< Luka 2 >

1 Nene nanya nayiri a ne, kaisar Agustus yita tigo a nutuno uduka nworuu i nyertu tisa na nit vat na idi nanyan mmyin nRoma.
Neil päevil andis keiser Augustus käsu kirjutada üles kogu Rooma riigi rahvas.
2 Ulelere kibatiza nfari na iwasu kubi na kiriniyas wandi ugumuna nSiriya.
See oli esimene üleskirjutus, mis toimus ajal, kui Küreenius oli Süüria maavalitseja.
3 Ko gha nya udu kagbir mye idi nyertu ghe bara kibatiza.
Igaüks läks enda kirjapanekuks oma sünnilinna.
4 Yusufu fita anuzu kipin Nazarat nanya Ngalili, acina udu Uyahudiya, kipin Baitalami, kanga na iyuru kinin kipin Dauda, bara ame wandi kuwunu unuzu likuran Dauda.
Nii läks ka Joosep Galileast Naatsareti linnast üles Juudamaale Taaveti linna, mida hüütakse Petlemmaks, sest ta oli Taaveti soost ja pärusmaalt.
5 A doo kikane idi nyertin ghe nin Maryamu, ule na awa di kubura nilugma mye, iyita ncaa ngono.
Ta läks sinna, et end kirja panna koos Maarjaga, oma kihlatuga, kes ootas last.
6 Nene uduru kubi na iwadi kikane, kubi nmaru ngono da ghe.
Seal olles saabus lapse sündimise aeg ning Maarja
7 Amara gono, kin pari mye, a tursu ghe nin kupori, a cio ghe kiti nlii nimonli nakam. Bara na kutyi wa duku ba, kilari namara.
tõi ilmale oma esmasündinud poja. Ta mähkis lapse mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks ei olnud majas enam kohta.
8 Kusari kone, anan liwalli ninab wa duku, alenge na iwa sosin nfong iwadi ncaa ligozi nakam nin kiitik.
Seal olid karjased väljadel ja valvasid öösel oma karja.
9 Kpak unan kadura Ncikilari nuzu kiti mine, ngongong Kutelle din nbaltu kiyitik mine, fiu da noni.
Järsku ilmus neile Issanda ingel ja Issanda auhiilgus säras nende ümber ja nad olid hirmunud.
10 Unan kadura Kutelle woro nani, “Na iwa lanza fiu ba bara nba bellin munu uliru ucine, ulenge na uba dak nin lanzu nmang kang kiti nanit vat.
Kuid ingel ütles neile: „Ärge kartke! Ma kuulutan teile head sõnumit, mis toob palju rõõmu kogu rahvale!
11 Kitimone imarra munu unan tucu, nanya kagbir Dauda! Amere Kristi Cikilari!
Teile on täna sündinud Taaveti linnas Päästja, kes on Messias, Issand.
12 Alamere ale na iba ni munu, iba se gone ikiroghe nin kuzeni anong kiti nlii nimonli nin kuzeni anong kiti nlii nimonli nakam.”
Ja see on teile tunnustäheks, et te leiate mähitud lapse sõimes magamas.“
13 Kpak nin unan kadura Kutelle a soja kiteni kani gbardang wan duku nsu liru kutelle idin su,
Ühtäkki oli ingliga koos suur taevane väehulk Jumalat kiitmas:
14 “Ngongon udu kiti Kutelle kitene kani, lisosin lishau ba yitu inyi nanya nanit nin nalenge na ayi mye npoon ninghinu.”
„Au olgu Jumalale kõrgeimas taevas ja maa peal rahu nendele, kelle peal on tema soosing!“
15 Uso na unan kadura Kutelle nnnya kiti mine, anan liwali nine woro natimine, “Cannari nene udu Baitalami tiyene imon ile na idi ilenge na Cikilari nta tiyino inin.”
Kui inglid olid nende juurest läinud tagasi taevasse, ütlesid karjased üksteisele: „Mingem siis Petlemma ja vaadakem seda, mis on sündinud, mida Issand on meile teatanud!“
16 Ido kikane dedei ise Maryamu ku nin Yusufu, iyene gono nonn kiti nlii nimonli nakame.
Nad läksid rutates ja leidsid Maarja ja Joosepi ja sõimes lebava lapse.
17 Na iyene nani, ita anit yinno imon ile na ibelle nani kitene ngono kane.
Seda nähes nad jutustasid, mida neile oli lapse kohta öeldud.
18 Vat nalenge na iwa lanza ikifo tinnu, bara ile imon na ubelle nani kiti na nan liwali ninah.
Kõik, kes karjaste lugu kuulsid, panid seda imeks,
19 Ame Maryamu tinna nkilizu kitene vat nile imon na lanza acio inin nanya kibinai mye.
aga Maarja talletas kõik need lood ning mõtiskles nende üle oma südames.
