< Matendu 13 >

1 Mushipinga sha wantu yawamjimira Yesu aku Antiokiya kuweriti na wantu wamonga yawaweriti wambuyi wa Mlungu na wafunda, muwamu kaweriti Barinaba, na Simoni yawamshema viraa Nigeri, na Lukiu gwa Kureni, Sauli na Manaeni ndo yomberi kaleritwi pamuhera na mfalumi Herodi.
Il y avait dans l'Église d'Antioche quelques prophètes et docteurs, Barnabas, Siméon appelé Niger, Lucius le Cyrénéen, Manahem, élevé avec Hérode le tétrarque, et Saul.
2 Pawaweriti wankutenda ibada yawu kwa Mtuwa na koya kuliya, Rohu Mnanagala katakula, “Gunzyaguliri Barinaba na Sauli toziya ya lihengu lyanuwashemiriti.”
Pendant qu'ils célébraient le culte du Seigneur, et qu'ils jeûnaient, le Saint-Esprit leur dit: Mettez à part pour moi Barnabas et Saul, en vue de l'ouvre à laquelle je les ai appelés.
3 Su, pawaluwiti Mlungu kala na koya kuliya, wawatulira mawoku, wawaleka wagendi zawu.
Alors ayant jeûné et prié, ils leur imposèrent les mains, et les firent partir.
4 Barinaba na Sauli pawatumitwi kala na Rohu Mnanagala, wasulukiti mpaka Selewukiya, na kulawa aku wakweniti mtubwi mpaka shisiwa sha Kupiru.
Eux donc, envoyés par le Saint-Esprit, descendirent à Séleucie, et de là s'embarquèrent pour Cypre.
5 Pawasokiti Salami wabweriti shisoweru sha Mlungu munumba za Wayawudi za kuluwira Mlungu, kwaniti Yohani Mariku pamuhera na womberi kutanga lihengu.
Et étant arrivés à Salamine, ils annoncèrent la parole de Dieu dans les synagogues des Juifs, et ils avaient aussi Jean pour les aider.
6 Wagendigenditi kulawa uwega wumu wa shisiwa mpaka Pafu, uwega wa pili, na aku wamwoniti mhawi yumu mbuyi gwa mpayu Myawudi yawamshema Baliyesu ndo kalipayiriti kawera mbuyi gwa Mlungu.
Ayant ensuite traversé l'île jusqu'à Paphos, ils trouvèrent un certain Juif, magicien et faux prophète, nommé Barjésus,
7 Kaweriti ganja gwa mkolamlima gwa shisiwa Serigiu Paulu, ndo yomberi kaweriti muntu mheri nentu. Serigiwu Paulu kawashemiti Barinaba na Sauli su kapikaniri shisoweru sha Mlungu.
Qui était avec le proconsul Sergius Paulus, homme intelligent. Celui-ci, ayant fait appeler Barnabas et Saul, désira entendre la parole de Dieu.
8 Kumbiti ayu muhawi Elima, handa ntambu yakaweriti kashemwa kwa Shigiriki, kajeriti kuwaberibeziya su kumlewelera mkulu gwa shisiwa nakiza kugalambukira njimiru ya shikristu.
Mais Élymas, le magicien, car c'est ainsi que se traduit son nom, leur résistait, tâchant de détourner le proconsul de la foi.
9 Su, Sauli kamanikana kwa litawu lwa Paulu, pakawera kamema Rohu Mnanagala, kamkwenjulira masu mhawi ayu,
Mais Saul, qui est aussi appelé Paul, rempli du Saint-Esprit, et ayant les yeux fixés sur lui, dit:
10 Na kalonga, “Gwenga! Gwenga mwana gwa Mkondola! Gwenga gwa mngondu gwa shoseri shilii shashimfiriziya Mlungu, goya ndiri ata mala yimu kujera kuzipotiziya njira za Mtuwa zyazinyoshikiti.
O toi, qui es plein de toute fraude et de toute méchanceté, fils du diable, ennemi de toute justice, ne cesseras-tu point de pervertir les voies droites du Seigneur?
11 Vinu, liwoku lwa Mtuwa halikukomi, haguweri na lwisi na hapeni guwezi kuwona uweru wa mshenji kwa shipindi.” Katepu Elima masu gakuwi gadunuka kanja kugenda aku na aku pakasakula muntu gwa kumkola liwoku kamlonguziyi.
Et voici, dès maintenant la main du Seigneur est sur toi, et tu seras aveugle, et tu ne verras point le soleil, pour un temps. Et à l'instant, l'obscurité et les ténèbres tombèrent sur lui; et tournant çà et là, il cherchait un guide.
