Yohannis 8
1 Yesuus garuu gara Tulluu Ejersaa dhaqe.
Əysa bolsa Zǝytun teƣiƣa qiⱪip kǝtti.
2 Ganama bariis deebiʼee mana qulqullummaa dhufe; innis namni hundumtuu isa biratti walitti qabamnaan taaʼee isaan barsiise.
Ətisi sǝⱨǝrdǝ, u yǝnǝ ibadǝthana ⱨoyliliriƣa kirdi wǝ halayiⱪning ⱨǝmmisi uning yeniƣa kelixkǝnidi. U olturup, ularƣa tǝlim berixkǝ baxlidi.
3 Barsiistonni seeraatii fi Fariisonni dubartii ejja irratti qabamte tokko isatti fidan. Gidduu isaaniis dhaabachiisanii,
[Xu qaƣda], Tǝwrat ustazliri bilǝn Pǝrisiylǝr zina ⱪilip tutulup ⱪalƣan bir ayalni uning aldiƣa elip kelixti. Ular ayalni otturiƣa qiⱪirip,
4 Yesuusiin akkana jedhan; “Yaa barsiisaa, dubartiin kun utuu ejja hojjettuu qabamte.
uningdin: — Ustaz, bu ayal dǝl zina üstidǝ tutuwelindi.
5 Museen Seera keessatti akka warri akkanaa dhagaadhaan tumaman nu ajajeera. Ati immoo maal jetta?”
Musa [pǝyƣǝmbǝr] Tǝwrat ⱪanunida bizgǝ muxundaⱪ ayallarni qalma-kesǝk ⱪilip ɵltürüxni ǝmr ⱪilƣan. Əmdi sǝnqǝ, uni ⱪandaⱪ ⱪilix kerǝk? — dǝp soraxti.
6 Isaanis waan ittiin isa himatan argachuuf jedhanii isa qoruudhaaf waan kana gaafatan. Yesuus garuu gad jedhee quba isaatiin lafa irratti barreessuu jalqabe.
Əmdi ularning bundaⱪ deyixtiki niyiti, uni tuzaⱪⱪa qüxürüp, uning üstidin ǝrz ⱪilƣudǝk birǝr baⱨanǝ izdǝx idi. Əmma Əysa engixip, barmiⱪi bilǝn yǝrgǝ bir nemilǝrni yazƣili turdi.
7 Isaanis ittuma fufanii isa gaafannaan ol jedhee, “Isin keessaa namni cubbuu hin qabne dursee isheetti dhagaa haa darbatu” jedheen.
Ular xu soalni tohtimay sorawatatti, u ruslinip ularƣa: — Aranglardiki kim gunaⱨsiz bolsa, [bu] [ayalƣa] birinqi taxni atsun! — dedi.
8 Ammas gad jedhee lafa irratti barreesse.
Andin u yǝnǝ engixip, yǝrgǝ yezixni dawamlaxturdi.
9 Isaanis yommuu kana dhagaʼanitti maanguddootaa jalqabanii tokko tokkoon baʼanii sokkan; Yesuus immoo dubartittii achuma dhaabattee jirtu wajjin kophaa hafe.
Ular bu sɵzni anglap, aldi bilǝn yaxanƣanliri, andin ⱪalƣanliri bir-birlǝp [ⱨǝmmisi] u yǝrdin qiⱪip ketixti. Ahirida Əysa otturida ɵrǝ turƣan ⱨeliⱪi ayal bilǝn yalƣuz ⱪaldi.
10 Yesuusis ol jedhee, “Dubartii nana, warri si himatan meerre? Namni tokko iyyuu sitti hin murree?” jedheen.
Əysa ruslinip turup, xu ayaldin baxⱪa ⱨeqkimni kɵrmigǝn bolup, uningdin: Hanim, sanga ⱨeliⱪi xikayǝt ⱪilƣanlar ⱪeni? Seni gunaⱨⱪa bekitidiƣan ⱨeqkim qiⱪmidimu? — dǝp soriwidi,
11 Isheenis, “Yaa Gooftaa, namni tokko iyyuu natti hin murre” jetteen. Yesuusis, “Anis sitti hin muruu deemi; garuu siʼachi cubbuu hin hojjetin” jedheen.]
