< Mateo 15 >
1 E kꞌo kꞌu jujun chike ri fariseos xuqujeꞌ jujun aꞌjtijabꞌ rech ri Taqanik, ri e petinaq pa Jerusalén, xkita che ri Jesús:
Alors des pharisiens et des scribes, venus de Jérusalem, s'approchèrent de Jésus et lui dirent:
2 ¿Jas che ri atijoxelabꞌ man kakinimaj taj ri naqꞌatajibꞌal ri kibꞌanom kan ri e qamam ojer? ¿Jas che man kakichꞌaj taj ri kiqꞌabꞌ are kewaꞌik?
Pourquoi tes disciples transgressent-ils la tradition des anciens? Car ils ne se lavent pas les mains, lorsqu'ils prennent leur repas.
3 Ri Jesús xubꞌij chike: ¿Jas che man kinimaj ta ix ri utaqanik ri Dios rumal unimaxik ri inaqꞌatajibꞌal?
Il leur répondit: Et vous, pourquoi transgressez-vous le commandement de Dieu par votre tradition?
4 Ri Dios xubꞌij: Nim chaꞌwila ri atat rachiꞌl ri anan, xuqujeꞌ ri karetzelaj uwach ri utat rachiꞌl ri unan, taqal che kakamisaxik. Ri Dios xuqujeꞌ xubꞌij: xapachin ri man nim ta keril ri utat unan yaꞌtal che kakamisaxik.
Car Dieu a donné ce commandement: «Honore ton père et ta mère»; et: «Que celui qui maudira son père ou sa mère soit puni de mort!-»
5 Ri ix kꞌut kibꞌij chi jun alkꞌwaꞌlaxel utz we kubꞌij che ri utat xuqujeꞌ ri unan: Man kinkwin taj kintobꞌan ukꞌ alaq, rumal cher xintzuj uyaꞌik che ri Dios ronojel ri nujastaq rachiꞌl ri nurajil.
Mais vous, vous dites: Celui qui dira à son père ou à sa mère: J'ai offert à Dieu ce dont je pourrais t'assister, — celui-là ne sera pas tenu d'honorer son père ou sa mère.
6 We jeriꞌ kubꞌan ri alkꞌwaꞌlaxel, man tajin ta kunimaj riꞌ ri utat. Ri ix man tajin ta kichꞌobꞌ ri utaqanik ri Dios, rumal are tajin kinimaj ri inaqꞌatajibꞌal.
Ainsi, vous avez anéanti la parole de Dieu par votre tradition.
7 Kawach taq winaq, kꞌo rumal xutzijoj loq iwij ri Isaías are xubꞌij:
Hypocrites! Ésaïe a bien prophétisé à votre sujet, lorsqu'il a dit:
8 We winaq ri keꞌl pa we tinimit riꞌ, kakibꞌij chi kinkinimaj, qas tzij kꞌut kinbꞌij xa ta ne junmul kakichomaj wij.
«Ce peuple m'honore des lèvres; mais son coeur est bien éloigné de moi.
9 Maj kutayij kiniqꞌijilaꞌj, rumal cher ri ikꞌutuꞌn xaq ke achyabꞌ.
C'est en vain qu'ils me rendent un culte; ils enseignent des préceptes qui ne sont que des commandements d'hommes.»
10 Ri Jesús xuꞌsikꞌij ri winaq xubꞌij chike: Qas chita na, xuqujeꞌ utz chibꞌana che uchꞌobꞌik ri kinbꞌij chiꞌwe:
Puis, ayant appelé la foule, il leur dit: Écoutez et comprenez:
11 Man are ta ri rikil ri kitijo kabꞌanow chꞌuluj chiꞌwe cho ri Dios, xane are kabꞌanow chꞌuluj chiꞌwe ri tzukun taq chꞌoꞌj rukꞌ taq tzij, xuqujeꞌ ri itzel taq tzij ri kibꞌij.
Ce n'est pas ce qui entre dans la bouche qui souille l'homme; mais ce qui sort de la bouche, voilà ce qui souille l'homme!
12 Ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkibꞌij che: Man utz taj xkita le fariseos ri xbꞌij la.
Alors ses disciples, s'approchant, lui dirent: Sais-tu que les pharisiens ont été scandalisés, quand ils ont entendu tes paroles?
13 Ri Jesús xubꞌij: Ronojel qꞌayes ri man are ta ri nuTat tikowinaq kabꞌoq na bꞌik ri kꞌa te riꞌ kakꞌyaq na bꞌik.
Il leur répondit: Toute plante que mon Père céleste n'a point plantée sera déracinée.
14 Chiꞌya chilaꞌ rumal cher jer e kꞌo ri moy ri kakikꞌam kibꞌe nikꞌaj moyabꞌ chik, we jun moy kukꞌam ubꞌe jun moy chik, kikobꞌchal riꞌ ketzaq bꞌik pa jun jul.