12 Mkola mlima ulii pakawoniti yagalawiriti, kajimiriti, kalikangashiti nentu mafundu gakapikiniriti kuusu Mtuwa.
Alors le proconsul, voyant ce qui était arrivé, crut, étant rempli d'admiration pour la doctrine du Seigneur.
13 Kulawa Pafu, Paulu na wayaguwi wagenda nyanyi mpaka Periga Mupamfiliya, kumbiti Yohani Mariku kawalekiti, kawuya Yerusalemu.
Et Paul et ceux qui étaient avec lui, s'étant embarqués à Paphos, vinrent à Perge en Pamphylie. Mais Jean, s'étant séparé d'eux, revint à Jérusalem.
14 Wanja kulawa Periga wasoka Antiokiya na Pisidiya, na Lishaka lya kwoyera wingiriti munumba ya Mlungu, walivaga.
Pour eux, étant partis de Perge, ils vinrent à Antioche de Pisidie; et étant entrés dans la synagogue, le jour du sabbat, ils s'assirent.
15 Pawasomiti kala mushintola sha malagaliru ga Musa na mmalembu ga wambuyi, wakulu wa numba ya Mlungu wawajegiriti ujumbi awu, Walongu handa, mwanashi shitwatira sha kuwagambira wantu su waweri na moyu muwagambiri.
Et après la lecture de la loi et des prophètes, les principaux de la synagogue leur envoyèrent dire: Hommes frères, si vous avez quelque exhortation à faire au peuple, faites-la.
16 Su, Paulu kagolokiti, kawapungira liwoku, kanja kulonga, “Wanalushi wa Israeli na Wayawudi ndiri yamwamuguwira Mlungu, mpikinilireni!
Alors Paul s'étant levé, et ayant fait signe de la main, dit: Hommes Israélites, et vous qui craignez Dieu, écoutez.
17 Mlungu gwa wantu wa Israeli kawasyaguliti wambuyi wetu na kuwatenda waweri lushi lukulu pawaweriti wahenga Misri kulii. Mlungu kawalaviyiti aku kwa likakala likulu.
Le Dieu de ce peuple d'Israël choisit nos pères, et releva ce peuple, pendant son séjour dans le pays d'Égypte, et les en fit sortir à bras élevé.
18 Kawahepeleriti kwa shipindi sha vinja malongu msheshi kushiwala.
Et il les supporta et les nourrit dans le désert, l'espace d'environ quarante ans.
19 Kagaharibisiyiti maisi saba ga isi ya Kanaani kawayupa wantu wakuwi awa isi iweri yawu.
Et ayant détruit sept nations au pays de Canaan, il leur distribua leur pays par le sort.
20 Vinja mia msheshi na magumba muhanu gapititi, shakapanu kawapananiti watoza wawalongoziyi mpaka shipindi sha mbuyi gwa Mlungu Samweli.
Et après cela, durant quatre cent cinquante ans environ, il leur donna des juges, jusqu'au prophète Samuel.
21 Panu wafiriti waweri na mfalumi na Mlungu kawayupa Sauli, mwananguta gwa Kishi gwa likabila lya Benjamini, kaweriti mfalumi gwawu kwa shipindi sha vinja malongu mhanu.
Ensuite ils demandèrent un roi, et Dieu leur donna Saül, fils de Kis, de la tribu de Benjamin, pendant quarante ans.
22 Pawamwusiyiti kala Sauli, Mlungu kumsaguliti Dawudi kaweri Mtuwa gwawu. Mlungu kalaviyiti shibali shakuwi kwakuwi pakalonga, ‘Numwoniti Dawudi mwananguta gwa Yese, muntu gwanumfira neni, muntu mweni hakatendi goseri galii nganfira kugatenda.’
Et Dieu l'ayant rejeté, leur suscita David pour roi, auquel il rendit ce témoignage, en disant: J'ai trouvé David, fils de Jessé, homme selon mon cour, qui accomplira toutes mes volontés.
23 Kulawa mushiyiwuku sha muntu ayu, Mlungu kawajegera Waisraeli Mlopoziya mweni ndo Yesu ntambu yakalagiliti.
C'est de sa postérité que Dieu, selon sa promesse, a suscité Jésus, le Sauveur d'Israël.
24 Pamberi pa Yesu kwanja lihengu lyakuwi, Yohani kawabweliriti wantu woseri wa Israeli handa mpaka waleki vidoda na wabatizwi.
Avant qu'il parût, Jean avait prêché le baptême de la repentance à tout le peuple d'Israël.
25 Yohani pakaweriti kankumalira ujumbi wakuwi kawagambiriti wantu, ‘Mlihola neni na gaa? Neni ndiri ulii yamumlolera. Mpikiniri! Ayu kamkwiza pa neni na neni nfiruwa ndiri ata kuziyopola ngoyi za vilwatu vyakuwi.’