— Ⱨǝzrǝtliri, ⱨeqkim qiⱪmidi, — dedi ayal. Əysa: — Mǝnmu seni gunaⱨⱪa bekitmǝymǝn. Barƣin, buningdin keyin yǝnǝ gunaⱨ ⱪilmiƣin! — dedi.
12 Yesuus ammas, “Ani ifa addunyaa ti. Namni na duukaa buʼu kam iyyuu ifa jireenyaa qabaata malee dukkana keessa hin deddeebiʼu” jedhee isaanitti dubbate.
Xunga Əysa yǝnǝ kɵpqilikkǝ sɵz ⱪilip: — Dunyaning nuri ɵzümdurmǝn. Manga ǝgǝxkǝnlǝr ⱪarangƣuluⱪta mangmaydu, ǝksiqǝ ⱨayatliⱪ nuriƣa erixidu, — dedi.
13 Fariisonnis, “Ati waaʼee mataa keetii dhugaa baata; dhuga baʼumsi kee immoo dhugaa miti” jedhaniin.
Pǝrisiylǝr: — Sǝn ɵzünggǝ ɵzüng guwaⱨliⱪ beriwatisǝn. Xunga sening guwaⱨliⱪing rast ⱨesablanmaydu, — deyixti.
14 Yesuusis akkana jedhee deebise; “Ani yoon ofii kootiif dhugaa baʼe illee ani akkan eessaa dhufee fi akkan garam deemu waanan beekuuf dhuga baʼumsi koo dhugaa dha. Isin garuu akka ani eessaa dhufe yookaan akka ani garam deemu hin beektan.
Əysa ularƣa jawabǝn mundaⱪ dedi: — Ⱨǝtta mǝn ɵzümgǝ guwaⱨliⱪ bǝrsǝmmu, guwaⱨliⱪim ⱨǝⱪtur, qünki mǝn ɵzümning ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikimni wǝ ⱪǝyǝrgǝ baridiƣanliⱪimni bilimǝn. Lekin silǝr ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikimni wǝ ⱪǝyǝrgǝ baridiƣanliⱪimni bilmǝysilǝr.
15 Isin akka yaada fooniitti murteessitu; ani nama tokkotti illee hin muru.
Silǝr ǝt igilirining ɵlqimi boyiqǝ ⱨɵküm ⱪilisilǝr. Biraⱪ mǝn ⱨeqkimning üstigǝ ⱨɵküm ⱪilmaymǝn.
16 Garuu ani yoon mure illee murtiin koo dhugaa dha; kan murus na qofa miti. Ani Abbaa na erge sana wajjinan jiraatii.
Mǝn ⱨɵküm ⱪilsammu, ⱨɵkümüm ⱨǝⱪiⱪiydur; qünki mǝn yalƣuz ǝmǝs, bǝlki meni ǝwǝtkǝn Ata [bu ixta] mǝn bilǝn billidur.
17 Dhuga baʼumsi nama lamaa akka dhugaa taʼe Seera keessan keessatti barreeffameera.
Silǝrgǝ tǝwǝ bolƣan Tǝwrat ⱪanunida: «Ikki adǝmning guwaⱨliⱪi bolsa rast ⱨesablinidu» dǝp pütülgǝndur.
18 Ani ofii kootiif dhugaa nan baʼa; Abbaan na erges waaʼee koo dhugaa baʼa.”
Rast, mǝn ɵzüm toƣramda ɵzüm guwaⱨliⱪ berimǝn, wǝ meni ǝwǝtkǝn Atimu mening toƣramda guwaⱨliⱪ beridu.
19 Isaanis, “Abbaan kee eessa jira?” jedhanii isa gaafatan. Yesuus immoo deebisee, “Isin anas, Abbaa koos hin beektan; utuu na beektanii silaa Abbaa koos ni beektu turtan” jedhe.
Ular uningdin: — Atang ⱪǝyǝrdǝ? — dǝp soraxti. Əysa ularƣa jawab berip: — Silǝr ya meni tonumaysilǝr, ya Atamni tonumaysilǝr; meni tonuƣan bolsanglar, Atamnimu tonuyttunglar, — dedi.
20 Yesuus utuu mana qulqullummaa keessatti, kutaa buusiin itti kuufamu keessatti barsiisaa jiruu dubbii kana dubbate. Garuu waan saʼaatiin isaa hin gaʼiniif namni tokko iyyuu isa hin qabne.
