Zəbur 112

1 Rəbbə həmd edin! Nə bəxtiyardır Rəbdən qorxan, Əmrlərindən zövq alan insan!

Dicsérjétek az Urat. Boldog az ember, a ki féli az Urat, és az ő parancsolataiban igen gyönyörködik.

2 Nəsli yer üzündə güclü olacaq, Əməlisalehlərin övladları xeyir-dua alacaq.

Hős lesz annak magva a földön; a hívek nemzedéke megáldatik.

3 Evindən bolluq və sərvət əskilməz, Salehliyi əbədi qalar.

Gazdagság és bőség lesz annak házában, s igazsága mindvégig megmarad.

4 Zülmətdə belə, əməlisaleh insanlar üçün, Lütfkar, rəhmli və saleh adamlar üçün nur doğar.

Az igazakra világosság fénylik a sötétben: attól a ki irgalmas, kegyelmes és igaz.

5 Səxavətlə borc verən, İşlərini ədalətlə görən yaxşı insandır.

Jó annak az embernek, a ki könyörül és kölcsön ad; dolgait pedig igazán végezi.

6 Belə adam əsla sarsılmaz, Saleh insan əbədi olaraq yadda qalacaq.

Mivelhogy soha sem ingadoz: örök emlékezetben lesz az igaz.

7 Pis xəbərdən qorxmaz, Rəbbə güvəndiyi üçün ürəyi möhkəmdir,

Semmi rossz hírtől nem fél; szíve erős, az Úrban bizakodó.

8 Cəsur ürəklidir, Düşmənlərinin süqutunu görənədək qorxmaz.

Rendületlen az ő szíve; nem fél, míglen ellenségeire lenéz.

9 Səpələyər, fəqirlərə paylayar, Salehliyi əbədi qalar, Qüdrəti və hörməti ucalar.

Osztogat, adakozik a szegényeknek; igazsága megmarad mindvégig; az ő szarva felemeltetik dicsőséggel.

10 Pis adamsa bunu görüb qəzəblənər, Dişlərini qıcıdar, yanıb-tökülər, Pislərin arzusu puç olar.

Látja ezt a gonosz és dühöng; fogait csikorgatja és eleped; a gonoszok kivánsága semmivé lesz.