Matthew 13
1 Mu lumbu beni, Yesu wutotuka mu nzo ayi wuyenda vuanda mu muenda mbu.
Hiljem samal päeval lahkus Jeesus majast ja istus järve äärde õpetama.
2 Nkangu wuwombo wu batu bayiza va kaba. Diawu kakumina mu nlungu ayi wuvuanda muawu. Nkangu woso wu batu wuba va disimu.
Tema ümber kogunes nii palju inimesi, et ta pidi astuma paati ja sealt istudes õpetama, sellal kui kogu rahvas seisis rannas.
3 Wuba longa mambu mawombo mu zinongo. Buna wuba kamba: —Nkuni wumosi wuyenda ku muanga mbongo.
Ta selgitas neile paljusid teemasid ja kasutas selgitamiseks lugusid. „Külvaja läks välja külvama, “alustas ta.
4 Bu kaba muanga mbongo; ndambu yibua mu ndambu nzila, zinuni ziyiza mana kuyidoda.
„Kui ta külvas, siis osa seemneid kukkus teerajale. Linnud tulid ja sõid need ära.
5 Ndambu yinkaka yibua va matadi; vuma beni vasia ba ntoto wuwombo ko; zitheti zivika mena bila ntoto wusia ba phiba ko.
Teine osa seemneid kukus kivisele pinnale, kus ei olnud palju mulda ja kus nad kiiresti tärkasid.
6 Vayi muini wungolo bu wutotuka, mintuidila beni miyokana ayi miyuma bila mianzi miawu misia kota ko mboti mu tsi ntoto.
Päike tõusis kõrgemale ja kõrvetas neid ning nad närbusid, sest neil ei olnud juuri.
7 Zitheti zinkaka zibua va zitsendi. Zitsendi beni zimena ayi zifietikisa mintuidila beni.
Osa seemneid kukkus ohakate sekka, mis kasvasid suureks ja lämmatasid vilja.
8 Vayi zinkaka zibua mu ntoto wumboti ayi zibuta mimbutu miwombo: lumosi khama yimosi; lunkaka makumasambunu ayi lukaka makumatatu.
Siiski kukkus osa seemneid heale pinnasele. Nad andsid saaki − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda külvatust rohkem.
9 Woso widi matu ma wila buna bika kawa.
Kellel on kõrvad, see kuulaku!“
10 Minlonguki mifikama ayi minyuvula: —Bila mbi wulembo sadila zinongo mu kuba yolukila e?
Jüngrid tulid Jeesuse juurde ja küsisid temalt: „Miks sa kasutad rahvale rääkides mõistujutte?“
11 Buna niandi wuba vutudila: —Beno lutambula diluaku di zabila mansueki ma Kipfumu ki Diyilu, vayi bawu basia kuma tambula ko.
„Teil on eesõigus, et teile on avaldatud taevariigi saladusi, aga neile ei ole sellist arusaamist antud, “vastas Jeesus.
12 Bila mutu wowo widi bima, bela kumvana ayi wela baka biwombo biviatukidi tezo. Vayi mutu wowo kambulu bima, wela ziono fiofi fidi yandi.
„Neil, kel juba on, antakse veel, rohkem kui küllalt. Aga neilt, kellel ei ole, võetakse ära seegi, mis neil on.
13 Diawu ndikubakambilanga mu zinongo bila balembo tadi vayi bakadi mona, ka diambu ko batembi makutu vayi bakadi wa ayi bakadi sudika.
Sellepärast kõnelen ma neile mõistujuttudega. Sest kuigi nad näevad, nad ei näe, ja kuigi nad kuulevad, nad ei kuule ega saa aru.
14 Mavangimini bobo mu diambu di dedikisa mambu mbikudi Ezayi kabikula mu diambu diawu: Wa, luela wa kueno vayi lulendi sudika ko. Tala, luela tala kueno vayi lulendi mona ko.
Neis täitub Jesaja prohvetikuulutus: „Kuigi te kuulete, ei saa te aru, ja kuigi te näete, te ei taipa.
15 Bila mintima mi batu baba miyikidi ngolo banga matadi. Bamengi kuawu wa. Bazibikidi meso mawu; bila nganu meso mawu malenda mona, makutu mawu malenda wa, mintima miawu milenda sudika, bila nganu balenda balula mavanga ayi nganu ndenda kuba belusa!
Neil on põikpäine hoiak, nad ei taha kuulata ja nad on oma silmad sulgenud. Kui nad ei oleks seda teinud, siis ehk suudaksid nad oma silmadega näha, kõrvadega kuulda ja mõistusega aru saada. Siis võiksid nad minu juurde tagasi tulla ja ma teeksin nad terveks.“
16 Vayi khini kuidi beno bila meso meno malembo moni ayi makutu meno malembo wi.
Teie silmad on õnnistatud, sest nad näevad. Ka teie kõrvad on õnnistatud, sest nad kuulevad.
