Προς Ρωμαιους 10
1 Ἀδελφοί, ἡ μὲν εὐδοκία τῆς ἐμῆς καρδίας καὶ ἡ δέησις πρὸς τὸν Θεὸν ὑπὲρ αὐτῶν εἰς σωτηρίαν.
Mu vennad ja õed, mu südamesoov − mu palve Jumalale − on Iisraeli rahva pääste!
2 μαρτυρῶ γὰρ αὐτοῖς ὅτι ζῆλον Θεοῦ ἔχουσιν, ἀλλ’ οὐ κατ’ ἐπίγνωσιν·
Ma võin tunnistada nende innukast pühendumisest Jumalale, kuid selle aluseks ei ole teadmine, kes ta tegelikult on.
3 ἀγνοοῦντες γὰρ τὴν τοῦ Θεοῦ δικαιοσύνην, καὶ τὴν ἰδίαν ζητοῦντες στῆσαι, τῇ δικαιοσύνῃ τοῦ Θεοῦ οὐχ ὑπετάγησαν.
Nad ei saa aru, kuidas teeb Jumal nad enda ees õigeks, ja nad üritavad end ise õigeks teha. Nad ei võta omaks seda, kuidas Jumal inimesed õigeks teeb.
4 τέλος γὰρ νόμου Χριστὸς εἰς δικαιοσύνην παντὶ τῷ πιστεύοντι.
Sest Kristus on seaduse täitumine. Kõik, kes temasse usuvad, tehakse õigeks.
5 Μωϋσῆς γὰρ γράφει ὅτι τὴν δικαιοσύνην τὴν ἐκ νόμου ὁ ποιήσας ἄνθρωπος ζήσεται ἐν αὐτῇ.
Mooses kirjutas: „Igaüks, kes teeb seadusele kuuletudes õigust, elab.“
6 ἡ δὲ ἐκ πίστεως δικαιοσύνη οὕτως λέγει Μὴ εἴπῃς ἐν τῇ καρδίᾳ σου Τίς ἀναβήσεται εἰς τὸν οὐρανόν; τοῦτ’ ἔστιν Χριστὸν καταγαγεῖν·
Kuid usust tuleneva õiguse täitmise hoiak ütleb nii: „„Ärge küsige „kes läheb taevasse?“(paludes tuua Kristust alla)“
ega „kes läheb surnute asupaika?“(paludes tuua Kristust surnuist tagasi).“ (Abyssos g12)
8 ἀλλὰ τί λέγει; Ἐγγύς σου τὸ ῥῆμά ἐστιν, ἐν τῷ στόματί σου καὶ ἐν τῇ καρδίᾳ σου· τοῦτ’ ἔστιν τὸ ῥῆμα τῆς πίστεως ὃ κηρύσσομεν.
Tegelikult ütleb Pühakiri: „Sõnum on teile väga lähedal − see on see, millest te räägite ja mis on teie mõtteis.“Õigupoolest põhineb see sõnum usul, mida esitame.
9 ὅτι ἐὰν ὁμολογήσῃς ἐν τῷ στόματί σου Κύριον Ἰησοῦν, καὶ πιστεύσῃς ἐν τῇ καρδίᾳ σου ὅτι ὁ Θεὸς αὐτὸν ἤγειρεν ἐκ νεκρῶν, σωθήσῃ·
Sest kui kuulutate, et võtate Jeesuse Issandana vastu, ja olete oma meeltes veendunud, et Jumal äratas ta surnuist üles, siis saate päästetud.
10 καρδίᾳ γὰρ πιστεύεται εἰς δικαιοσύνην, στόματι δὲ ὁμολογεῖται εἰς σωτηρίαν.
Teie usk Jumalasse teeb teid õigeks ja heaks ning teid päästab see, et tunnistate avalikult Jumala vastuvõtmist.
11 λέγει γὰρ ἡ γραφή Πᾶς ὁ πιστεύων ἐπ’ αὐτῷ οὐ καταισχυνθήσεται.
Nagu Pühakiri ütleb: „Kes temasse usuvad, ei pettu.“
12 οὐ γάρ ἐστιν διαστολὴ Ἰουδαίου τε καὶ Ἕλληνος· ὁ γὰρ αὐτὸς Κύριος πάντων, πλουτῶν εἰς πάντας τοὺς ἐπικαλουμένους αὐτόν·
Ei ole mingit vahet juudil ja kreeklasel, sest sama Issand on kõigi Issand ja tema annab heldelt igaühele, kes temalt palub.