Et lorsque Jean achevait sa course, il disait: Qui pensez-vous que je sois? Je ne suis pas le Christ; mais après moi, vient celui des pieds duquel je ne suis pas digne de délier les souliers.
26 “Walongu, mwenga wamwera wananguta wa lukolu lwa Aburahamu, na woseri wawawera Wayawudi ndiri wamwamguwira Mlungu! Ujumbi awu wa ulopoziya ujegwa kwa twenga.
C'est à vous, hommes frères, enfants de la race d'Abraham, et à vous qui craignez Dieu, que cette parole de salut est adressée.
27 Toziya wenikaya wa Yerusalemu na wakulu wawu wammana ndiri weri mlopoziya, wala wavimana ndiri visoweru vya wambuyi wa Mlungu vyawabetula kila lishaka lya kwoyera. Ata hangu, wavitenditi visoweru vya wambuyi vitimii kwa kumtoza Yesu kuhowa.
Car les habitants de Jérusalem et leurs magistrats, l'ayant méconnu, ont accompli, en le condamnant, les paroles des prophètes, qui se lisent chaque jour de sabbat.
28 Toziya wampatandiri na likosa lifiruwa wamlagi, wamluwiti Pilatu kamtozi wamlagi.
Et sans avoir aucun motif de le mettre à mort, ils demandèrent à Pilate de le faire mourir.
29 Pawatenditi kala goseri gawalembiriti kuusu yomberi, wamsusiyiti kulawa mlupingika, wamtula mlipumba.
Puis quand ils eurent accompli tout ce qui a été écrit de lui, on l'ôta du bois, et on le mit dans un sépulcre.
30 Kumbiti Mlungu kamzyukisiyiti kulawa kwahowiti.
Mais Dieu l'a ressuscité des morts;
31 Na kwa mashaka gavuwa kawalawiriti walii wawagenditi pamwera nayomberi kulawa Galilaya mpaka Yerusalemu. Awa ndo walii vinu makapitawu wakuwi kwa wantu wa Izraeli.
Et il a été vu, pendant plusieurs jours, de ceux qui étaient montés avec lui de Galilée à Jérusalem, lesquels sont ses témoins devant le peuple.
32 Na vinu Barinaba na neni twa panu kuwajegera mwenga Visoweru Viwagira. Lagilu la Mlungu kwa wambuyi wa twenga liwera nakaka mushipindi shetu,
Et nous aussi, nous vous annonçons la bonne nouvelle que la promesse qui avait été faite à nos pères,
33 kashitimiza vinu kwajili yatwenga wazukulu wawu kwa kumzyukisiya Yesu kulawa kwawahowiti. Handa ntambu yawalembiti muzaburi ya pili, ‘Gwenga gwa mwana gwangu, Neni lelu nwera tati gwaku.’
Dieu l'a accomplie pour nous leurs enfants, lorsqu'il a suscité Jésus; comme il est écrit dans le psaume second: Tu es mon fils, je t'ai engendré aujourd'hui.
34 Na kwa kumzyukisiya kulawa kwawahowiti, hakenipati kayi kuwuya aku na kuwola, Mlungu katakuliti hangu, ‘Hanukutekeleri tekeleru nanagala na yanakaka Yanumwaiditi Dawudi.’
Mais qu'il l'ait ressuscité des morts, de telle sorte qu'il ne retourne plus à la corruption, il en a parlé ainsi: Je vous tiendrai fidèlement les promesses sacrées faites à David.
35 Yina, na Muzaburi zimonga kalonga, ‘Hapeni numuleki Mnanagala gwaku kawoli.’
C'est pourquoi il dit aussi dans un autre psaume: Tu ne permettras point que ton Saint voie la corruption.
36 “Dawudi mweni katimiziti mafiliru ga Mlungu shipindi shakuwi, na shakapanu kahowa na kusilwa pakwegera na wazewi wakuwi, na nshimba yakuwi iwola.
Or David, après avoir servi en son temps au dessein de Dieu, est mort, et a été mis avec ses pères, et a vu la corruption;
37 Kumbiti ulii ndo Mlungu kamzyukisiyiti kulawa kwawahowiti hakenipati kuwola.
Mais celui que Dieu a ressuscité, n'a point vu la corruption.
38 Su muvimani walongu wangu, kuwera kupitira Yesu Ujumbi wa kulekiziya vidoda ubweritwi kwa mwenga,
Sachez donc, hommes frères, que c'est par lui que la rémission des péchés vous est annoncée;
39 na kila yumu yakamjimira Yesu wamlekeziya vidoda vyoseri, shitwatira sheni hapeni shiwezikani kwa njira ya malagaliru ga Musa.
Et que c'est par lui que tous ceux qui croient sont justifiés de toutes les choses dont vous n'avez pu être justifiés par la loi de Moïse.
