< Job 9 >

1 Job respondió:
Hichun job in asieikit in:
2 “¡Sí, todo eso lo sé! Pero, ¿cómo puede alguien tener la razón delante Dios?
Henge, keiman alhangpin hiche hi adih e ti kahei. Ahinlah Pathen mitmua mihem khat chu themmona neilou ahitai tia kiphong doh thei ding ham?
3 Si quisieras discutir con Dios, éste podría hacer mil preguntas que nadie puede responder.
Mikhat touvin Pathen chu kiheh pi ding nom taleh ama chu khatveija sang khat vei kidonbut jou thei ding hinam?
4 Dios es tan sabio y poderoso que nadie podría desafiarlo y ganarle.
Ijeh inem itile Pathen chu ha chih a chinga, chule thahattah ahi. Koipen in ama chu aphin doh a anel jou ding ham?
5 “Dios mueve las montañas de repente; las derriba en su ira.
Aman hetsahna masat beijin molsang ho achon mang jin, alunghan teng leh aleh khup jin ahi.
6 Él sacude la tierra, haciendo temblar sus cimientos.
Aman aumna munna konin leiset ahot ling jin chule abul akithing ji'e.
7 Él es quien puede ordenar que el sol no salga y que las estrellas no brillen.
Aman thu apeh a ahile, nisa soh tapontin chule lha jong vah taponte.
8 Sólo él es quien extiende los cielos y camina sobre las olas del mar.
Vanho jong aman achanga apha jal'a chule twikhanglen kinong jong gamgi asem peh ji ahi.
9 Él hizo las constelaciones de la Osa, de Orión, de las Pléyades y las estrellas del cielo austral.
Ahsi somleng, Bombiel leh juhei suhtum, vantham jol lhanglang kaija ahsi ho jouse abonna aman asem ahi.
10 Él es quien hace cosas increíbles que están más allá de nuestro entendimiento, cosas maravillosas que son incontables.
Aman hetphah hoi hilou thil oupe tah tah ho asem in, sim senglou thil kidang aboldoh e.
11 “Pero cuando pasa junto a mí, no lo veo; cuando camina hacia adelante, es invisible para mí.
Ahivangin, ahung naiji teng, kamu theipon, ache teng jongle ache kamu deh poi.
12 Si él quita, ¿Quién podrá impedírselo? ¿Quién va a preguntarle: ‘Qué haces’?
Mikhat chu ahinna alah peh a ahileh kon a suhtang thei ding ham? Ipi bolla nahim tin adong ngam dem?
13 Dios no refrena su ira, y aplasta a los ayudantes de Rahab.
Chutia chu Pathen in alung hanna chu atuhtang lou hileh twikhanglen'a ganhing tamtah tah ho jong akeng tonoija achilngim ding ahi.
14 “Así que, ¡cuánto menos podría responder a Dios, o elegir mis palabras para discutir con él!
Hijeh a chu kei koi kahija, Pathen chu donbut dia kagot ding ham? Ahilouleh kaki nelpi jeng ding ham?
15 Aunque tenga razón, no puedo responderle. Debo implorar la misericordia de mi juez.
Keima ana dih kha jeng jongleng kihonna ding kanei lou ding ahi. Eihepi nadinga bou katao thei ding ahi.
16 Aunque lo llamara para que viniera y él respondiera, no creo que me escuchara.
Chule keiman ama chu kouving lang, chule aman eihou nama jongleh aman kathusei angai ding kaging chapoi.
17 “Me golpea con vientos de tormenta; me hiere una y otra vez, sin dar razón.
Ajeh chu aman huipi gopi a eino khuma chule ajeh beija tang louhella eisuh nat ding ahi.
18 No me da la oportunidad ni siquiera de recuperar el aliento; en cambio, llena mi vida de amargo sufrimiento.
Aman ei haijom sah theipon ahinlah gentheina khaveng vungin eisun dim khume.
19 Si de fuerza se trata, Dios es el más fuerte. Si es cuestión de justicia, entonces ¿quién fijará un tiempo para mi caso?
