< Mateo 13 >

1 Che ri qꞌij riꞌ, xel bꞌik ri Jesús pa ri ja ri kꞌo wi, xeꞌ chuchiꞌ ri plo, xtꞌuyiꞌk chilaꞌ chuyaꞌik kꞌutuꞌn.
Ce même jour, Jésus, étant sorti de la maison, s'assit au bord de la mer;
2 Rumal kꞌu cher sibꞌalaj e kꞌi ri winaq, rumal riꞌ xaqꞌan pa ri jun jukubꞌ bꞌinibꞌal puꞌwiꞌ ri jaꞌ, xtꞌuyiꞌ chilaꞌ chuyaꞌik ri kꞌutuꞌn. Konojel ri winaq xekꞌojiꞌ chuchiꞌ ri jaꞌ.
et une grande foule s'assembla autour de lui, de sorte qu'il monta dans une barque. Il s'y assit, tandis que toute la multitude se tenait sur le rivage;
3 Ri Jesús xukꞌut sibꞌalaj kꞌi jastaq rukꞌ taq kꞌambꞌejabꞌal noꞌj jetaq we riꞌ: Kꞌo jun ajchak, xeꞌ pa tikoꞌnijik.
et il leur fit plusieurs discours en paraboles. Jésus leur parla ainsi:
4 Are tajin katikoꞌnijik, nikꞌaj ijaꞌ xqaj pa ri bꞌe, xepe nikꞌaj chochiꞌ, xkitij bꞌik.
Le semeur sortit pour semer. Comme il semait, une partie de la semence tomba le long du chemin, et les oiseaux vinrent et la mangèrent.
5 Nikꞌaj ijaꞌ chik xqaj pa jun ulew jawjeꞌ kꞌo wi abꞌaj. Aninaq xkꞌiy loq ri tiriko, rumal cher man nim taj qajinaq ri ulew.
Une autre partie tomba sur des endroits pierreux où elle n'avait que peu de terre, et elle leva aussitôt, parce qu'elle n'entrait pas profondément dans la terre;
6 Ri tikoꞌn naj taj xuqꞌiꞌo rumal cher maj ukꞌaꞌmalil, are xel loq ri qꞌij, xchaqiꞌjarik.
mais le soleil s'étant levé, elle fut brûlée, et, parce qu'elle n'avait point de racines, elle sécha.
7 Ri nikꞌaj taq ijaꞌ chik xqaj chikixoꞌl ri kꞌix. Are xekꞌiy loq ri kꞌix, xkijiqꞌisaj kan ri tikoꞌn man xkiya ta bꞌe che xkꞌiyik.
Une autre partie tomba parmi les épines, et les épines montèrent et l'étouffèrent.
8 E kꞌo chi nikꞌaj ijaꞌ ri xeqaj pa ri utz laj ulew, we ijaꞌ riꞌ xewachinik, kꞌo xkiya jun ciento, kꞌo xkiya oxkꞌal, kꞌo xkiya juwinaq lajuj kiwach.
Une autre partie tomba dans la bonne terre, et donna du fruit: un grain en rapporta cent, un autre soixante, et un autre trente.
9 We qas kꞌo ixikin, chitatabꞌej ri kabꞌix chiꞌwe.
Que celui qui a des oreilles entende!
10 Ri tijoxelabꞌ xeqet rukꞌ ri Jesús, xkita che: ¿Jas che kakoj la kꞌambꞌejabꞌal noꞌj are kaya la kꞌutuꞌn?
Alors les disciples s'approchèrent et lui dirent: Pourquoi leur parles-tu en paraboles?
11 Ri Jesús xubꞌij: Ri ix yaꞌtalik kiwetaꞌmaj ri awatalik pa ri ajawarem rech ri Dios, man je ta kꞌu ri nikꞌaj winaq chik.
Il leur répondit: Parce qu'il vous a été donné de connaître les mystères du royaume des cieux; mais pour eux, cela ne leur a pas été donné.
12 Ri winaq ri ketaꞌm jas ubꞌanik ri jastaq pa ri ajawarem rech ri Dios, yaꞌtal chike kanimar ri ketaꞌmabꞌal. Are kꞌu ri man ketaꞌm taj jas ubꞌanik ri jastaq pa ri ajawarem rech ri Dios, ri Dios kubꞌan na chi kasachan chike ri nitzꞌ jastaq ri ketaꞌm.
