< Matteus 19 >
1 Kui Jeesus lõpetas kõnelemise, lahkus ta Galileast, ning läks Jordani jõe taha Juuda aladele.
Yesu n gbenio maama ke o ñani Galile ki gedi Sude.
2 Suured rahvahulgad järgisid teda ja ta tegi terveks need, kes rahva seast haiged olid.
Bi niba boncianli bo ŋua'o ke o gɔ paagi ba li kani.
3 Mõned variserid tulid teda proovile panema. „Kas mehel on lubatud oma naisest mingil põhjusel lahutada?“küsisid nad.
Falisiani -nba bo ŋɔdi ki bual'o yiko cabi ke je n ñani o denpua li ya sua ke b cuo biidi ba kuli po?
4 Jeesus vastas: „Kas te ei ole lugenud, et Jumal, kes lõi alguses inimesed, tegi nad meheks ja naiseks?
Ke Jesu ŋmiani ki yedi: i ki cogi ke yua bo tagi ba ki ciligi bo tagi bojal yeni bonñua.
5 Ta ütles: „Sel põhjusel jätab mees maha oma isa ja ema ning ühineb oma naisega ja nemad kaks saavad üheks.“
ki gua maadi: Lani yaa po i ke o ja baa ña o báa yeni o naá kani ki gedi wani yeni o denpua n taani ki ya tie gbananyendi.
6 Nüüd ei ole nad enam kaks, vaid üks. Keegi ei tohi eraldada seda, mille Jumal on liitnud.“
Bi ji kaa tie nibilie ama niyendo. Lan nilo n daa paadi u Tienu n taani yaala.
7 „Miks siis Mooses andis seaduse, et mees võib oma naisest lahutada, kui annab talle lahutustunnistuse, ja ta minema saata?“küsisid nad.
B yedi 'o: Be n cedi ke Moyisi cabike t tieni m yiema tili.
8 „Teie kalgi südame pärast lubas Mooses teil oma naisest lahutada, aga alguses ei olnud see nii, “vastas Jeesus.
Ke o yedi ba: i pala n juagi yeni ya po i ke Moyisi cabi i ke yi yadi yeni i puoba ama ki ciliga li bo tie yeni.
9 „Ma ütlen teile, igaüks, kes lahutab oma naisest muidu kui seksuaalse ebamoraalsuse tõttu ja abiellub siis teise naisega, rikub abielu.“
n maadi yi: yua beli o denpua ke laa tie conconma po ki taa puotiani tieni u subu ya ja gua taa pua yua ke bi bel'o mɔ gua tieni conconbu i.
10 „Kui olukord mehe ja naise vahel on selline, siis on parem mitte abielluda!“ütlesid ta jüngrid talle.
Ke o ŋɔdikaaba maadi'o: Li ya tie n yeni opua yeni o ja kani laa ŋani yeni nilo n kua pua.
11 „Kõik ei suuda seda õpetust vastu võtta, vaid ainult need, kellele see on antud, “lausus Jeesus neile.
Ama ke Yesu maadi ba: Yua kuli kaa baa fidi tui li tundili, ama yaaba baba ke li cabi ke ban gbadi li niima nni.
12 „Mõni on sündinud eunuhh, mõne on eunuhhiks teinud inimesed ning mõni otsustab olla eunuhh taevariigi pärast. Need, kes suudavad selle vastu võtta, peaks seda tegema.“
kelima b tɔbi ye ki mali kaa pia u maalu. ke b tiaba mɔ bi niba n beli bi t madi. ke niba gɔ ye ke li tie ke bani mɔno n beli bi ba t madi ki dugini u Tienu diema po. Yua ba fidi ki gbadi li tundili ne wan gbadi.
13 Inimesed tõid väikesed lapsed tema juurde, et ta neid õnnistaks ja nende eest palvetaks. Kuid jüngrid keelasid neid.
Ke bi niba cua yeni a bila ke wan maani o nuugi bi po ki jaani. Ama ke o ŋɔdikaaba bo bieli li niba.
14 Aga Jeesus ütles: „Laske lastel minu juurde tulla. Ärge takistage neid. Taevariik kuulub neile, kes on nendesarnased!“
Ke Yesu yedi ba: ŋaa mani a bila k daa beli ba ke ban cua n kani. Kelima yaaba n naani yeni a bila n die u Tienu diema.
15 Ta pani oma käed nende peale ja õnnistas neid ning siis ta lahkus.
ke o maani o nuugi bi po ki siedi li kani.
