< Warumi 1 >
1 Neni Paulu mmanda gwa Kristu Yesu, Mlungu kansyaguliti neni weri ntumintumi na yakanshemiti mbweri Shisoweru shakuwi Shiwagira.
Paul, serviteur de Jésus-Christ, appelé à être apôtre, mis à part pour annoncer l'Évangile de Dieu,
2 Shisoweru Shiwagira ashi ndo shilii Mlungu shakawalagiliti kala wantu wakuwi kupitira wambuyi wakuwi Mumalembu Mananagala.
Qu'il avait promis auparavant par ses prophètes, dans les saintes Écritures,
3 Shisoweru Shiwagira ashi shimuyowelera Mwana gwakuwi, Mtuwa gwetu Yesu Kristu, munshimba kayiwukiti muwukowu wa Dawudi.
Touchant son Fils, né de la race de David selon la chair,
4 Kumbiti Rohu Mnanagala kamlanguziyiti Yesu Kristu Mtuwa gwetu kawonikaniti kuwera Mwana gwa Mlungu kana makakala pakamzyukisiyiti.
Et, selon l'esprit de sainteté, déclaré Fils de Dieu avec puissance, par sa résurrection des morts, savoir, Jésus-Christ notre Seigneur,
5 Kupitira mweni, Mlungu kamupananiti neni manemu ga kuwera ntumintumi gwa Kristu, su nuwalongoziyi wantu wa isi zoseri wajimili kulawirana na njimiru.
Par qui nous avons reçu la grâce et l'apostolat, afin d'amener à l'obéissance de la foi en son nom toutes les nations;
6 Na mwenga viraa yamuwera Rumi, mwenga Mlungu yakawashemiti muweri wantu wakuwi Yesu Kristu.
Du nombre desquels vous êtes aussi, vous qui avez été appelés par Jésus-Christ;
7 Su nuwalembilera mwawoseri mwenga yamulikala Rumi, ndoweni Mlungu yakawafira na yakawashemiti muweri wantu wakuwi. Manemu na ponga ga Tati gwetu Mlungu na Mtuwa gwetu Yesu Kristu gaweri pamuhera na mwenga.
A tous les bien-aimés de Dieu, appelés et saints, qui sont à Rome; la grâce et la paix vous soient données de la part de Dieu notre Père et du Seigneur Jésus-Christ!
8 Pamberi pa goseri, neni nonga mayagashii kwa Mlungu gwangu kupitira Yesu Kristu kwa mwawoseri mwenga, toziya wantu wa pasipanu poseri wapikinira kuusu njimiru yenu.
Avant toutes choses, je rends grâces au sujet de vous tous à mon Dieu, par Jésus-Christ, de ce que votre foi est célèbre par tout le monde.
9 Mlungu yanumtendera kwa moyu gwangu gwoseri kwa kushibwera Shisoweru Shiwagira sha Mwana gwakuwi, ndo mkapitawu gwangu kwa shilii shantakula kuwera sha nakaka. Mlungu kavimana kuwera nuwahola mwenga
Car Dieu, que je sers en mon esprit dans l'Évangile de son Fils, m'est témoin que je fais sans cesse mention de vous,
10 mashaka goseri nsali. Numuluwa Mlungu pakafira mweni kampanani lupenyu lwa kuwatyangira mwenga vinu.
Lui demandant toujours dans mes prières, de pouvoir, si c'est sa volonté, trouver enfin quelque occasion favorable d'aller vous voir;
11 Toziya nfira nentu kuwawona su mpati kuwapanana mafupu yagalawa kwa Rohu Mnanagala, gagatenda muweri mgangamala.
Car je souhaite fort de vous voir, pour vous faire part de quelque don spirituel, afin que vous soyez affermis,
12 Shantakula ndo ashi, yanamana kuwera twoseri hatutangani, njimiru yenu hayinkamaziyi neni na njimiru yaneni hayiwakamaziyi mwenga.
C'est-à-dire afin qu'étant parmi vous, nous nous consolions ensemble par la foi qui nous est commune, à vous et à moi.