Car on donnera à celui qui a, et il sera dans l'abondance; mais à celui qui n'a pas, on ôtera même ce qu'il a.
13 Ri in kinya kꞌutuꞌn chike ri winaq rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, rech pune kekaꞌyik, man kakil taj, pune kakito, man kakichꞌobꞌ ta ri kabꞌix chike.
C'est pourquoi, je leur parle en paraboles, parce qu'en voyant, ils ne voient pas, et qu'en entendant ils n'entendent et ne comprennent point.
14 Jeriꞌ kakꞌulmataj kukꞌ ri xubꞌij loq ri Dios chuchiꞌ ri qꞌalajisal tzij Isaías: We winaq riꞌ, pune kakito, man kakichꞌobꞌ taj, Pune kekaꞌyik, man kakil ta wi.
Ainsi s'accomplit à leur égard la prophétie d'Ésaïe, qui dit: «Vous entendrez de vos oreilles, et vous ne comprendrez pas; vous regarderez de vos yeux, et vous ne verrez point.
15 Rumal cher we tinimit riꞌ xkowir ri kanimaꞌ, xuqujeꞌ man kechoman taj kitzꞌapim ri kibꞌoqꞌoch rech man kakil taj, xuqujeꞌ kitzꞌapim ri kixikin rech man kakita taj, we ta kakikꞌex kikꞌuꞌx kakichꞌobꞌ riꞌ ri nutzij, xuqujeꞌ kakikꞌex riꞌ ri kikꞌaslemal, ri in xuqujeꞌ keꞌnkunaj na.
Car le coeur de ce peuple s'est appesanti; ils ont endurci leurs oreilles, ils ont fermé leurs yeux, de peur qu'ils ne voient de leurs yeux, qu'ils n'entendent de leurs oreilles, qu'ils ne comprennent de leur coeur, qu'ils ne se convertissent et que je ne les guérisse.»
16 Are kꞌu ri ix, sibꞌalaj utz iwe, rumal cher kiwilo xuqujeꞌ kita ri nutzij.
Mais, quant à vous, heureux sont vos yeux, parce qu'ils voient, et vos oreilles, parce qu'elles entendent!
17 Sibꞌalaj e kꞌi winaq xuqujeꞌ e qꞌalajisal taq utzij ri Dios xkaj xkil ri tajin kiwil ix xuqujeꞌ xkita ri kita ix, man xekwin ta kꞌut.
En vérité, je vous le déclare, beaucoup de prophètes et de justes ont désiré voir ce que vous voyez, et ils ne l'ont pas vu, et entendre ce que vous entendez, et ils ne l'ont pas entendu.
18 Chanim chitatabꞌej, kinbꞌij chiꞌwe ri kel kubꞌij ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj rech ri ajtikolobꞌ.
Vous donc, écoutez ce que signifie la parabole du semeur.
19 E kꞌo jujun winaq ri kakitatabꞌej ri utzij ri Dios, man kakichꞌobꞌ ta kꞌut jas kel kubꞌij, rumal riꞌ kape ri itzel kubꞌano chi kasachan chike. Are waꞌ ri kel kubꞌij ri ijaꞌ ri xtzaq pa ri bꞌe.
Lorsqu'un homme entend la parole du royaume et ne la comprend pas, le Malin vient et enlève ce qui a été semé dans son coeur; c'est celui qui a reçu la semence le long du chemin.
20 Ri ijaꞌ ri xtzaq chikixoꞌl ri abꞌaj are kel kubꞌij ri kakitatabꞌej ri tzij rech ri ajawarem rech ri Dios, xuqujeꞌ aninaq kakikꞌamawaꞌj rukꞌ kiꞌkotem.
Celui qui a reçu la semence dans les endroits pierreux, c'est celui qui entend la parole et qui la reçoit aussitôt avec joie.
21 Rumal chi maj kikꞌaꞌmal, naj taj kakiqꞌiꞌo. Are kakiriq kꞌax, o kabꞌan ne kꞌax chike rumal keniman che ri Dios, kasachan ri tzij chike.
