Matteus 20
1 Sest taevariik on nagu maaomanik, kes läks varahommikul välja, et palgata töölisi oma viinamarjaistandusse.
U Tienu Diema tie nani ya tindaano den yagdi ki ñani ku siŋapaapangu, ki puogi bi tuonsɔnba ke ban gedi ki sɔni o daamɔngu tiidi kuanu nni.
2 Ta leppis töölistega kokku, et tasub päeva eest ühe denaari, ning saatis nad viinapuuaeda.
Ban boni ke li dagdi, ke o baa pa ba ligdibali daali nni, ke o sɔni ba o kuanu nni.
3 Umbes kella üheksa ajal hommikul läks ta välja ja nägi teisi ilma tööta turuplatsil seismas.
Kudi taa ń pugni, ke o go ñani ki gedi ki la tuonsɔntianba ke bi se ki daaga nni kaa tuuni libakuli.
4 „Minge ka teie viinamarjaistandusse tööle ja ma tasun teile, mis on sobiv, “ütles ta neile. Nii läksid ka nemad tööle.
Ke o yedi bi mo, “Gedi mani ki sɔni n daamɔngu tiidi kuanu nni, N ba pa yi lan buali maama.” Ke bi gedi ki tuuni.
5 Keskpäeva ajal ja kella kolme ajal pärastlõunal läks ta välja ja toimis samamoodi.
Kudi luoba ń pugni, ke o go ñani, kudi yia ń pugni, ke o go ñani, ki tieni yeni.
6 Kella viie ajal pärastlõunal läks ta välja ja leidis sealt veel inimesi seismas. „Miks te seisate siin kogu päeva ega tee midagi?“küsis ta neilt.
kKi go guudi ke piiga n kuyengu pugni, ke o go ñani, ki la tianba ke bi se kaa tuuni libakuli. Ke o buali ba “Be n cedi ke i se yentunmunli kaa tuuni libakuli?”
7 „Sest keegi ei ole meid palganud, “vastasid nad. „Minge ka viinamarjaistandusse tööle, “ütles ta neile.
Ke bi yedi o, “Nilobakuli ki puogi ti tuonli.” Ke o yedi ba, “I mo ń gedi n daamɔngu tiidi kuanu nni”
8 Kui saabus õhtu, ütles viinamarjaistanduse omanik töödejuhatajale: „Kutsu töötajad ja maksa neile palk. Alusta töölistest, kes palgati viimasena, ja seejärel liigu edasi nendeni, kes palgati esimesena.“
Ku yenjuogu yognu, ke o kuandaano yini o ŋalmankubilo, ki yedi o, “Yini bi tuonsɔnba ki pa ba bi daali pani, ki cili yaaba juodi, ki ban juodi yaaba n cili.
9 Kui tulid need, kes oldi palgatud kella viie ajal pärastlõunal, said nad igaüks ühe denaari.
Piiga n kuyengu ń pendi ke bi ga ya tuonsɔnba ń nagni wan pa ba dibayenli yenli.
10 Kui siis tulid need, kes olid esimesena palgatud, arvasid nad, et nemad saavad rohkem, kuid ka nemad said ühe denaari.
Ya tuonsɔnba n cindi li tuonli ń nagni, ki maali ke banwani ba ga lan cie dibali, ama bi den li ga yuakuli dibali i.
11 Kui nad said palga kätte, läksid nad omanikule kaebama.
Ban ga bi daali pani, ke bi ji fabni o tindaano kani.
12 „Need, kes viimasena palgati, töötasid ainult tund aega ja sa maksid neile sama palga nagu meile, kes me töötasime kogu päeva kõrvetavas kuumuses, “nurisesid nad.
Ki maadi, “Yaaba n juodi ki cua ke piiga n kuyengu pendi yeni wan sɔni kuyengu baba i, ama a pani tikuli ke li dɔa i, tinba yaaba n cindi li tuonli hali ku siŋaagu nni, ke u yienu kua ti.
13 Omanik vastas ühele neist: „Mu sõber, ma ei ole sind ebaõiglaselt kohelnud. Kas sa ei leppinud minuga kokku, et töötad ühe denaari eest?
Ama, ke o tindaano jiini bi siiga nni, yendo, “N dɔnli, mii tudi ka. Tii boni ki dagdi ke n ba pa yi dibayenli kaa?
14 Võta oma palk ja mine. Ma tahan maksta viimasena palgatutele sama palju palka kui sulle.
Ga yaali n tie a yaali, ki ya caa. Mini n bua, ki jagi ke min teni yaaba juodi nani yinba yeni.
15 Kas ma ei või otsustada teha oma rahaga seda, mida tahan? Miks sa heidad mulle kurje pilke sellepärast, et ma tahan teha head?“
N ki pia i mɔni yeni min tieni min bua yaali yeni n bonceli ii? Bii min tieni ti ti bulcindi yeni i ke li kpii i nunbu uu?
16 Nii saavad viimased esimesteks ja esimesed viimasteks.“
Lanwani ii, Yaaba n juodi ba cindi, ke yaaba n cindi ń juodi.
17 Teel Jeruusalemma viis Jeesus kaksteist jüngrit kõndimise ajal kõrvale ja rääkis neile:
Nani Jesu ń den do ki caa Jerusalema yeni, ke o piadi li piiga n bilidiba ki seni ba, ban caa ya yognu, ke o yedi ba,
18 „Vaadake, me läheme Jeruusalemma ja inimese Poeg müüakse maha ülempreestritele ja vaimulikele õpetajatele. Nad mõistavad ta surma
“Diidi mani, ti caa Jerusalema n yeni, bi ba kuadi o Nilo bijua ki mubni o salga yidkaaba yeni a gbanbanda nui nni.