40 Mlilolireni su, namwiza kupatwa na galii yagatakulitwi na wambuyi,
Prenez donc garde qu'il ne vous arrive ce qui a été dit dans les prophètes:
41 ‘Mloreni, mwenga mwanazarawu, Mlikangashi muhowi! Ndo shintu sheni hapeni mjimiri, Ata handa muntu pakawagambirani hapeni mjimiri.’”
Voyez, vous qui me méprisez, et soyez étonnés, et pâlissez d'effroi; car je vais faire une ouvre en vos jours, une ouvre que vous ne croiriez point, si on vous la racontait.
42 Paulu na Barinaba pawaweriti wankulawa mnumba ya Mlungu, wantu walii wawashemiti kayi lishaka lya kwoyera lyalifatiti, wayoweri nentu kuusu shitwatira ashi.
Comme ils sortaient de la synagogue des Juifs, les Gentils les prièrent de leur annoncer les mêmes choses le sabbat suivant.
43 Kuliwona aku pakumalilikiti, Wayawudi wavuwa na wantu Wayawudi ndiri waweriti wingira dini ya Shiyawudi wawagendiriti Paulu na Barinaba. Wantumini awa wayoweriti nawa, wawatula moyu wendereyi kulikala walitumbiri manemu ga Mlungu.
Et quand l'assemblée se fut dispersée, plusieurs Juifs et prosélytes pieux suivirent Paul et Barnabas, qui, s'entretenant avec eux, les exhortèrent à persévérer dans la grâce de Dieu.
44 Lishaka lya kwoyera paliweriti pakwegera, kila muntu mulushi lulii kiziti kupikinira shisoweru sha Mtuwa.
Le sabbat suivant, presque toute la ville s'assembla pour entendre la parole de Dieu.
45 Shipindi Wayawudi pawaliwoniti lipinga wantu wamemiti weya, walema shakaweriti katakula Paulu na kumwigilanga.
Mais les Juifs, voyant la foule, furent remplis d'envie, et s'opposaient aux paroles de Paul, le contredisant et l'injuriant.
46 Kumbiti, Paulu na Barinaba wayoweriti kwa ugangamala nentu, watakula, “iweriti ndo mpaka shisoweru sha Mlungu shiwayiziri mwenga huti, kumbiti mushirema na kuwona mfiruwa ndiri ukomu wa mashaka goseri, su, tuwalekani na kuwagendera wantu wawawera Wayawudi ndiri. (aiōnios g166)
Alors Paul et Barnabas leur dirent hardiment: C'était à vous d'abord qu'il fallait annoncer la parole de Dieu; mais puisque vous la rejetez, et que vous vous jugez vous-mêmes indignes de la vie éternelle, voici, nous nous tournons vers les Gentils. (aiōnios g166)
47 Toziya mtuwa katulagalira hangu, ‘Nukutula gwenga guweri gulangala kwa wantu wawawera Wayawudi ndiri Su guwajegeri wantu ulopoziwu pasipanu paseri.’”
Car le Seigneur nous a ainsi commandé: Je t'ai établi comme la lumière des Gentils, pour être leur salut jusqu'aux extrémités de la terre.
48 Wantu yawawera ndiri Wayawudi pawapikaniriti vitwatira avi wanemeleriti, waukwisa ujumbi wa Mtuwa, na walii yawasyagulitwi kupata ukomu wa mashaka goseri, wawera wantu yawamjimira Yesu. (aiōnios g166)
Les Gentils, entendant cela, se réjouissaient, et donnaient gloire à la parole du Seigneur, et tous ceux qui étaient destinés à la vie éternelle, crurent. (aiōnios g166)
49 Shisoweru sha mtuwa shyeneya pahala poseri mumkowa gulii.
Et la parole du Seigneur se répandait dans tout le pays.
50 Kumbiti Wayawudi wawasongizira wadala wa shiwangu shikulu yawawera Wayawudi ndiri weni waweriti wamguwira Mlungu, na wapalu wamanikana wa lushi alu. Wayanja kuwabeza Paulu na Barinaba, wawawinga kulawa pahala pawu.
Mais les Juifs animèrent quelques femmes dévotes en qualité, et les principaux de la ville, et ils excitèrent une persécution contre Paul et Barnabas, et les chassèrent de leur pays.
51 Su, wafundwa wapunda lidiku liweriti mumagulu gawu kuwera likalipiru, shakapanu wagenda ikoniu.
Mais Paul et Barnabas, ayant secoué la poussière de leurs pieds contre eux, allèrent à Iconium.
52 Wafundwa Muantiokiya waweriti wamema nemeleru na rohu munanagala.
Et les disciples étaient remplis de joie et du Saint-Esprit.

< Matendu 13 >