Mais il n'y a pas en lui de racines; il n'est que pour un temps. Et lorsque l'affliction ou la persécution survient à cause de la parole, il y trouve aussitôt une occasion de chute.
22 Kꞌa te riꞌ e kꞌo ri ijaꞌ ri xetzaq chikixoꞌl ri kꞌix. We ijaꞌ riꞌ kel kubꞌij ri e winaq ri kakitatabꞌej ri tzij, man kakiya ta kꞌu bꞌe kakꞌexkꞌobꞌ ri kikꞌaslemal xaq xwi kakichomaj rij ri kajawataj chike, xuqujeꞌ jas kakibꞌano rech kuꞌx qꞌinomabꞌ, rumal riꞌ man kekwin taj kewachinik. (aiōn g165)
Celui qui a reçu la semence parmi les épines, c'est celui qui entend la parole. Mais les soucis de ce monde et la séduction des richesses étouffent en lui cette parole, et elle devient infructueuse. (aiōn g165)
23 Kꞌisbꞌal rech, ri ijaꞌ ri xetzaq pa ri utz ulew, are waꞌ ri winaq ri kakitatabꞌej ri tzij xuqujeꞌ kakichꞌobꞌo. Are waꞌ ri winaq ri kakikꞌex kikꞌaslemal xuqujeꞌ kakibꞌan ri utzilal. Jer e kꞌo ri ijaꞌ ri xewachinik xkiya jun ciento, xkiya oxkꞌal, xuqujeꞌ xkiya juwinaq lajuj ijaꞌ.
Celui qui a reçu la semence dans la bonne terre, c'est celui qui entend la parole, qui la comprend, et qui porte du fruit, en sorte qu'un grain en produit cent, un autre soixante, et un autre trente.
24 Ri Jesús xutzijoj chi we jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj riꞌ: Pa ri ajawarem rech ri Dios je kakꞌulmataj na jetaq ri xkꞌulmataj rukꞌ jun winaq ri xutik jeꞌl laj ijaꞌ rech tiriko pa ri rulew.
Jésus leur proposa une autre parabole, en disant: Le royaume des cieux est semblable à un homme qui avait semé une bonne semence dans son champ.
25 Che ri chaqꞌabꞌ riꞌ konojel ri winaq tajin kewarik, are xopan ri kꞌulel, xuꞌtikaꞌ kanoq ri jun itzel qꞌayes chuxoꞌl ri tiriko, kꞌa te riꞌ xel bꞌik chilaꞌ.
Mais pendant que les hommes dormaient, son ennemi vint, sema de l'ivraie parmi le froment, et s'en alla.
26 Ri tiriko are xkꞌiy loq, xkꞌiy xuqujeꞌ loq ri itzel qꞌayes.
Après que la semence eut poussé et qu'elle eut produit du fruit, l'ivraie parut aussi.
27 Ri aꞌjchakibꞌ xebꞌe rukꞌ ri ajchoqꞌe ri ulew, xkibꞌij che: Ajawxel, ¿la man utz taq ijaꞌ rech tiriko xtik lal? ¿Jas kꞌu che xkꞌiy loq itzel qꞌayes chuxoꞌl?
Alors les serviteurs du père de famille vinrent lui dire: Seigneur, n'avais-tu pas semé une bonne semence dans ton champ? D'où vient donc qu'il y a de l'ivraie?
28 Ri ajchoqꞌe ri ulew xubꞌij chike: Are waꞌ ri xubꞌan ri kꞌulel. Ri ajchakibꞌ xkibꞌij: ¿La kaj la keꞌqabꞌoqo kanoq ri itzel qꞌayes?
Et il leur dit: C'est un ennemi qui a fait cela! Ils lui répondirent: Veux-tu donc que nous allions l'arracher?
29 Ri ajchoqꞌe xubꞌij chike: Man kawaj taj, ri tiriko xuqujeꞌ ri itzel qꞌayes xaq raj junam kekaꞌyik, rukꞌ ta ne jubꞌiqꞌ are kibꞌoq kan ri tiriko.
Il leur dit: Non, de peur qu'en arrachant l'ivraie, vous ne déraciniez en même temps le froment.