13 Πᾶς γὰρ ὃς ἂν ἐπικαλέσηται τὸ ὄνομα Κυρίου σωθήσεται.
Sest „igaüks, kes Issanda nimele toetub, päästetakse“.
14 πῶς οὖν ἐπικαλέσωνται εἰς ὃν οὐκ ἐπίστευσαν; πῶς δὲ πιστεύσωσιν οὗ οὐκ ἤκουσαν; πῶς δὲ ἀκούσωσιν χωρὶς κηρύσσοντος;
Aga kuidas saavad inimesed toetuda kellelegi, kellesse nad ei usu? Kuidas saavad nad uskuda kellessegi, kellest nad kuulnud ei ole? Kuidas saavad nad kuulda, kui neile ei räägita?
15 πῶς δὲ κηρύξωσιν ἐὰν μὴ ἀποσταλῶσιν; καθάπερ γέγραπται Ὡς ὡραῖοι οἱ πόδες τῶν εὐαγγελιζομένων ἀγαθά.
Kuidas saavad nad minna välja ja teistele rääkida, kui neid ei läkitata? Just nagu Pühakiri ütleb: „Kes toovad hea uudise, on tõeliselt oodatud!“
16 Ἀλλ’ οὐ πάντες ὑπήκουσαν τῷ εὐαγγελίῳ. Ἡσαΐας γὰρ λέγει Κύριε, τίς ἐπίστευσεν τῇ ἀκοῇ ἡμῶν;
Aga mitte kõik ei võta head uudist vastu. Nagu Jesaja küsib: „Issand, kes on uskunud sõnumit, mida nad meilt on kuulnud?“
17 ἄρα ἡ πίστις ἐξ ἀκοῆς, ἡ δὲ ἀκοὴ διὰ ῥήματος Χριστοῦ.
Usk Jumalasse tuleb kuulmisest, Kristuse sõnumi kuulmisest.
18 ἀλλὰ λέγω, μὴ οὐκ ἤκουσαν; μενοῦνγε Εἰς πᾶσαν τὴν γῆν ἐξῆλθεν ὁ φθόγγος αὐτῶν, καὶ εἰς τὰ πέρατα τῆς οἰκουμένης τὰ ῥήματα αὐτῶν.
Asi ei ole selles, nagu poleks nad kuulnud. Hoopis vastupidi: „Nende hääli, kes kõnelevad Jumalast, on kuulda üle kogu maa − nende sõnum läks välja kogu maailma.“
19 ἀλλὰ λέγω, μὴ Ἰσραὴλ οὐκ ἔγνω; πρῶτος Μωϋσῆς λέγει Ἐγὼ παραζηλώσω ὑμᾶς ἐπ’ οὐκ ἔθνει, ἐπ’ ἔθνει ἀσυνέτῳ παροργιῶ ὑμᾶς.
Seega on mu küsimus: „Kas Iisrael ei teadnud?“Kõigepealt ütleb Mooses: „Ma muudan su kadedaks, kasutades inimesi, kes pole isegi mitte rahvus; ma muudan su vihaseks, kasutades asjatundmatuid võõramaalasi!“
20 Ἡσαΐας δὲ ἀποτολμᾷ καὶ λέγει Εὑρέθην τοῖς ἐμὲ μὴ ζητοῦσιν, ἐμφανὴς ἐγενόμην τοῖς ἐμὲ μὴ ἐπερωτῶσιν.
Jesaja ütles seda siis veel karmimalt: „Mind leidsid inimesed, kes mind isegi ei otsinud; ma ilmutasin end inimestele, kes isegi minu järele ei küsinud.“
21 πρὸς δὲ τὸν Ἰσραὴλ λέγει Ὅλην τὴν ἡμέραν ἐξεπέτασα τὰς χεῖράς μου πρὸς λαὸν ἀπειθοῦντα καὶ ἀντιλέγοντα.
Nagu ütleb Jumal Iisraelile: „Kogu päeva sirutasin ma oma käsi sõnakuulmatu ja kangekaelse rahva poole.“