Əysa bu sɵzlǝrni ibadǝthanida tǝlim bǝrginidǝ, sǝdiⱪǝ sanduⱪining aldida turup eytⱪanidi. Biraⱪ ⱨeqkim uni tutmidi, qünki uning waⱪit-saiti tehi yetip kǝlmigǝnidi.
21 Yesuus amma illee, “Ani nan deema; isin na barbaaddu; cubbuu keessaniinis ni duutu. Isin iddoo ani dhaqu dhufuu hin dandeessan” isaaniin jedhe.
Xuning bilǝn u ularƣa yǝnǝ: Mǝn bu yǝrdin ketimǝn; silǝr meni izdǝysilǝr, lekin ɵz gunaⱨinglar iqidǝ ɵlisilǝr. Mǝn ketidiƣan yǝrgǝ silǝr baralmaysilǝr, — dedi.
22 Yihuudoonnis, “‘Isin iddoo ani dhaqu dhufuu hin dandeessan’ jechuun isaa of ajjeesuufii laata?” jedhan.
Buning bilǝn Yǝⱨudiylar: — U: «Mǝn ketidiƣan yǝrgǝ silǝr baralmaysilǝr» dǝydu. Bu uning ɵzini ɵltürüwalimǝn deginimidu? — deyixti.
23 Innis ittuma fufee akkana jedhe; “Isin kan gadii ti; ani kan olii ti. Isin kan addunyaa kanaa ti; ani immoo kan addunyaa kanaa miti.
Əysa ularƣa: — Silǝr tɵwǝndindursilǝr, mǝn yuⱪiridindurmǝn. Silǝr bu dunyadindursilǝr, mǝn bu dunyadin ǝmǝsmǝn.
24 Akka isin cubbuu keessaniin duutan ani isinitti himeera; isin yoo akka ani isa taʼe amanuu baattan, cubbuu keessaniin ni duutu.”
Xuning üqün silǝrgǝ: «Gunaⱨliringlar iqidǝ ɵlisilǝr» dedim. Qünki silǝr mening «[Əzǝldin] Bar Bolƣuqi» ikǝnlikimgǝ ixǝnmisǝnglar, gunaⱨliringlar iqidǝ ɵlisilǝr, — dedi.
25 Isaanis, “Ati eenyu?” jedhanii isa gaafatan. Yesuus immoo akkana jedhee deebise; “Ani isuma jalqabaa kaasee isinitti dubbachaa turee dha.
Sǝn zadi kim? — dǝp soraxti ular. Əysa ularƣa: — Baxta silǝrgǝ nemǝ degǝn bolsam, mǝn xu.
26 Ani waaʼee keessan waanan jedhuu fi waanan murteessu baayʼeen qaba. Garuu inni na erge dhugaa qabeessa; anis waanan isa irraa dhagaʼe addunyaatti nan hima.”
Ɵzümning silǝrning toƣranglarda wǝ üstünglardin ⱨɵküm ⱪilidiƣan nurƣun sɵzlirim bar; lekin meni Əwǝtküqi ⱨǝⱪtur wǝ mǝn Uningdin nemini angliƣan bolsa, bularnila dunyadikilǝrgǝ uⱪturup eytimǝn, — dedi.
27 Isaan garuu akka inni waaʼee Abbaa isaa isaanitti himaa ture hin hubanne.
Ular uning ɵzlirigǝ eytⱪanlirining Ata toƣruluⱪ ikǝnlikini qüxinǝlmidi.
28 Kanaafuu Yesuus akkana isaaniin jedhe; “Yommuu Ilma Namaa ol fuutanitti akka ani isa taʼe, waanuma Abbaan na barsiisen dubbadha malee akka ani ofii kootiin homaa hin hojjennees ni beektu.
Xunga Əysa mundaⱪ dedi: Silǝr Insan’oƣlini kɵtürgǝndin keyin, mening «[Əzǝldin] Bar Bolƣuqi» ikǝnlikimni bilisilǝr wǝ xundaⱪla ⱨeq ixni ɵzlükümdin ⱪilmiƣanliⱪimni, pǝⱪǝt Atining manga ɵgǝtkininila sɵzligǝnlikimnimu bilisilǝr.
29 Inni na erge na wajjin jira; sababii ani yeroo hunda waan isa gammachiisu hojjedhuuf, inni kophaa koo na hin dhiifne.”