30 Are katan riꞌ, chiya bꞌe kekꞌiy loq kikobꞌchal. Are kuriq ri qꞌotaj rech yakoj, kꞌa che riꞌ keqilo jachin chike ri itzel qꞌayes xuqujeꞌ jachin chike ri tiriko. Keꞌntaq na bꞌik ajchakibꞌ riꞌ rech nabꞌe kakibꞌoq ri itzel qꞌayes, kakimulij, kꞌa te riꞌ kakiporoj. Xuqujeꞌ kakikꞌam bꞌik ri tiriko, keꞌkiya kanoq pa ri nukꞌolibꞌal.
Laissez-les croître tous deux ensemble jusqu'à la moisson; et au temps de la moisson, je dirai aux moissonneurs: Arrachez premièrement l'ivraie, et liez-la en gerbes pour la brûler; mais amassez le froment dans mon grenier.
31 Ri Jesús xutzijoj chi jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun achi ri xutik jun ijaꞌ rech moxtansia pa ri rulew.
Il leur proposa une autre parabole, en disant: Le royaume des cieux est semblable à un grain de moutarde, qu'un homme prend et qu'il sème dans son champ.
32 Pune ri ijaꞌ rech moxtansia sibꞌalaj nitzꞌ chikiwach ronojel uwach ijaꞌ, are kakꞌiy loq, sibꞌalaj nim chikiwach konojel ri e qꞌayes ri e tiktalik. Kux na jetaq jun cheꞌ jawjeꞌ kakibꞌan wi ri kisok ri chochiꞌ.
— c'est bien la plus petite de toutes les semences. — mais quand le grain a poussé, il est plus grand que les légumes; il devient un arbre, en sorte que les oiseaux du ciel viennent faire leurs nids dans ses branches.
33 Ri Jesús xukoj chi jun kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xubꞌij: Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri kꞌaj. Ri ixoq are kuya nitzꞌ chꞌam rukꞌ ri kꞌaj, kasipoj ri kꞌaj rumal ri nitzꞌ chꞌam ri kaya rukꞌ.
Il leur dit une autre parabole: Le royaume des cieux est semblable à du levain qu'une femme prend et qu'elle mêle à trois mesures de farine, pour faire lever toute la pâte.
34 Ri Jesús xuya kꞌutuꞌn chike ri winaq rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal taq noꞌj, xuqujeꞌ xujunamaj taq ri jastaq rukꞌ nikꞌaj chik.
Jésus dit toutes ces choses à la foule en paraboles, et il ne leur parlait point sans paraboles.
35 Jeriꞌ xkꞌulmataj ri xubꞌij loq ri Dios chuchiꞌ ri qꞌalajisal rech ri utzij are xubꞌij: Keꞌnchꞌabꞌej na we winaq riꞌ rukꞌ kꞌambꞌejabꞌal noꞌj, xuqujeꞌ kinbꞌij na jas kel ri jastaq ri xaq xwi ri Dios etaꞌmaninaq are xutik loq ri uwachulew.
Ainsi fut accompli ce qui avait été dit par le prophète: «J'ouvrirai ma bouche pour enseigner en paraboles; j'annoncerai des choses cachées depuis la création.»
36 Ri Jesús xtzalij cho ri ja, xuꞌya kan ri winaq chilaꞌ, ri tijoxelabꞌ xeꞌkibꞌij che: Bꞌij la chaqe jas kel kubꞌij ri kꞌambꞌejabꞌal noꞌj chirij ri itzel qꞌayes ri xtik pa ri ulew.
Alors Jésus, ayant renvoyé la foule, entra dans la maison; et ses disciples s'approchèrent de lui et lui dirent: Explique-nous la parabole de l'ivraie dans le champ.