13 Waganja wangu, nfira muvimani kuwera mala zivuwa nfiriti kuwatyangirani mwenga, kumbiti kuweriti na shintu shashineweleriti kutenda hangu. Nfira mpati mota nkulu neni weri pakati pa mwenga ntambu yampatiti pakati pa wantu wamonga yawawera Wayawudi ndiri.
Or, mes frères, je ne veux pas que vous ignoriez que j'ai souvent formé le dessein d'aller chez vous, afin de recueillir quelque fruit parmi vous, comme parmi les autres nations; mais j'en ai été empêché jusqu'à présent.
14 Nana uwanda wa kutenda kwa wantu woseri yawawera Wayawudi na wantu yawawera ndiri Wayawudi, viraa kwa wantu yawawera na luhala pamuhera na wantu yawahera luhala.
Je me dois aux Grecs et aux Barbares, aux savants et aux ignorants.
15 Toziya ayi, nfira nentu kubwera Shisoweru Shiwagira kwa mwenga viraa yamulikala Rumi.
Ainsi, autant qu'il dépend de moi, je suis prêt à vous annoncer aussi l'Évangile, à vous qui êtes à Rome.
16 Mona ndiri soni kubwera Shisoweru Shiwagira, toziya geni ndo makakala ga Mlungu kuwalopoziya wantu woseri yawawera na njimiru, kwanja Wayawudi shakapanu viraa kwa wantu yawawera Wayawudi ndiri.
Car je n'ai point honte de l'Évangile de Christ, car c'est la puissance de Dieu, pour le salut de tous ceux qui croient, du Juif d'abord, du Grec ensuite.
17 Toziya Shisoweru Shiwagira shimlanguziya Mlungu ntambu yakawajimira wantu waweri waheri kulongolu kwakuwi. Shitwatira ashi shitendeka kwa njimiru kwanjira lishaka lya kwanja mpaka upeleru. Ntambu Malembu Mananagala galembitwi, “Muntu yakamfiriziya Mlungu, hakalikali kwa njimiru.”
Car en lui la justice de Dieu est révélée de foi en foi, selon qu'il est écrit: Le juste vivra par la foi.
18 Maya ga Mlungu gagubutulwa kulawa kumpindi kuusu vidoda na ukondola wa wantu ndoweni kwa njira zyawu zidoda zilema unakaka naumanikana.
Car la colère de Dieu se déclare du ciel contre toute l'impiété et l'injustice des hommes, qui retiennent la vérité dans l'injustice,
19 Mlungu hakawakomangi womberi, toziya goseri yagaweza kumanikana kwa Mlungu ga paweru, Mlungu mweni kagatenda gaweri paweru kwa womberi.
Parce que ce qu'on peut connaître de Dieu est manifesté parmi eux, car Dieu le leur a manifesté.
20 Kwanjira Mlungu pakawumbiti pasipanu, zyumi zyakuwi na uwezu wakuwi wa mashaka goseri na umlungu wakuwi, tembera viwoneka ndiri kwa masu, womberi wavimaniti vintu vyakavinyawiti Mlungu. Su wantu hapeni waweri na shipayiru. (aïdios )
En effet, les perfections invisibles de Dieu, sa puissance éternelle et sa divinité, se voient comme à l'œil, depuis la création du monde, quand on les considère dans ses ouvrages. De sorte qu'ils sont inexcusables, (aïdios )
21 Womberi wammana Mlungu, kumbiti wampananiti ndiri ligoya lyalifiruwa ama kulonga mayagashii, kumbiti maholu gawu gawera gapotoka na mahala gawu gamema luwindu.
Parce qu'ayant connu Dieu, ils ne l'ont point glorifié comme Dieu, et ne lui ont point rendu grâces: au contraire, ils sont devenus vains dans leurs raisonnements, et leur cœur destitué d'intelligence a été rempli de ténèbres.