Meni Əwǝtküqi mǝn bilǝn billidur, U meni ǝsla yalƣuz ⱪoymidi, qünki mǝn ⱨǝmixǝ Uni hursǝn ⱪilidiƣan ixlarni ⱪilimǝn.
30 Utuma inni dubbatuus, namoonni baayʼeen isatti amanan.
Əysa bu sɵzlǝrni ⱪiliwatⱪan qaƣning ɵzidǝ, nurƣun kixilǝr uningƣa etiⱪad ⱪildi.
31 Yesuus Yihuudoota isatti amananiin akkana jedhe; “Yoo dubbii kootti cichitanii jiraattan isin dhuguma barattoota koo ti.
Əysa ɵzigǝ etiⱪad ⱪilƣan Yǝⱨudiylarƣa: — Əgǝr mening sɵz-kalamimdin qiⱪmay tursanglar, mening ⱨǝⱪiⱪiy muhlislirim bolƣan bolisilǝr,
32 Dhugaas ni beektu; dhugaanis bilisa isin baasa.”
wǝ ⱨǝⱪiⱪǝtni bilisilǝr wǝ ⱨǝⱪiⱪǝt silǝrni azadliⱪⱪa erixtüridu, — dedi.
33 Isaanis, “Nu sanyii Abrahaam; nu eenyumaafuu takkumaa hin garboomne. Yoos ati akkamitti bilisa baatu nuun jetta ree?” jedhaniin.
Ular jawabǝn: — Biz Ibraⱨimning nǝslimiz, — ⱨeqⱪaqan ⱨeqkimning ⱪulluⱪida bolmiduⱪ. Sǝn ⱪandaⱪsigǝ: Azadliⱪⱪa erixsilǝr, dǝysǝn? — dedi.
34 Yesuusis deebisee akkana jedhe; “Ani dhuguman, dhuguman isinitti hima; namni cubbuu hojjetu hundi garbicha cubbuu ti.
Əysa ularƣa jawab berip: — Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, gunaⱨ sadir ⱪilƣan kixi gunaⱨning ⱪulidur.
Ⱪul ailidǝ mǝnggü turmaydu, lekin oƣul mǝnggü turidu. (aiōn g165)
36 Kanaafuu yoo Ilmi bilisa isin baase, isin dhugumaan bilisa ni baatu.
Xuning üqün Oƣul silǝrni azad ⱪilsa, ⱨǝⱪiⱪiy azad bolisilǝr.
37 Isin sanyii Abrahaam taʼuu keessan anuu beeka. Garuu sababii dubbiin koo isin keessatti iddoo hin qabneef na ajjeesuu barbaaddu.
Silǝrning Ibraⱨimning nǝsli ikǝnlikinglarni bilimǝn. Biraⱪ meni ɵltürmǝkqi boluwatisilǝr, qünki mening sɵzüm iqinglardin orun almidi.
38 Ani waanan Abbaa koo biratti argen dubbadha; isinis waanuma abbaa keessan irraa dhageessan hojjettu.”
Mǝn Atamning yenida kɵrgǝnlirimni eytiwatimǝn; silǝr bolsanglar ɵz atanglardin kɵrgǝnliringlarni ⱪiliwatisilǝr!
39 Isaanis, “Abbaan keenya Abrahaam” jedhan. Yesuus immoo akkana jedhe; “Isin utuu ijoollee Abrahaam taatanii silaa hojii Abrahaam hojjete ni hojjettu turtan.
Ular jawab berip: — Bizning atimiz Ibraⱨimdur, — dedi. Əysa ularƣa: — Əgǝr Ibraⱨimning pǝrzǝntliri bolsanglar, Ibraⱨimning ǝmǝllirini ⱪilƣan bolattinglar!
40 Isin garuu ana nama dhugaa Waaqa irraa dhagaʼe isinitti hime ajjeesuu barbaaddu. Abrahaam waan akkasii hin hojjenne.
Biraⱪ ⱨazir ǝksiqǝ meni, yǝni Hudadin angliƣan ⱨǝⱪiⱪǝtni silǝrgǝ yǝtküzgǝn adǝmni ɵltürüxkǝ ⱪǝstlǝysilǝr. Ibraⱨim undaⱪ ixni ⱪilmiƣan.
41 Isin waan abbaan keessan hojjete hojjettu.” Isaanis, “Nu ejjaan hin dhalanne. Abbaa tokkicha qabna; innis Waaqa” jedhaniin.