17 Bukiedika ndikulukamba ti mimbikudi miwombo ayi batu bawombo basonga baba tsatu mu mona mambu momo lulembo moni vayi basia mamona ko; ayi baba tsatu mu wa mambu ma lulembo wi vayi basia mawa ko.
Ma ütlen teile, paljud prohvetid ja head inimesed on igatsenud näha seda, mida teie näete, kuid ei näinud seda. Nad igatsesid kuulda seda, mida teie kuulete, kuid ei kuulnud seda.
18 —Luwa tsundu yi nongo yoyi ndilukembi, nongo yi nkuni:
Niisiis, kuulake külvaja lugu.
19 Yoso-yoso thangu mutu kawilu mambu ma kipfumu ayi kakadi kuma sukida, buna pheve yimbimbi yikuiza vuzanga mambu momo makunu mu ntimꞌandi. Yawu yoyi mbongo yibua va ndambu nzila.
Kui inimesed kuulevad kuningriigi sõnumit ega mõista seda, siis tuleb vanakuri ja kisub välja selle, mis neisse külvati. See juhtub teeraja peale külvatud seemnetega.
20 Mbongo yoyi yibua va matadi yawu mutu wuwa mambu ma Nzambi ayi wutumbu vika ku matambula mu khini.
Kivisele pinnasele külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit ja võtavad selle rõõmsalt kohe vastu.
21 Sumbu yisia ba mianzi ko buna yisia zingila ko. Ziphasi voti yamusu bu bizidi mu diambu di mambu ma kipfumu, buna wuvika buanga nsualu.
Nad peavad mõnda aega vastu, aga kuna neil ei ole juuri, siis langevad nad probleemide ja raskuste tekkides kiiresti.
22 Mbongo yoyi yibua va zitsendi yawu mutu wuwa mambu ma Nzambi vayi mayindu mu diambu di luzingu lualu ayi mu diambu di kimvuama ki luvunu mamfietikisanga mambu ma Nzambi ayi malendi vana diluaku ko muingi mbongo beni yibuta. (aiōn g165)
Ohakate sekka külvatud seemned on nagu inimesed, kes kuulevad sõnumit, kuid elu mured ja raha ahvatlus lämmatavad sõnumi, nii et nad jäävad viljatuks. (aiōn g165)
23 Vayi mbongo yoyi yibua va ntoto wumboti yawu mutu wuwa mambu ma Nzambi ayi wusudika mawu; wumbutanga mimbutu khama yimosi, makumasambanu, makumatatu.
Heale pinnasele külvatud seemned on inimesed, kes kuulevad sõnumit, mõistavad seda ja annavad hea saagi − mõni sada, mõni kuuskümmend ja mõni kolmkümmend korda rohkem kui külvati.“
24 Yesu wuba kamba nongo yinkaka: —Kipfumu ki Diyilu kidedakani banga mutu wowo wukuna mabongo yimboti mu tsolꞌandi.
Siis jutustas ta neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu põllumees, kes külvas oma põllule head seemet.
25 Vayi batu bu baba baleka mbeniꞌandi wuyiza kuna kiti ki mbimbi va khatitsika ble bosi wuyenda kuandi.
Aga sel ajal, kui tema töölised magasid, tuli vaenlane ja külvas nisu hulka umbrohuseemneid. Seejärel ta lahkus.
26 Ble bu kimena ayi kitotula zitsangu buna kiti ki mbimbi diaka kimena.
Kui siis nisu kasvas ja hakkas viljapäid looma, kasvas ka umbrohi.
27 Buna bisadi bi pfumu yi tsola biyiza ku nyuvula: —Pfumu, keti mbongo yimboti wukunini mu tsolꞌaku e? Buna kuevi kubedi kiti kiaki kimbimbi e?
Põllumehe töölised tulid ja küsisid temalt: „Isand, kas sa ei külvanud oma põllule head seemet? Kust tuli see umbrohi?“
28 Niandi wuba vutudila: —Mbeni niandi wuvengi buawu. Buna bisadi binyuvula: —Tidi tuenda vuzi kiti kioki kimbimbi e?
„Seda tegi keegi vaenlane, “vastas peremees. „Kas tahad, et me lähme ja kisume umbrohu välja?“küsisid töölised.
29 Pfumu wuvutula: —Nana! Bila beno vuza kiti kioki buna lulenda vuza ayi ble.
„Ei, “vastas isand, „sest kui tõmbate välja umbrohu, võite ka nisu välja juurida.