Thahat sanna no ding hijeng jong leh, ama chu thahattah ahin thudih'a tanding kiti jongleh koipen in ama chu thutanna munna dinga akou ngam ding ham?
20 Aunque tenga razón, mi propia boca me condenaría; aunque sea inocente, él demostraría que estoy equivocado.
Keima hijeng jong leng, keima kamtah in themmo eichansah ding ahibouve, themmona neilou hijong leng chonse a eiki sim nalai ding ahi.
21 ¡Soy inocente! No me importa lo que me pase. ¡Odio mi vida!
Keima nolna bei kahi, ahinla hichun keija dingin kikhelna eibolpeh deh pon, kahinna jong kadei tapoi.
22 Por eso digo: ‘A Dios le da igual. Él destruye tanto al inocente como al malvado’.
Nolna bei mi hihen michonse hijong leng Pathen dingin abonchan akibang cheh in hijeh a chu themmona neilou le michonse ania asuhmang cheh ahi, kati.
23 Cuando el desastre golpea de repente, se burla de la desesperación de los inocentes.
Vangsetnan ahin lhun khuma nolna bei mi thina chu aman anuisat bepme.
24 La tierra ha sido entregada al malvado; él ciega los ojos de los jueces; y si no es él, entonces ¿quién?
Leiset pumpi hi migiloute khutna um ahin, chule Pathen in thutanho mit asuh chotji ahi. Ama bol ahiloule koibol ba hiding ham?
25 Los días de mi vida corren como un corredor, pasando a toda prisa sin que yo vea ninguna felicidad.
Milhai hat pa sangin kahinkho achegang jon kipana mukhalou hellin aleng mang jitai.
26 Pasan como veloces veleros, como el águila que se abalanza sobre su presa.
Pumpenga kisem kong bangin akitol mang jitai, muvanlai aneh ding kimat dinga gangtah a hung lenglha abange.
27 “Si me dijera a mí mismo: ‘Olvidaré mis quejas; dejaré de llorar y seré feliz’,
Keiman kakiphin naho sumil ingting, kalung gimna maiso pailhang ting, chule thanom tah in um inge tia kaki gelji vang'in,
28 seguiría aterrado por todo mi sufrimiento, porque tú, Dios, no dirás que soy inocente.
Kanat thoh genthei naho hi nasatah a kichatna leh lunggimna kaneije, ajeh chu O Pathen, nolna beija neimu lou ding kahei.
29 Ya que estoy condenado, ¿qué sentido tiene discutir?
Ipi iti henlang hijong leh themmo hange eikimu ding ahileh ipi phachom dinga ei kibol gim gim ham?
30 ¡Aunque me lavara con agua pura de la montaña y me limpiara las manos con jabón,
Kei le kei sabon in kisil ngim jeng jong leng chang-al in kakhut sop theng jong leng,
31 me arrojarías a un pozo de lodo de modo que hasta mis propias ropas me odiarían!
Nangin bon lhoh umna kotong sunga nei sonlut in natin chule keima vonnen hon jong eideimo diu ahi.
32 Porque Dios no es un ser mortal como yo, no puedo defenderme ni llevarlo a juicio.
Pathen chu kei banga thibai hilou ahin, hijeh chun ama to kakinel theipoi, ahilou jongle thutanna munna kapuilut theipoi.
33 Si hubiera un árbitro ¡que pudiera reunirnos a los dos!
Keini eisucham theilhon khat anaum hihen lang, mikhat touvin thakhatna eipui khom thei lhon hihen,
34 ¡Ojalá Dios dejara de golpearme con su vara y de aterrorizarme!
Misuchampa chun Pathen chun eijep a asuhtang thei hileh ama bolgenthei kichatna chu kanei lou ding ahi.
35 Entonces podría hablar sin tener miedo; pero como lo tengo, no puedo!”
Chutileh kichatna beihel a ama koma thu kasei thei ding ahin, ahinlah keiman keima thahat in hichu kabol theipoi.

< Job 9 >