Silǝr ɵz atanglarning ⱪilƣinini ⱪiliwatisilǝr! — dedi. — Biz ⱨaramdin bolƣan ǝmǝsmiz! Bizning pǝⱪǝt birla atimiz bar, U bolsa Hudadur! — deyixti ular.
42 Yesuusis akkana isaaniin jedhe; “Isin utuu Waaqni abbaa keessan taʼee silaa na jaallattu turtan; ani Waaqa biraa baʼeen dhufeetii. Isatu na erge malee ani ofii kootiin hin dhufne.
Əysa ularƣa: — Atanglar Huda bolƣan bolsa, meni sɵygǝn bolattinglar; qünki mǝn Hudaning baƣridin qiⱪip, bu yǝrgǝ kǝldim. Mǝn ɵzlükümdin kǝlgǝn ǝmǝsmǝn, bǝlki Uning tǝripidin ǝwǝtilgǝnmǝn.
43 Wanni ani dubbadhu maaliif isinii hin galu? Sababiin isaas waan isin waan ani jedhu fudhachuu hin feeneef.
Sɵzlirimni nemixⱪa qüxǝnmǝysilǝr? Eniⱪki, mening sɵz-kalamim ⱪuliⱪinglarƣa kirmǝywatidu!
44 Isin ijoollee abbaa keessanii ijoollee diiyaabiloos; fedhiin keessanis hawwii abbaa keessanii raawwachuu dha. Inni jalqabumaa kaasee nama ajjeesaa ture; waan dhugaan isa keessa hin jirreef inni dhugaadhaan hin jiraatu. Inni sobduu fi abbaa sobaa waan taʼeef yommuu soba dubbatutti ofuma keessaa fuudhee dubbata.
Silǝr atanglar Iblistin bolƣansilǝr wǝ uning arzu-ⱨǝwǝslirigǝ ǝmǝl ⱪilixni halaysilǝr. U alǝm apiridǝ bolƣandin tartip ⱪatil idi wǝ uningda ⱨǝⱪiⱪǝt bolmiƣaqⱪa, ⱨǝⱪiⱪǝttǝ turmiƣan. U yalƣan sɵzligǝndǝ, ɵz tǝbiitidin sɵzlǝydu, qünki u yalƣanqi wǝ xundaⱪla yalƣanqiliⱪning atisidur.
45 Isin garuu waan ani dhugaa dubbadhuuf na hin amantan!
Lekin mǝn ⱨǝⱪiⱪǝtni sɵzliginim üqün, manga ixǝnmǝysilǝr.
46 Isin keessaa namni cubbuudhaan na himatu eenyu? Erga ani dhugaa dubbadhee, isin maaliif na hin amanne?
Ⱪaysinglar meni gunaⱨi bar dǝp dǝlilliyǝlǝysilǝr, ⱪeni? Ⱨǝⱪiⱪǝtni sɵzlisǝm, nemǝ üqün manga ixǝnmǝysilǝr?
47 Namni kan Waaqaa taʼe kam iyyuu dubbii Waaqaa ni dhagaʼa. Isin waan kan Waaqaa hin taʼiniif hin dhageessan.”
Hudadin bolƣan kixi Hudaning sɵzlirini anglaydu; silǝr ularni anglimaysilǝr, qünki silǝr Hudadin bolƣan ǝmǝssilǝr!
48 Yihuudoonnis deebisanii, “Ati nama Samaariyaa ti; hafuura hamaatu si keessa jira jechuun keenya dhugaa mitii?” jedhaniin.
Yǝⱨudiylar uningƣa jawabǝn: — Əjǝba, bizning seni: «Samariyǝlik ⱨǝm jin qaplaxⱪan adǝm»sǝn deginimiz toƣra ǝmǝsmu? — deyixti.
49 Yesuus immoo akkana jedhe; “Hafuurri hamaan na keessa hin jiru; ani Abbaa koo nan kabaja; isin garuu na hin kabajjan.
Əysa jawabǝn: — Manga jin qaplaxⱪini yoⱪ, bǝlki mǝn Atamni ⱨɵrmǝt ⱪilimǝn; lekin silǝr manga ⱨɵrmǝtsizlik ⱪiliwatisilǝr.
50 Ani ulfina mataa koo hin barbaadu; garuu kan isa barbaadu tokkotu jira; innis Abbaa murtii ti.
Mǝn ɵz xan-xǝripimni izdimǝymǝn; lekin buni izdigüqi ⱨǝm [uning üstidin] ⱨɵküm ⱪilƣuqi Birsi bar.