16 Üks mees tuli Jeesuse juurde ja küsis temalt: „Õpetaja, mida head ma pean tegema, et igavest elu saada?“ (aiōnios )
Ke jka ba cua Yesu kani ki maadi: canbaa n baa tieni ki laa tuadiŋanli ki bàà ya miali ki pia gbenma i. (aiōnios )
17 „Miks sa küsid minult, mis on hea?“vastas Jeesus. „On ainult üks, kes on hea. Aga kui tahad igavest elu saada, siis pea käske.“
ke Yesu maadi'o: Be cedi ke a buali'n i buali ŋanmi i? Bonyenli baba n ye. Ama a ya bua ŋan ya miali ki pia gbenma ŋan tuo u Tienu ñɔmaama.
18 „Missuguseid?“küsis mees temalt. „Ära tapa, ära riku abielu, ära varasta, ära anna valetunnistust,
Ke o ja yeni maadi 'o: ki laa ñɔmaama po i? ke Yesu maadi: ŋan daa kpa nilo, ŋan daa dua yeni nutiani denpua, daa su, daa pua faama nilo ba po,
19 austa oma isa ja ema ning armasta oma kaasinimest nagu iseennast, “vastas Jeesus.
ŋan fangi a báa yeni a naá, ŋan buadi a lielo nani fini a ba yeni.
20 „Olen kõiki neid käske pidanud, “lausus noormees. „Mida ma veel pean tegema?“
Ke o ja yeni maadi 'o: n cɔlini lan kuli. n gɔ baa tieni be i
21 Jeesus kostis talle: „Kui sa tahad täiuslik olla, siis mine ja müü oma vara ära, anna raha vaestele ja sul on aare taevas. Siis tule ja järgi mind.“
Ke Yesu yedi: a ya bua ŋan tua ya nilo k pia biidi, kudi ŋan pia yaala kuli ki puni b taladidanba. Yeni a baa bàà ŋalimani tanpoli. ki ji cua ki ŋɔdi n.
22 Kui noormees kuulis Jeesuse vastust, läks ta väga kurvalt ära, sest tal oli palju vara.
O ja yeni n bo gbadi Yesu n maadi yaala kuli ke o siedi ke o pali ki mangi. Kelima o tie yua pia ŋaliman bonciala.
23 „Ma räägin teile tõtt, “ütles Jeesus oma jüngritele, „rikastel inimestel on raske taevariiki siseneda.
Ke Yesu maadi o ŋɔdikaaba: i mɔnmɔni po i yedi yi: li paa yeni o ŋalimandaano n kua u Tienu diema nni.
24 Ma ütlen teile ka seda: lihtsam on kaamelil läbi nõelsilma minna, kui rikkal inimesel Jumala riiki siseneda.“
n gɔ maadi yi: li kaa paa u yuoyuogu po ke wan kua u pundu bonli nani ama li kan ya tie yeni o ŋalimandaano po.
25 Kui jüngrid seda kuulsid, olid nad väga üllatunud ja küsisid: „Kes võib siis päästetud saada?“
O ŋɔdikaaba n bo gbadi lio maama li bo cuo ba yaalidigu. ke bi maadi: ŋmaa ji baa fidi báá m fuoma i?
26 Jeesus vaatas neid ja ütles: „Inimlikust vaatenurgast on see võimatu, aga Jumalaga koos on kõik võimalik.“
Ke Jesu nuali ba ki maadi: Bi niba kani li kan fidi ama u Tienu kani li baa fidi tieni.
27 Peetrus vastas talle: „Vaata, me oleme jätnud kõik maha ja sind järginud. Mis tasu me saame?“
Ke Piali jiin'o ki maadi: diidi t ŋaa t bona kuli ki ŋua ŋa; t mɔ baa bàà be i?
28 Jeesus vastas: „Ma ütlen teile tõtt: kui kõik on uueks loodud ja inimese Poeg istub oma hiilgaval troonil, siis teie, kes te olete mind järginud, istute ka kaheteistkümnel troonil ning mõistate kohut Iisraeli kaheteistkümne suguharu üle.
Ke Jesu yedi: Yeni i mɔnmɔni yinba yaaba n ŋɔdi nni m yenpanma yogu ya yogu ke o nilo bijua baa t kaa li bali kpagili po yeni o yudandi. i mɔ t baa kaa isaraheli cuga piiga n bona lie yeni nni ki bu li cuga piiga n bona lie.
29 Kõik need, kes on minu pärast jätnud maha oma kodu, vennad, õed, isa, ema, lapsed ja põllud, saavad sada korda rohkem tagasi ja igavese elu. (aiōnios )
Nilo yua kuli ŋaa o deni, o kpiiba, o baá yeni o naá, yeni o bila, bii o tinga n yeli po baa gaa m ŋanma taalm kobiga ki gɔ bàà li miali yua k pia gbenma. (aiōnios )
30 Sest paljud, kes on esimesed, jäävad viimasteks, ja paljud, kes on viimased, saavad esimesteks.
Ama yaaba n bo tie nikpialla mɔla ne ji baa juodi ke yaaba n bo juodi n tua kpialia.