< Proverbiorum 20 >

1 Luxuriosa res, vinum, et tumultuosa ebrietas: quicumque his delectatur, non erit sapiens.
Ko e meʻa manuki ʻae kava, pea ko e meʻa fakatupu lili ʻae kava mālohi: pea ko ia kuo kākaaʻi ʻaki ia ʻoku taʻepoto.
2 Sicut rugitus leonis, ita et terror regis: qui provocat eum, peccat in animam suam.
Ko e tuputāmaki ʻoe tuʻi ʻoku hangē ko e ngungulu ʻae laione; pea ko ia ʻoku ne fakatupu ʻene houhau ʻoku fai angahala ia ki hono laumālie ʻoʻona.
3 Honor est homini, qui separat se a contentionibus: omnes autem stulti miscentur contumeliis.
Ko e meʻa ongoongolelei ʻi ha tangata ke ne tuku ʻae kē: ka ʻoku fie kau ai ʻae vale kotoa pē.
4 Propter frigus piger arare noluit: mendicabit ergo aestate, et non dabitur illi.
‌ʻOku ʻikai ke keli ʻae fakapikopiko koeʻuhi ko e momoko; ko ia te ne faʻa kole ai ʻi he ututaʻu, ka ʻe ʻikai maʻu ha meʻa.
5 Sicut aqua profunda, sic consilium in corde viri: sed homo sapiens exhauriet illud.
‌ʻOku hangē ko e vai loloto ʻae poto ʻi he loto ʻoe tangata; ka ʻe fusi hake ia ʻe he tangata faʻa fakakaukau.
6 Multi homines misericordes vocantur: virum autem fidelem quis inveniet?
‌ʻOku tokolahi ʻae kakai ʻoku taki taha viki ʻi heʻene lelei ʻaʻana: ka ko hai ʻoku ne faʻa ʻilo ki ha tangata angatonu.
7 Iustus, qui ambulat in simplicitate sua, beatos post se filios derelinquet.
‌ʻOku ʻeveʻeva ʻae tangata angatonu ʻi heʻene māʻoniʻoni: ʻoku monūʻia ʻa ʻene fānau kimui ʻiate ia.
8 Rex, qui sedet in solio iudicii, dissipat omne malum intuitu suo.
Ko e tuʻi ʻoku nofo ʻi he nofoʻa ʻoe fakamaau, ʻoku ne fakahēʻi ʻae kovi ʻaki hono fofonga.
9 Quis potest dicere: Mundum est cor meum, purus sum a peccato?
Ko hai ʻoku ne faʻa lea ʻo pehē, “Kuo u fakamaʻa hoku loto, ʻoku ou maʻa au mei heʻeku angahala?”
10 Pondus et pondus, mensura et mensura: utrumque abominabile est apud Deum.
Ko e faikehekehe ʻi he fakamamafa meʻa, mo e faikehekehe ʻi he fuofua meʻa, ʻoku fakatou fakalielia tatau kia Sihova.
11 Ex studiis suis intelligitur puer, si munda et recta sint opera eius.
Naʻa mo e tamasiʻi, ʻoku ʻilo ia ʻi heʻene faianga; pe ʻoku maʻa ʻene ngāue, pe ʻoku totonu ia.
12 Aurem audientem, et oculum videntem, Dominus fecit utrumque.
Kuo fakatou ngaohi ʻe Sihova ʻae telinga ke fanongo mo e mata ke sio ʻaki.
13 Noli diligere somnum, ne te egestas opprimat: aperi oculos tuos, et saturare panibus.
‌ʻOua naʻa ke manako ki he mohe, telia naʻa ke hoko ʻo masiva ai: ke ʻā pe ho mata, pea ʻe fakamākona koe ʻaki ʻae mā.
14 Malum est, malum est, dicit omnis emptor: et cum recesserit, tunc gloriabitur.
‌ʻOku pehē ʻe ia ʻoku fakatau, “Ko e meʻa noa pe ʻena, ko e meʻa noa pe ʻena,” ka ʻoka ʻalu ia ʻi hono hala, ʻoku ne toki polepole.
15 Est aurum, et multitudo gemmarum: vas autem pretiosum labia scientiae.
‌ʻOku ai ʻae koula, pea taʻefaʻalaua ʻae ngaahi maka koloa; ka ko e teunga mahuʻinga ʻae loungutu ʻoe poto.