51 Ani dhuguman, dhuguman isinitti hima; eenyu iyyuu yoo dubbii koo eege bara baraan duʼa hin argu.” (aiōn g165)
Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, mening sɵz-kalamimni tutidiƣan kixi ǝbǝdil’ǝbǝd ɵlüm kɵrmǝydu. (aiōn g165)
52 Yihuudoonnis akkana jedhaniin; “Akka hafuurri hamaan si keessa jiru nu amma barreerra. Abrahaam duʼeera; raajonnis duʼaniiru; ati garuu, ‘Eenyu iyyuu yoo dubbii koo eege bara baraan duʼa hin dhandhamu’ jetta. (aiōn g165)
Xuning bilǝn Yǝⱨudiylar uningƣa: — Sanga dǝrwǝⱪǝ jin qaplaxⱪanliⱪini ǝmdi bilduⱪ! Ⱨǝtta [ⱨǝzriti] Ibraⱨim wǝ pǝyƣǝmbǝrlǝrmu ɵlgǝn tursa, sǝn ⱪandaⱪsigǝ: «Mening sɵz-kalamimni tutidiƣan kixi ǝbǝdil’ǝbǝd ɵlüm tetimaydu» dǝysǝn? (aiōn g165)
53 Ati abbaa keenya Abrahaam caaltaa? Inni duʼeera; raajonnis duʼaniiru. Egaa ati eenyu ofiin jetta ree?”
Əjǝba, sǝn atimiz Ibraⱨimdin uluƣmusǝn? U ɵldi, pǝyƣǝmbǝrlǝr ⱨǝm ɵldi!? Sǝn ɵzüngni kim ⱪilmaⱪqisǝn?
54 Yesuus akkana jedhee deebise; “Ani yoon ofii kootiif ulfina kenne, ulfinni koo gatii hin qabu. Kan ulfina naa kennu Abbaa koo isuma isin Waaqa keenya jettaniin sanaa dha.
Əysa jawabǝn mundaⱪ dedi: — Əgǝr mǝn ɵzümni uluƣlisam, undaⱪta uluƣluⱪum ⱨeqnǝrsǝ ⱨesablanmaytti. Biraⱪ meni uluƣliƣuqi — silǝr «U bizning Hudayimiz» dǝp ataydiƣan Atamning Ɵzidur.
55 Yoo isin isa beekuu baattan illee ani isa beeka. Ani utuu isa hin beeku jedhee silaa akkuma keessan sobduu nan taʼa ture. Ani garuu isa beeka; dubbii isaa illee nan eega.
Silǝr Uni tonumidinglar, lekin mǝn Uni tonuymǝn. Uni tonumaymǝn desǝm, silǝrdǝk yalƣanqi bolattim; biraⱪ mǝn Uni tonuymǝn wǝ Uning sɵz-kalamini tutimǝn.
56 Abbaan keessan Abrahaam guyyaa koo arguuf gammadee ture; innis ni arge; ni gammades.”
Atanglar Ibraⱨim mening künümni kɵridiƣanliⱪidin yayrap-yaxnidi ⱨǝm dǝrwǝⱪǝ uni aldin’ala kɵrüp xadlandi.
57 Yihuudoonnis, “Umuriin kee waggaa shantama iyyuu hin guunne; yoos Abrahaamin argiteertaa?” jedhaniin.
— Sǝn tehi ǝllik yaxⱪa kirmǝy turup, Ibraⱨimni kɵrdüngmu? — deyixti ular.
58 Yesuusis, “Ani dhuguman, dhuguman isinitti hima; utuu Abrahaam hin dhalatin iyyuu ani anuma” isaaniin jedhe.
Əysa ularƣa: — Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, Ibraⱨim tuƣulmastila, mǝn Bar Bolƣuqidurmǝn! — dedi.
59 Kana irratti isaan isa dhaʼuuf jedhanii dhagaa guurratan; Yesuus garuu dhokatee mana qulqullummaatii baʼee deeme.
Buning bilǝn ular uni qalma-kesǝk ⱪilƣili ⱪolliriƣa yǝrdin tax aldi; lekin Əysa ularƣa kɵrünmǝy, ularning otturisidin ɵtüp ibadǝthanidin qiⱪip kǝtti.