30 Bikanu biabi biodi biyedila va kimosi nate mu thangu yela velo mimbutu. Buna mu thangu yina, ndiela kamba batu ba kisalu: “vuzanu theti kiti kioki kimbimbi bosi lukanga kiawu mu minko mu diambu luyoka kiawu. Bosi luela vela ble ayi luela ku yitula ku yilu banga kiama.”
Las mõlemad kasvavad lõikuseni ja siis lõikuse ajal käsin ma saagikoristajatel kõigepealt koguda kokku umbrohu, siduda kimpudesse ja ära põletada ning seejärel koguda kokku nisu ja panna see aita.““
31 Yesu wuba kamba nongo yinkaka: —Kipfumu ki Diyilu kidedakani banga luteti lu mutalide. Mutu wumosi wubonga luawu ayi wukuna luawu mu tsolꞌandi.
Ta tõi neile veel ühe näite: „Taevariik on nagu sinepiseeme, mille põllumees külvas oma põllule.
32 Luteti beni luviokidi zitheti zioso mu keva vayi enati lumenini buna lumviokanga bikunusu bioso mu kula ayi lunkitukanga nti. Muawu zinuni zieti kuiza ayi vanga zindiala ziawu mu matafi mandi.
Kuigi see on kõige väiksem seeme, kasvab see suuremaks kui teised taimed. Õigupoolest kasvab see puuks, mis on nii suur, et linnud saavad selle okstel istuda.“
33 Wuba kamba nongo yinkaka: —Kipfumu ki Diyilu kidedakani banga luvi lolo nketo kabongidi ayi sobikisidi luawu mu bitezo bitatu bi falina nate yimvimbisa falina yoso.
Ta rääkis neile veel ühe mõistujutu: „Taevariik on nagu juuretis, mille naine segas suure koguse jahu sekka, kuni kogu tainas hakkas kerkima.“
34 Yesu mu zinongo katubila mambu moso momo kuidi nkangu wu batu ayi kadi khumbu yimosi kela tuba mambu mu kambu sadila nongo.
Jeesus selgitas neid asju rahvale mõistujuttude abil. Õigupoolest ei rääkinud ta neile midagi ilma jutustusteta.
35 Buawu bobo bu dedikinina mambu matuba mbikudi: Ndiela kuba yolukila mu zinongo, Ndiela kuba zabakisa mansueki momo masuama tona nza yivangulu.
Sellega täitusid prohveti sõnad: „Ma kõnelen jutustuste abil ja selgitan asju, mis on maailma loomisest peale varjatud olnud.“
36 Yesu bu kasindika nkangu, bosi wukota mu nzo. Minlonguki miandi mifikama va kaba ayi minyuvula: —Wutusudikisa nongo yi kiti ki mbimbi kiba mu tsola.
Siis lahkus ta rahva juurest ja läks majja. Jüngrid tulid tema juurde ja küsisid talt: „Selgita palun meile jutustust umbrohust põllul.“
37 Yesu wuvutula: —Muana Mutu niandi mutu kunini mbongo yi mboti.
„See, kes külvab head seemet, on inimese Poeg, “selgitas Jeesus.
38 Tsola yidi nza, mbongo yi mboti yidi bana ba Kipfumu; kiti ki mbimbi kidi bana ba satana.
„Põld on maailm. Hea seeme on kuningriigi lapsed. Umbrohu seeme on vanakurja lapsed.
39 Satana, niandi mbeni yoyi yikuna kiti ki mbimbi. Thangu yi vela mimbutu yawu tsukulu yi nza, zimbasi ziawu bisadi bi tsola. (aiōn g165)
Vaenlane, kes umbrohuseemneid külvas, on kurat. Lõikus on maailma lõpp. Saagikoristajad on inglid. (aiōn g165)
40 Boso bumvuzulungu kiti ki mbimbi ayi kimvikulungu ku mbazu; buawu bobo buela bela mu tsukulu yi nza. (aiōn g165)
Just nagu umbrohi kogutakse kokku ja põletatakse ära, on ka maailma lõpus. (aiōn g165)
41 Muana Mutu wela fidisa zimbasi ziandi ayi ziela botula, mu kipfumu kiandi, bima bioso biobi bintotulanga masumu ayi bobo beti vanganga mambimbi.
Inimese Poeg saadab oma inglid välja ja nad koguvad kokku kõik patuse ja kõik, kes kurja teevad,
42 Zimbasi ziela loza batu beni ku mfulu yi mbazu. Kuna kuidi bidilu ayi nkuetosolo wu meno.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
43 Buna batu basonga, bela lezama banga thangu mu Kipfumu ki Dise diawu. Woso widi matu ma wilu buna bika kawa!
Säravad need, kes elavad õigesti, nagu päike oma Isa kuningriigis. Kellel kõrvad on, see kuulaku!