Laissez-les: ce sont des aveugles, conducteurs d'aveugles; si un aveugle conduit un aveugle, ils tomberont tous deux dans la fosse.
15 Ri Pedro xuta che ri Jesús: Bꞌij la chaqe jas ubꞌanik ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj ri xtzijoj la are xbꞌij la ri jastaq ri kubꞌan chꞌuluj chaqe cho ri Dios.
Alors Pierre, prenant la parole, lui dit: Explique-nous cette parabole.
16 Ri Jesús xubꞌij che: ¿Man kichꞌobꞌ ta xuqujeꞌ ix?
Et Jésus dit: Vous aussi, vous êtes encore sans intelligence!
17 Ronojel ri kaqatijo xuqujeꞌ ri kaqaqumuj keꞌ chiqapam, kꞌa te riꞌ keꞌqachuluj kanoq.
Ne comprenez-vous pas que tout ce qui entre dans la bouche passe dans le ventre, et est rejeté en quelque lieu secret?
18 Are kꞌu ri kape pa qanimaꞌ kel loq pa qachiꞌ are riꞌ kuchꞌulujij ri winaq.
Mais ce qui sort de la bouche vient du coeur; c'est là ce qui souille l'homme!
19 Pa ri animaꞌaj kape wi ri itzel taq chomanik, ri kamisanik, ri tzukun kakabꞌ ixoqibꞌ, xuqujeꞌ kakabꞌ achyabꞌ, ri mak kukꞌ taq ixoqibꞌ xuqujeꞌ mak kukꞌ taq achyabꞌ, bꞌanoj taq tzij chikij nikꞌaj winaq chik, ri elaqꞌ, ri itzel taq noꞌjibꞌal chikiwach ri winaq.
Car c'est du coeur que viennent les mauvaises pensées, les meurtres, les adultères, les impudicités, les vols, les faux témoignages, les calomnies.
20 Man are ta kabꞌanow chꞌuluj che jun winaq we man kuchꞌaj uqꞌabꞌ, are kabꞌanow chꞌuluj che ri winaq ri itzel taq jastaq.
Voilà les choses qui souillent l'homme! Mais manger sans s'être lavé les mains, cela ne souille point l'homme.
21 Are xel bꞌik ri Jesús chilaꞌ, xeꞌ pa ri tinimit Tiro xuqujeꞌ Sidón.
Jésus, étant parti de là, se retira dans le territoire de Tyr et de Sidon.
22 Kꞌo jun ixoq chilaꞌ kachiꞌl ri kabꞌix kananeos chike kumal ri winaq aꞌj Israel, xuraq uchiꞌ xqebꞌ rukꞌ ri Jesús, xubꞌij che: Ajawxel, lal riꞌ ri Ralkꞌwaꞌl ri David, toqꞌobꞌisaj la nuwach, chintoꞌ la. Kꞌo jun itzel uxlabꞌal che ri wal ali, sibꞌalaj kubꞌan kꞌax che.
Et une femme cananéenne, qui venait de ce pays, s'écria: Seigneur, fils de David, aie pitié de moi! Ma fille est cruellement tourmentée par un démon.
23 Ri Jesús xa ta ne jun tzij xubꞌij che. Ri e tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús xkibꞌij che: Bꞌij la che le ixoq chi man kujutereneꞌj taj xuqujeꞌ chuxlanoq.
Mais il ne lui répondit pas un mot. Alors, ses disciples, s'étant approchés, lui disaient avec insistance: Renvoie-la; car elle nous poursuit de ses cris.
24 Ri Jesús xubꞌij: Ri Dios xinutaq loq xaq xwi chikitoꞌik ri winaq ri aꞌj Israel, rumal jer e kꞌo chij ri e sachinaq kanoq.
Il répondit: Je n'ai été envoyé qu'aux brebis perdues de la maison d'Israël.
25 Ri ixoq xqet rukꞌ ri Jesús, xukiꞌ choch, xubꞌij che: Ajawxel, chintoꞌ la.
Mais elle vint et se prosterna en disant: Seigneur, aide-moi!
26 Ri Jesús xubꞌij che: Man utz taj kaqaya ri kiwa ri alkꞌwaꞌlaxelabꞌ chike ri tzꞌiꞌ.
Il lui répondit: Il ne convient pas de prendre le pain des enfants, pour le jeter aux petits chiens.
27 Ri ixoq xubꞌij che: Qas tzij wi, Ajawxel. Pune jeriꞌ, ri tzꞌiꞌ kakitij ri uxeꞌr taq kiwa ri e kajaw ri katzaq chuxeꞌ ri mexa.
Mais elle reprit: Assurément, Seigneur; pourtant les petits chiens mangent des miettes qui tombent de la table de leurs maîtres.