20 Anan liwali nineh kpilla, idin nzazinu nin liru Kutelle, bara imon ile vat na ilanza, iyene idi nafo na ina belin nani.
Karjased pöördusid tagasi, ülistades ja kiites Jumalat kõige eest, mida nad olid kuulnud ja näinud. Kõik oli olnud nii, nagu neile oli räägitud.
21 Na ayiri kuliri nkulo, kubi nkalu kucuru ngone ndah, inaghe lisa Yesu, Lisa na unan kadura Kutelle wa mallu unighe, kamin nuzu nanya libure.
Kaheksa päeva hiljem, kui laps ümber lõigati, pandi talle nimeks Jeesus – nimi, mille ingel oli andnud enne lapse eostamist.
22 Na ayiri linanu mye nmala, bara uduka Musa, Yusufu nin Maryamu damun kagone nanya kutyi nliran nurushelima, inakpa ghe kitin Cikilari.
Kui Moosese Seaduses nõutud puhastuspäevad täis said, viisid Joosep ja Maarja lapse Jeruusalemma, et teda Issanda ette seada,
23 Nafo na inyerte di nanya duka Cikilari, “Ko kame gono nfari kilime iba yicu ghe ulau Ncikilari.”
nii nagu on Issanda Seaduses kirjutatud: „Iga esmasündinud poeg on pühitsetud Issandale.“
24 Tutun iwa dak ida ni uhudaya bara uleli ubelle nanya nduka Ncikilari, “awullung abba sa atanta bara.”
Ka tuli neil ohverdada paar turteltuvi või kaks tuvipoega, nii nagu Issanda Seaduses on öeldud.
25 Au umong unit nanya Urushelima lisa mye Simeon, unit une ullau wari unan ni litii, awadi ncaa nle na aaba da bunu Isiraila ku, Uruhu ulau wa di litimye.
Jeruusalemmas oli mees nimega Siimeon. Ta oli õiglane ja vaga ning ootas Iisraeli lohutust, ja Püha Vaim oli tema peal.
26 Awa se uleli uyinno kiti nruhu ulau, na uwa woroghe, na ame ba kuu ba, sei ayene Cikilari Kristi.
Püha Vaim oli talle ilmutanud, et ta ei sure enne, kui on näinud Issanda Messiat.
27 Nlon liri ada kutyi nlira, Uruhu ulau wari wa dofin ninghe. Kubi na Ucife nin nne wa dinin gone Yesu, ida sughe ile imon na uduka anbelle isu.
Siimeon tuli Vaimu ajel templisse, ja kui Jeesuse vanemad tõid lapse sinna, et toimida temaga nii, nagu Seadus nõudis,
28 Ame Simeon ne sereghe nin nacara mye, asu liru Kutelle anin woro,
võttis ta lapse sülle, kiitis Jumalat ja ütles:
29 “Nene na kucin fe nya sheu, Cikilari, bara uliru ligbulang fe.
„Issand, nagu sa oled lubanud, võid sa nüüd lasta oma sulasel rahus minna,
30 Bara iyizi nighe nyene utucu fe,
sest mu silmad on näinud sinu päästet,
31 Ulenge na uwa keele nanya nyenju nanit vat.
mille sa oled valmistanud kõikidele rahvastele:
32 Ame ba so nkanan bara upunu kidegen kiti nalumai, aba so ngongon nanit mye Isiraila.”
valgust, mis ilmub uskmatutele, ja auhiilgust sinu Iisraeli rahvale.“
33 Ucif nin nnah nngone kiffo tinu kitene nile imon na idin kitin gone.
Jeesuse isa ja ema panid imeks, mida lapse kohta räägiti.
34 Simeon ta nani nmari, abelle Maryamu ku unene, “Lanzai gegeme gono kane ba so libau ndiu nin nfitu nanit gbardang nan Isiraila nin nalama alenge na idin bellu kitene mye.
Siimeon õnnistas neid ja ütles Maarjale, ta emale: „Vaata, see laps on seatud languseks ja tõusuks paljudele Iisraelis ja tunnustäheks, mille vastu räägitakse,
35 Tutun Kusangali ba wariu kidowo fe, bara ukpilizu nibinai gbardang bba nuzu fong.”
et saaksid avalikuks paljude südamete mõtted. Ja mõõk läbistab ka sinu enda hinge.“
36 Umong uwani unan nliru nin nnu Kutelle, lisa mye Anna ame wang wa duku, ame ushonon Fanuwel unuzu likuran Ashar, awa dinin mye nin nlesi akus kuzor cas,
Seal oli ka prohvet Anna, Aaseri suguharust pärit Penueli tütar. Ta oli kõrges eas; ta oli elanud oma mehega seitse aastat pärast abiellumist
37 a so nanya likulok uduru akus akut kulir nin na nas. Na a suna u picu kutiin nlira ba kitik nin liring, a suzu ukotu nayi nin lira.
ja oli nüüd kaheksakümne nelja aastane lesk. Ta ei lahkunud kunagi templist, vaid ülistas Jumalat ööd ja päevad paastumise ja palvetamisega.