37 Ri Jesús xubꞌij: Ri uKꞌojol ri Achi are riꞌ ri katikow ri utz ijaꞌ.
Il leur répondit: Celui qui sème la bonne semence, c'est le Fils de l'homme;
38 Ri ulew are ri uwachulew, ri utz laj ijaꞌ rech tiriko, aꞌreꞌ ri winaq ri kakinimaj ri taqanik rech ri ajawarem rech ri Dios. Ri ijaꞌ rech ri itzel qꞌayes aꞌreꞌ ri winaq ri kakinimaj ri Itzel.
le champ, c'est le monde; la bonne semence, ce sont les enfants du royaume; l'ivraie, ce sont les enfants du Malin;
39 Ri Itzel are xtikow loq ri etzelal cho ri uwachulew. Ri qꞌotaj rech yakoj are ri kꞌisbꞌal qꞌatoj tzij, ri ajchakibꞌ ri keyakow ri tikoꞌn aꞌreꞌ ri rangelibꞌ. (aiōn g165)
l'ennemi qui l'a semée, c'est le Diable; la moisson, c'est la fin du monde; les moissonneurs, ce sont les anges. (aiōn g165)
40 Are kabꞌoq ri itzel qꞌayes xuqujeꞌ kaporoxik are kel kubꞌij ri qꞌatoj tzij ri kubꞌan na ri Dios pa kiwiꞌ konojel ri winaq. (aiōn g165)
Et comme on arrache l'ivraie et qu'on la brûle au feu, il en sera de même à la fin du monde. (aiōn g165)
41 In ri in uKꞌojol ri Achi, keꞌntaq na bꞌik ri e wangelibꞌ rech keꞌkesaj na bꞌik pa ri ajawarem we konojel ri kakibꞌan etzelal xuqujeꞌ ri keꞌkitaqchiꞌj nikꞌaj winaq chik chubꞌanik mak.
Le Fils de l'homme enverra ses anges, qui feront disparaître de son royaume tous les scandales et ceux qui commettent l'iniquité,
42 We winaq riꞌ kekꞌyaq na bꞌik kumal ri angelibꞌ pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ, chilaꞌ kakixiꞌj kꞌu na kibꞌ, koꞌq na, xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej na kiware.
et ils les jetteront dans la fournaise ardente; c'est là qu'il y aura des pleurs et des grincements de dents.
43 Are kꞌu ri winaq ri keniman che ri Dios, kechuplin na pa ri ajawarem rech ri Tataxel jacha ri kubꞌan ri qꞌij are kachuplinik. We qas kꞌo ixikin chutatabꞌexik, qas chitatabꞌej.
Alors les justes resplendiront comme le soleil dans le royaume de leur Père. Que celui qui a des oreilles entende!
44 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri qꞌinomal ri muqtal kan pa jun ulew, are kariqitaj rumal jun winaq, ri winaq karawaj chi kan junmul. Kꞌa te riꞌ kakiꞌkotik keꞌ chukꞌayixik ronojel ri rulew rech kakwinik kuloqꞌ kan ri ulew rech kakanaj kan rukꞌ ri qꞌinomal ri kꞌo pa we ulew riꞌ.
Le royaume des cieux est semblable à un trésor caché dans un champ, qu'un homme a trouvé et qu'il cache; puis, rempli de joie, il va vendre tout ce qu'il possède, et il achète le champ.
45 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun ajkꞌay ri kuloqꞌ ri abꞌaj ri paqal rajil.
Le royaume des cieux est encore semblable à un marchand qui cherche de belles perles,
46 Are kuriq jun abꞌaj ri paqal rajil, kukꞌayij kan ronojel ri kꞌo rukꞌ rech kuloqꞌ ri paqal rajil.
et qui, ayant trouvé une perle d'un grand prix, s'en est allé, a vendu tout ce qu'il avait, et l'a achetée.
47 Ri ajawarem rech ri Dios kajunumataj rukꞌ ri jun kꞌat chapbꞌal kar. Ri e chapal taq kar kakikꞌyaq bꞌik ri kꞌat pa ri cho, keꞌkimol ronojel uwach kar.
Le royaume des cieux est encore semblable à un filet qu'on jette dans la mer et qui ramasse toutes sortes de poissons.
48 Are kanoj ri kꞌat, kakesaj la chuchiꞌ ri jaꞌ, ketꞌuyiꞌ chuqꞌatik ri utz taq kar xuqujeꞌ ri itzel taq kar. Ri utz taq kar keꞌkiyak pa jun chakach, ri itzel taq kar keꞌkikꞌyaq bꞌik.
Quand il est rempli, les pêcheurs le tirent sur le rivage; puis, s'étant assis, ils mettent à part, dans des paniers, ce qui est bon, et rejettent ce qui ne vaut rien.