16 Tolle vestimentum eius, qui fideiussor extitit alieni, et pro extraneis aufer pignus ab eo.
Ke toʻo pe ʻae kofu ʻoʻona ʻoku tongia ha taha ʻoku taʻeʻiloʻi: pea ke maʻu mei ai ʻae tuku paʻanga ko e langomekina ʻoe fefine muli.
17 Suavis est homini panis mendacii: et postea implebitur os eius calculo.
Ko e mā ʻoku maʻu ʻi he kākā ʻoku ifoifo lelei ki he tangata: ka ʻe toki fakafonu kimui ʻa hono ngutu ʻaki ʻae pata.
18 Cogitationes consiliis roborantur: et gubernaculis tractanda sunt bella.
‌ʻOku tuʻumaʻu ʻae tuʻutuʻuni kotoa pē ʻi he fakakaukau: pea ka hoko ʻae tau, ke tomuʻa fakakaukau lelei ki ai.
19 Ei, qui revelat mysteria, et ambulat fraudulenter, et dilatat labia sua, ne commiscearis.
Ko ia ʻoku ʻalu fano ko e faʻa fafana ʻoku fakahā ʻe ia ʻae ngaahi tala fufū: ko ia ʻoua naʻa ke kau kiate ia ʻoku faʻa lapu ʻaki hono loungutu.
20 Qui maledicit patri suo, et matri, extinguetur lucerna eius in mediis tenebris.
Ko ia kotoa pē ʻoku kape ki heʻene tamai pe ki heʻene faʻē, ʻe tāmateʻi ke mate ʻa hono maama ʻi he fakapoʻuli ʻoe ʻuliʻuli.
21 Hereditas, ad quam festinatur in principio, in novissimo benedictione carebit.
‌ʻE faʻa maʻu fakavave ha tofiʻa ʻi he kamataʻanga: ka e ʻikai fakamonūʻia ia ʻi hono ikuʻanga.
22 Ne dicas: Reddam malum: expecta Dominum, et liberabit te.
‌ʻOua naʻa ke pehē ʻe koe, “Te u totongi ʻeau ki he kovi;” ka ke tatali pe kia Sihova, pea te ne fakamoʻui koe.
23 Abominatio est apud Dominum pondus et pondus: statera dolosa non est bona.
Ko e faikehekehe ʻi he fakamamafa meʻa, koe fakalielia ia kia Sihova: pea ko e meʻa fakamamafa kākā ʻoku ʻikai lelei ia.
24 A Domino diriguntur gressus viri: quis autem hominum intelligere potest viam suam?
‌ʻOku pule pe ʻa Sihova ki he tangata ʻi hono ngaahi ʻaluʻanga: pea ko ia, ʻe faʻa ʻiloʻi fēfē ʻe he tangata ʻa hono hala ʻoʻona?
25 Ruina est homini devotare sanctos, et post vota retractare.
Ko e kai ʻoe meʻa ʻoku tapu ko e tauhele ia ki he tangata kuo ne fai ia: pea ʻoku pehē foki ʻae fai ʻoe fuakava, kae toki fehuʻi kimui ki hono ʻuhinga.
26 Dissipat impios rex sapiens, et incurvat super eos fornicem.
‌ʻOku fakamovetevete ʻae angahala ʻe he tuʻi ʻoku poto; ʻo ne taʻomi ʻakinautolu ʻaki ʻae meʻa teka.
27 Lucerna Domini spiraculum hominis, quae investigat omnia secreta ventris.
Ko e laumālie ʻoe tangata ko e maama ia meia Sihova, ʻoku fakamaama ʻae potu kotoa pē ʻoku ʻi loto ʻiate ia.
28 Misericordia, et veritas custodiunt regem, et roboratur clementia thronus eius.
‌ʻOku fakamoʻui ʻae tuʻi ʻe he ʻaloʻofa mo e moʻoni: pea ʻoku fokotuʻumaʻu hono nofoʻa ʻi he ʻaloʻofa.
29 Exultatio iuvenum, fortitudo eorum: et dignitas senum canities.
Ko e toulekeleka ʻoe kau talavou ʻa honau mālohi: pea ko e meʻa matamatalelei ʻi he kau mātuʻa ko honau ʻuluhinā.
30 Livor vulneris absterget mala: et plagae in secretioribus ventris.
Ko e lavea ʻoku toka ʻuli ko e faitoʻo ia ki he kovi: ʻoku pehē foki hono ʻaonga ʻoe tautea ki he ngaahi potu ʻi loto.

< Proverbiorum 20 >