38 Nkoni kube ada kiti mine a cizina ugodiya kiti Kutelle, asu uliru kitene ngone kiti nko gha, alenge na idin ncaa ntucu Urushelima.
Just sel ajal tuli ta sinna ja kiitis Jumalat ning kõneles Jeesusest kõigile, kes ootasid Jeruusalemma lunastust.
39 Kubi na imala vat nile imon na iwa dinin su nsuwe bara uduka Ncikilari, ikpilla udu Ugalili, udu kagbir mine Unanzaret.
Kui Joosep ja Maarja olid täitnud kõik, mida Issanda Seadus nõuab, pöördusid nad tagasi Galileasse, oma kodulinna Naatsaretti.
40 Kinin gone kunno ata likara, njinjin kpina ku nsheu Kutelle so liti mye.
Laps kasvas, sai tugevaks ja täitus tarkusega. Jumala arm oli tema peal.
41 Ucife nin nnere asa ido Urushelima ko lome likus bara ubukin (keterewa).
Jeesuse vanemad läksid igal aastal paasapühadeks Jeruusalemma.
42 Kubi na awa duru akus likure inung tutun nya kubi nalada a kubi nbuki.
Kui ta oli saanud kaheteistkümneaastaseks, läksid nad sinna pühadeaja kombe järgi üheskoos.
43 Na iso, ayiri nbuke vat malla, izina ukpilizinu kilari, ame gone Yesu lawa kidung, nanyan Urushelima, na inung Ucife nin nnene wa yiru ba.
Pärast pühi, kui tema vanemad läksid tagasi koju, oli poiss Jeesus jäänud vanemate teadmata Jeruusalemma.
44 Inung dinsu nworu adi nanya ligo nanit, na iwa di nanghinu, isu ucin liri lirum, inin cizina upiziru ghe nanya likura nan nadondon.
Arvates ta olevat teekaaslaste hulgas, käisid nad ära ühe päeva tee ning hakkasid alles siis teda sugulaste ja tuttavate juurest otsima.
45 Na iseghe ba, inung kpilla udu Urushelimma, itunna npiziru ghe kikane.
Ja kui nad Jeesust ei leidnud, pöördusid nad teda otsides tagasi Jeruusalemma.
46 Iduru ayiri ataat iseghe nanya kutyi nliran, asosin kiyitik na nan nyiru, inlanzu nani nin ntinu nani.
Kolme päeva pärast leidsid nad Jeesuse templis istumas õpetajate keskel neid kuulamas ja küsimusi esitamas.
47 Vat nalenge na iwa lanza ghe iwa kiffo tinu, bbara uyiru nin nkawu mye.
Kõik, kes teda kuulsid, olid hämmastunud tema arusaamisest ja vastustest.
48 Kubi na iyene ghe ikiffo tinu unna mye woro, “Gono, iyaghari nta usu nari nani? Lanza Cife nin mye tidin piziru fi kkang.”
Jeesuse vanemad olid teda nähes jahmunud ning ta ema ütles talle: „Poeg, miks sa oled meile nõnda teinud? Su isa ja mina oleme sind suure ahastusega otsinud.“
49 A woro nani, “Iyaghari nta idin pizirie? na anug yiru ba uso yi gbasari nso kilari Kutelle?”
Kuid tema vastas neile: „Miks te olete mind otsinud? Kas te siis ei teadnud, et ma pean olema oma Isa majas?“
50 Bara na inung nyinno ile imon na tigbulang mye din bellu ba.
Kuid nad ei saanud aru, mida ta tahtis neile öelda.
51 A kpilla kilare nanghinu udu Unazareet adorto uliru mine, unna mye cio vat nimon ine nanya kibinai mye.
Jeesus läks koos nendega alla Naatsaretti ning oli neile kuulekas. Kuid ta ema talletas kõik need lood oma südames.
52 Yesu leo ubun nkunju nin njinjin a njangaram, ase uyinnu Kutelle nan nanit.
Ja Jeesus kasvas tarkuses ja pikkuses ning leidis soosingut Jumala ja inimeste juures.

< Luka 2 >