49 Jeriꞌ kakꞌulmatajik are kopan ri kꞌisbꞌal qꞌij rech ri uwachulew: Ri angelibꞌ keꞌkiqꞌat na ri utz taq winaq chike ri itzel taq winaq. (aiōn g165)
Il en sera de même à la fin du monde: et les anges viendront, et ils ôteront les méchants du milieu des justes. (aiōn g165)
50 Ri itzel taq winaq kekꞌyaq na bꞌik pa ri tyoꞌnel qꞌaqꞌ, chilaꞌ kakixiꞌj wi na kibꞌ, rumal riꞌ koqꞌ na xuqujeꞌ kakiqutꞌutꞌej na ri kiware.
Puis il les jetteront dans la fournaise ardente: c'est là qu'il y aura des pleurs et des grincements de dents.
51 Ri Jesús xuta chike ri utijoxelabꞌ: ¿La kichꞌobꞌ ix ronojel we kꞌutuꞌn riꞌ? Ri tijoxelabꞌ xkibꞌij: Jeꞌ, kaqachꞌobꞌo.
Avez-vous compris toutes ces choses? Ils lui répondirent: Oui.
52 Ri Jesús xubꞌij chike: Ri ajtij rech ri taqanik ri kux utijoxel ri rawajarem ri Dios, je kꞌo ri winaq ajchoqꞌe jun ja ri keꞌ jawjeꞌ ri kuyak wi ri ujastaq, chilaꞌ karesaj wi loq kꞌakꞌ xuqujeꞌ qꞌeꞌl taq jastaq.
Alors il leur dit: Ainsi tout scribe, bien instruit de tout ce qui concerne le royaume des cieux, est semblable à un père de famille qui tire de son trésor des choses nouvelles et des choses vieilles.
53 Are xtoꞌtaj ri Jesús chuyaꞌik ri kꞌutuꞌn rukꞌ ri kꞌambꞌejabꞌal taq noꞌj, xel bꞌik chilaꞌ.
Or, il arriva, quand Jésus eut achevé ces paraboles, qu'il partit de là.
54 Xopan pa ri utinimit, xuchapleꞌj uyaꞌik kꞌutuꞌn pa ri Sinagoga. Ri winaq xemayijanik, e kꞌo kꞌu jujun chike xkibꞌij: ¿Jawjeꞌ xretaꞌmaj wi we achi riꞌ ronojel we jastaq riꞌ? E nikꞌaj winaq chik xkibꞌij:
Étant allé dans sa patrie, il enseignait dans la synagogue, de sorte que tous étaient saisis d'étonnement, et disaient: D'où viennent à cet homme cette sagesse et ces miracles?
55 Are waꞌ ri Jesús, ukꞌojol ri José ri qolol cheꞌ, are unan ri María, are e rachalal ri Jacobo, ri José, ri Simón xuqujeꞌ ri Judas.
N'est-ce pas le fils du charpentier? Sa mère ne s'appelle-t-elle pas Marie, et ses frères, Jacques, Joseph, Simon et Jude?
56 Ri e ranabꞌ e kꞌo na waral ¿jas che laꞌ retaꞌm sibꞌalaj kꞌi jastaq, xuqujeꞌ kakwinik kubꞌan mayijabꞌal taq jastaq?
Ses soeurs ne sont-elles pas toutes parmi nous? D'où lui viennent donc toutes ces choses?
57 Maj kꞌu jun chike ri winaq ri keꞌl chilaꞌ xraj xukꞌamawaꞌj ri ukꞌutuꞌn ri Jesús. Rumal riꞌ, ri Jesús xubꞌij: Jun qꞌalajisal utzij ri Dios kanimax pa ronojel taq ri tinimit, xwi pa ri utinimit xuqujeꞌ pa ri rachoch man kanimax ta wi.
Et il était pour eux une occasion de chute. Mais Jésus leur dit: Un prophète n'est méprisé que dans son pays et dans sa maison.
58 E kꞌi winaq man xekojon ta che, rumal riꞌ man kꞌi taj mayijabꞌal taq jastaq xubꞌan pa ri leꞌaj riꞌ.
Et il ne fit pas là beaucoup de miracles, à cause de leur incrédulité.

< Mateo 13 >