28 Ri Jesús xubꞌij che ri ixoq: Ixoq, at qas kuꞌl wi akꞌuꞌx chirij ri Dios. Kabꞌantaj na awukꞌ ri xata chwe. Qas che ri qꞌotaj riꞌ xutzir ri ral ri ixoq.
Alors Jésus lui dit: femme, ta foi est grande; qu'il te soit fait comme tu le veux! Et à cette heure même, sa fille fut guérie.
29 Ri Jesús xel bꞌik chilaꞌ, xeꞌ chuchiꞌ ri cho Galilea. Xpaqiꞌ puꞌwiꞌ jun juyubꞌ, kꞌa te riꞌ xtꞌuyiꞌk.
Jésus partit de là et vint près de la mer de Galilée; puis, étant allé sur la montagne, il s'y arrêta.
30 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xeꞌkikꞌam bꞌik e yawabꞌibꞌ rukꞌ ri Jesús. Chikixoꞌl ri yawabꞌibꞌ e kꞌo chꞌokeꞌr, moyabꞌ, maj kiqꞌabꞌ, e memabꞌ. Ri Jesús xuꞌkunaj konojel.
Alors une grande foule s'approcha de lui, ayant avec elle des boiteux, des aveugles, des muets, des estropiés, et beaucoup d'autres malades qu'on mit aux pieds de Jésus, et il les guérit.
31 Ri winaq sibꞌalaj xemayijanik are xeꞌkil ri yawabꞌibꞌ ri xuꞌtzirik, ri memabꞌ xkichapleꞌj chꞌawem, ri e chꞌokeꞌr xkichapleꞌj bꞌinem, xuqujeꞌ ri e moyabꞌ xkichapleꞌj kaꞌyem. Ri winaq xkichapleꞌj uqꞌijilaꞌxik ri kiDios ri aꞌj Israel.
Aussi la multitude était-elle dans l'admiration, voyant que les muets parlaient, que les estropiés étaient guéris, que les boiteux marchaient, que les aveugles voyaient; et elle glorifiait le Dieu d'Israël.
32 Ri Jesús xuꞌsikꞌij ri utijoxelabꞌ, xubꞌij chike: Kintoqꞌobꞌisaj kiwach konojel we winaq riꞌ. Xeꞌ oxibꞌ qꞌij e kꞌo wukꞌ, man kꞌo ta kiwa kitijom. Man kawaj ta kꞌut ketzalij cho kachoch we man kewaꞌ bꞌik, rukꞌ jubꞌiqꞌ kekam che numik pa ri bꞌe.
Jésus, ayant appelé ses disciples, leur dit: J'ai compassion de cette multitude; car il y a déjà trois jours que ces gens-là ne me quittent point, et ils n'ont rien à manger; je ne veux pas les renvoyer à jeun, de peur qu'ils ne défaillent en chemin.
33 Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij che: Naj uj kꞌo wi che ri tinimit, ¿jawjeꞌ keꞌ qa man wi loq kiwa konojel we winaq riꞌ?
Ses disciples lui dirent: D'où pourrions-nous avoir, dans ce désert, assez de pain pour rassasier une telle multitude?
34 Ri Jesús xuta chike: ¿Janipa kaxlan wa kꞌo iwukꞌ? Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Wuqubꞌ kaxlan wa, rachiꞌl kebꞌ oxibꞌ alaj taq kar.
Jésus leur demanda: Combien avez-vous de pains? Ils répondirent: Sept, et quelques poissons.
35 Ri Jesús xuꞌtaq ri winaq che tꞌuyulem pa ri ulew.
Alors il commanda à la foule de s'asseoir à terre.
36 Kꞌa te riꞌ xukꞌam ri wuqubꞌ kaxlan wa xuqujeꞌ ri kar, xutyoxij che ri Dios. Kꞌa te riꞌ xupirij ri kaxlan wa xuqujeꞌ ri kar, xuya chike ri utijoxelabꞌ, rech kakijach chike ri winaq.
Puis il prit les sept pains et les poissons; et, après avoir rendu grâces, il les rompit et les donna à ses disciples, et les disciples les donnèrent à la foule.
37 Konojel ri winaq xewaꞌik, xuqujeꞌ xenojik. Are xkimol ri chꞌaqaꞌp ri xkanajik, xkiriq na, wuqubꞌ chakach.
Tous mangèrent et furent rassasiés, et l'on emporta sept corbeilles pleines des morceaux qui restaient.
38 E kajibꞌ mil achyabꞌ ri xewaꞌik, man xaꞌjilax ta ri ixoqibꞌ xuqujeꞌ ri akꞌalabꞌ.
Or, ceux qui avaient mangé étaient au nombre de quatre mille hommes, sans compter les enfants et les femmes.
39 Kꞌa te riꞌ ri Jesús xuꞌchꞌabꞌej kan ri winaq, xpaqiꞌ pa jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xeꞌ pa ri tinimit Magadán.
Alors Jésus, ayant renvoyé la multitude, entra dans la barque et vint au pays de Magadan.