22 Womberi walonga wawera na luhala kumbiti ndo wazyigizyigi.
Se vantant d'être sages, ils sont devenus fous;
23 Wagalambuziyiti ukwisa wa Mlungu yakalikala mashaka goseri na womberi wafatiti ukwisa wa vinyagu vyavinyawa mfanu gwa muntu yakahowa ama wampongu ama wankanyama ama vigongolu yavikwawakwawa.
Et ils ont changé la gloire du Dieu incorruptible en des images qui représentent l'homme corruptible, et les oiseaux, et les quadrupèdes, et les reptiles.
24 Su Mlungu kawaleka womberi watendi vitwatira vidoda vya lumata lya myoyu yawu na kulitenderana vitwatira vya soni munshimba zyawu.
C'est pourquoi aussi, Dieu les a livrés, dans les convoitises de leurs cœurs, à une impureté telle qu'ils ont déshonoré eux-mêmes leurs propres corps;
25 Womberi wawugalambula unakaka kuusu Mlungu kwa upayira, su waviguwira na kuvitendera vilii Mlungu vyakaviwumbiti pa mweni yakaumba, ndomweni kafiruwa kukwiswa mashaka goseri! Yina haa. (aiōn )
Eux qui ont changé la vérité de Dieu en mensonge, et ont adoré et servi la créature, au lieu du Créateur, qui est béni éternellement. Amen! (aiōn )
26 Toziya womberi watenda hangu, Mlungu kawaleka watendi vitwatira vya soni. Ata wadala waleka kuliwona na wapalu na waligonjeka weni kwa weni.
C'est pourquoi Dieu les a livrés à des passions honteuses; car les femmes parmi eux ont changé l'usage naturel en un autre qui est contre nature.
27 Ntambu iraayi na wapalu, waleka kuliwona na wadala, waligonjeka weni kwa weni na walitenderana vitwatira vya soni, su malawiranu gakuwi walijegera weni azabu yayilawirana kwa vitendu vyawu vidoda vyawavitenda.
De même aussi, les hommes, laissant l'usage naturel de la femme, ont été embrasés dans leur convoitise les uns pour les autres, commettant homme avec homme des choses infâmes, et recevant en eux-mêmes la récompense qui était due à leur égarement.
28 Toziya wantu awa mumaholu gawu walemiti kummana Mlungu, Mlungu kawaleka mumaholu gawu gapotoka, watenda galii ndogeni gafiruwa ndiri kutendwa.
Et, comme ils ne se sont pas souciés de connaître Dieu, Dieu les a livrés à un esprit dépravé, en sorte qu'ils commettent des choses indignes.
29 Wamema ntambu zyoseri zya udoda na zuluma na lwaliya na ufisadi na weya na ulagaji na ndewu na upayira na nfiru idoda. Womberi wasengenya
Ils sont remplis de toute injustice, d'impureté, de méchanceté, d'avarice, de malice; pleins d'envie, de meurtres, de querelles, de tromperies, et de malignité;
30 na kulitakulirana udoda weni kwa weni, womberi ndo wantu yawamkalaziya Mlungu na womberi ndo wafizuli na yawawera na shibuli na kuliona na kutenda madoda na yawajimira ndiri walera wawu.
Rapporteurs, médisants, ennemis de Dieu, outrageux, orgueilleux, vains, inventeurs de méchancetés, désobéissants à pères et à mères;
31 Womberi wahera nfiru, watenda ndiri vilii vyawalagiliti na wahera uheri ama lusungu kwa wamonga.
Sans intelligence, sans loyauté, sans affection naturelle, implacables, sans compassion;
32 Wavimana kuwera Malagaliru ga Mlungu galonga kuwera wantu yawalikala ntambu ayi, wafiruwa kuhowa. Hera ndiri kwa womberi kwendeleya kutenda vitwatira avi, kumbiti wajimilirana na wamonga yawatenda vitwatira avi.
Qui, connaissant le décret de Dieu, savoir: que ceux qui commettent de telles choses sont dignes de mort, non seulement les pratiquent, mais encore approuvent ceux qui les commettent.