19 ning annavad ta võõramaalaste kätte ja teda pilgatakse, piitsutatakse ja lüüakse risti. Kuid kolmandal päeval äratatakse ta surnuist üles.“
Bi ba jia o ti buudi, ki cedi ban kpa o. Bi ba mubni o bi nilanba nui nni, ban laa o, ki sugi o, ki pua o a finfinba, ki kpaa o li dapɔnpɔnli po. Ama, li daataali daali o ba faadi.”
20 Siis tuli Sebedeuse poegade ema koos oma kahe pojaga Jeesuse juurde. Ta põlvitas Jeesuse ette, et talle palve esitada.
Ke Sebedenba nagni Jesu kani yeni o bijaba. Ki ñuani o nintuali, ki mia o bonli.
21 „Mis see on, mida sa minult palud?“küsis Jeesus temalt. „Palun määra nii, et mu pojad istuksid sinu kuningriigis sinu kõrval, üks sinu paremal ja teine sinu vasakul käel, “palus naine.
Ke Jesu buali o, “Amiabu tie be i?” Ke o jiini o, “Cedi n bijaba ne, ban ti kali a diema nni, yendo a jienu po, tiano, a ganu po.”
22 „Te ei tea, mida te palute, “ütles Jeesus neile. „Kas te olete võimelised jooma karikast, millest mina jooma hakkan?“„Jah, me oleme võimelised seda tegema, “vastasid nad talle.
Ke Jesu jiini ki maadi, “A ki bani ŋan miadi yaali. I ba fidi ki ñu min bobindi ki ba ñu ya bonñukaali nni ii?” ke bi yedi o “Ti ba fidi.”
23 „Te joote kindlasti minu karikast, “kostis ta neile, „kuid eesõigus minu paremal või vasakul käel istuda, ei ole minu anda. Minu Isa on see, kes seda otsustab.“
Ke o maadi ba, “Li tie mɔni ke i ba ñu n bonñukaali nni, ama ki kali n jienu po bii n ganu po wani ii, li ki tie mini ka ba cabi lani, ama li tie n Báa ń bobni li kaani yaaba ya po i.
24 Kui ülejäänud kümme jüngrit kuulsid, mida nad olid palunud, olid nad kahe venna peale pahased.
ŋɔdkaaba piiga yaaba n sieni ń gbadi lanya maama, ke bi pali biidi li naataanliedba po.
25 Jeesus kutsus nad kokku ja rääkis neile: „Te teate, et võõramaised valitsejad valitsevad oma alamate üle ja võimukad juhid rõhuvad neid.
Ke Jesu yini ba, ke bi nagni, ke o yedi ba, I bani ke bi nilanba bado n die ba, ke a nigbenga wangi yaaba n sieni bi paalu ń dagdi maama.
26 Teie puhul ei tohi see nii olla. Kes iganes teist soovib olla kõige tähtsam, see olgu teie teenija.
Ama, li kan ya tie yeni ka i yasiiga. Ama yua n bua wan tua yua n cie ikuli i siiga, wan tua i naaciemo.
27 Kes iganes teist soovib olla tähtsaim, olgu nagu ori.
Yua mo n bua wan tua liiga yua i siiga, wan tua i naaciemo.
28 Samamoodi ei tulnud inimese Poeg, et teda teenitaks, vaid ta tuli teenima ja andma oma elu lunarahaks paljude eest.“
Nani o Nilo Bijua ń ki cua ke ban ya tuuni o po ka ama wani ń ya tuuni bi niba po, ki go yidi o miali salga bi niba boncianli po.
29 Kui nad Jeerikost lahkusid, järgis Jeesust tohutu rahvahulk.
Ban ñani, ki gedi Jeriko, ke bi niba boncianli ŋɔdi o.
30 Tee ääres istus kaks pimedat meest. Kui nad kuulsid, et Jeesus on mööda minemas, hüüdsid nad: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
Ke juuanba lie kaa u sankunu. Ban gbadi ke Jesu pendi bi kani, ke bi tandi ki maadi, “O Diedo, Dafidi Bijua, gbadi ti niñima,
31 Rahvas käskis neil vait olla, aga nad hüüdsid veel valjemini: „Halasta meie peale, Issand, Taaveti poeg!“
Ke ku niwulgu funi yeni ba, ki niini ba ke ban suoni, ama, ke bi tandi paama ke li cie kpiama, “O Diedo, Dafidi Bijua gbadi ti niñima.”
32 Jeesus peatus. Ta kutsus nad enda juurde ja küsis: „Mida te tahate, et ma teile teeksin?“
Ke Jesu sedi cenm, ki yini ba ki buali ba, “I bua min tieni i po be i?”
33 „Issand, palun tee meid jälle nägijateks, “vastasid nad.
Ke bi jiini o, “O Diedo, ti bua ti ninbina ń luodi i.”
34 Jeesusel oli neist kahju ja ta puudutas nende silmi. Kohe nägid nad jälle ja järgisid teda.
Ke ti niñinpadi cuo Jesu, ke o sii bi ninbina. Lanyognu liga ke bi nuni luodi ke bi ji nua, ki ŋua Jesu