44 —Kipfumu ki Diyilu kidedakani banga kima kithalu, kisueko mu tsola. Mutu niandi kuenda kibakula, maka sueka diaka kiawu. Bosi mu khini yina, buna wela kuenda sumbisa bima biandi bioso ayi sumba tsola beni yina.
Taevariik on nagu põllusse peidetud aare. Üks mees leidis selle, mattis uuesti maha ning läks siis rõõmsalt ja müüs ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle põllu.
45 Kipfumu ki Diyilu kidedakani diaka banga mukhita wowo wuntombanga bilunga bi kitoko.
Taevariik on ka nagu häid pärleid otsiv kaupmees.
46 Enati bakudi lunga kimosi kithalu yiwombo, buna wela kuenda sumbisa bima biandi bioso ayi sumba lunga beni.
Kui ta leidis kõige kallima pärli, läks ja müüs ta ära kõik, mis tal oli, ja ostis selle.
47 Kipfumu ki diyilu kidedakani diaka banga dikondi diodi balozidi mu mbu ayi dibuididi zimbisi ziphila mu phila.
Või taas, taevariik on nagu kalavõrk, mis heideti merre ja mis püüdis sisse igasuguseid kalu.
48 Diawu wala, banlobi mbizi ba dituta ku disimu. Bosi bavuanda ayi batula mboti mu bipani ayi miloza ziozi zimbimbi.
Kui võrk sai täis, veeti see kaldale. Head kalad pandi korvidesse, aga halvad visati minema.
49 Buawu bobo buela bela mu tsukulu yi ntoto: Zimbasi ziela kuiza mu vambisa batu bambimbi va khatitsika batu basonga. (aiōn g165)
Niimoodi on ka siis, kui tuleb maailma lõpp. Inglid lähevad välja ja eraldavad halvad inimesed headest (aiōn g165)
50 Buna ziela loza batu bambimbi ku mfulu yi mbazu kuna kuidi bidilu ayi nkuetosolo yi meno.
ning heidavad nad leegitsevasse sulatusahju, kus on nutmine ja hammaste kiristamine.
51 —Lusudikidi mambu moso mama e? Bavutula: —Nyinga.
Kas te nüüd saate kõigest aru?“„Jah, “vastasid nad.
52 Buna mu manisa Yesu wuba kamba: —Diawu kadika nsoniki wu Mina wulonguka mambu ma Diyilu, dedikini banga pfumu yi nzo yimbonga bima bimona bithalu ayi bikhulu mu kiuka kiandi.
„Iga vaimulik õpetaja, kes on taevariigi kohta õppinud, on nagu majaomanik, kes toob oma varakambrist välja uusi ja vanu aardeid, “ütles Jeesus.
53 Thangu Yesu kamanisa tuba zinongo ziozi wukatuka kuna,
Pärast seda kui Jeesus lõpetas nende jutustuste rääkimise, ta lahkus.
54 wuvutuka ku divula diandi. Wutona longa mu nzo yi lukutukunu. Buna basimina ayi batuba: —Buna kuevi kabakidi nzayilu yoyi ayi lulendo lolo luvangila bikumu biobi e?
Ta läks tagasi oma kodulinna ja õpetas seal sünagoogis. Inimesed olid hämmastunud ja küsisid: „Kust ta saab oma tarkuse ja imeteod?
55 Keti niandi muana salaphati? Maliya diawu ko dizina di ngudi andi? Bosi Zaki, Zozefi, Simoni ayi Yuda basi ko bakhomba bandi zi babakala?
Kas ta pole mitte puusepa poeg? Kas tema ema ei ole Maarja ning tema vennad Jaakobus, Joosep, Siimon ja Juudas?
56 Bosi bakhomba bandi zi baketo, keti zinkalanga yeto vava? Vayi niandi kuevi kabakidi mambu moso momo?
Kas tema õed ei ela siin meie keskel? Kust saab siis tema selle kõik?“
57 Niandi wuba kandika babika kunwilukila. Vayi Yesu wuba kamba: —Mbikudi katambulanga minsua mu tsi andi ko ayi mu dikanda diandi ko.
Ja nad keeldusid temasse uskumast. „Prohvetit austatakse kõikjal, välja arvatud oma kodumaal ja oma perekonnas, “ütles Jeesus neile.
58 Diawu kasi vanga kuna bikumu biwombo ko mu diambu di kambu kuawu ku minu.
Kuna nad ei uskunud temasse, ei teinud ta seal palju imesid.
