< Luke 10 >

1 Momo bu mavioka, Pfumu wusobula diaka lusambudi lu makumi ayi minlonguki miodi; wuba tuma buadi-buadi muingi bantuaminina ku ntuala mu mavula moso ayi mu bibuangu bioso biobi niandi veka kafueti viokila.
E depois disso, o Senhor ordenou ainda outros setenta, e os mandou de dois em dois adiante de sua face, para toda cidade e lugar aonde ele havia de vir.
2 Wuba kamba: —Makundi meka mawombo mu ndima vayi bisadi bidi bifioti. Diawu luleba Pfumu yi ndima muingi kafidisa bisadi mu ndimꞌandi.
E lhes dizia: “A colheita verdadeiramente é grande, mas os trabalhadores são poucos; portanto rogai ao Senhor da colheita para que ele envie trabalhadores para a sua colheita.
3 Tala minu ndiludidisidi banga mameme va khatitsika memvu.
Ide; eis que eu vos mando como cordeiros no meio dos lobos.
4 Lubika nata kadi photimoni, kadi sakosi, kadi zisapatu ayi lubika vana kadi mutu mbote mu nzila.
Não leveis bolsa, nem sacola, nem sandálias; e a ninguém saudeis pelo caminho.
5 Bu luela kota mu nzo yimosi, lutuba theti: “Bika ndembama yiba mu nzo yayi”.
E em qualquer casa que entrardes, dizei primeiro: Paz [seja] nesta casa.
6 Enati mutu wundembama wudi mu nzo beni buna ndembama yeno yela ba mu niandi vayi enati buawu ko buna ndembama beni yela luvutukila.
E se ali houver algum filho da paz, a vossa paz repousará sobre ele; e se não, ela voltará para vós mesmos.
7 Buna luvuanda mu nzo beni, ludia bidia bela kuluvana ayi lunuanduinu bena kuluvana bila “kisadi kifueni mu tambula mfutu andi.” Lubika ba ti lueka nzo yayi, luedi mu nzo yina.
E ficai na mesma casa, comendo e bebendo do que eles vos derem; pois o trabalhador é digno do seu salário. Não vos mudeis de casa em casa.
8 Mu dioso divula di lunkota ayi enati baluyakudi buna ludia bioso bela kuluvana,
E em qualquer cidade que entrardes, e vos receberem, comei do que puserem diante de vós.
9 lubelusa bambevo ziela ba muna ayi luba kamba: “Kipfumu ki Nzambiki lufikimini.”
E curai os enfermos que nela houver, e dizei-lhes: Chegado é para vós o reino de Deus.
10 Vayi mu dioso divula di lunkota ayi enatibamengi kuluyakula buna lutotuka mu zinzila zi divula beni ayi lutuba:
Mas em qualquer cidade em que entrardes e não vos receberem, saí pelas ruas, e dizei:
11 “Ka diambu ko mbungi-mbungi yi divula dieno yinemi mu malumeto, tueka yikukumuna; vayi luzaba diadi ti Kipfumu ki Nzambi ki fikimini.”
Até o pó da vossa cidade que ficou em nós, sacudimos sobre vós; porém disto sabeis, que o reino de Deus é chegado até vós.
12 Ndikulukamba ti mu lumbu kina, thumbudulu yi divula dina yelaviatuka thumbudulu ui Sodoma.
E eu vos digo, que mais tolerável será naquele dia para Sodoma, do que para aquela cidade.
13 Mabienga kuidi ngeyo Kolazini! Mabienga kuidi ngeyo Betesayida! Bila enati bikumu bivangulu va khatitsikꞌeno biawu bivangulu ku Tile ayi ku Sidoni, nganu thama batu ba mavula beni babalula mavanga mawu ayi mu monisa buawu mu vuata zitsaku ayi mu kivinda dibombi.
Ai de ti, Corazim! Ai de ti, Betsaida! Porque se em Tiro e em Sidom tivessem sido feitas as maravilhas que foram feitas entre vós, há muito tempo que teriam se arrependido em saco e em cinza.
14 Vayi mu lumbu ki tsambusu, thumbudulu yeno yela viatuka yi Tile ayi yi Sidoni.
Portanto, para Tiro e Sidom será mais tolerável no juízo, do que para vós.
15 A ngeyo Kafalinawumi, ngeyo wummuena ti wela tombulu nateku diyilu e? Wela kululu nate ku tsi yi bafua! (Hadēs g86)
E tu, Cafarnaum, que [pensas ] estar elevada ao céu, até o Xeol serás derrubada! (Hadēs g86)
16 Buna wubuela diaka: —Woso mutu wukuluwila buna minu kuandi kawilu; ayi woso mutu wululozidi buna minu kuandi kalozidi vayi woso mutu wundozidi buna lozidi mutu wowo wuthuma.
Quem vos ouve, ouve a mim; e quem vos rejeita, rejeita a mim; e quem me rejeita, rejeita aquele que me enviou.
17 Lusambudi ayi minlonguki miodi mivutuka, khini ayi mituba: —A Pfumu, ka diambu ko ziphevi zimbimbi zitutumimini beto kuzivana zithumunu mu dizina diaku.
E os setenta voltaram com alegria, dizendo: Senhor, até os demônios se sujeitam a nós por teu nome.
18 Niandi wuba vutudila: —Ndimueni satana wubuidi va tsi banga lusiemo.
E disse-lhes: Eu vi a Satanás, que caía do céu como um raio.
19 Tala; ndiluveni lulendo lu diatila zinioka, zikhutu ayi kipfumu va lulendo loso lu mbeni ayi kadi kima kimosi kilendi kuluvanga mbimbi ko.
Eis que vos dou poder para pisar sobre serpentes e escorpiões, e sobre toda a força do inimigo, e nada vos fará dano nenhum.
20 Muaki lubika mona khini mu diambu ziphevi zilutumimini vayi lumona khini mazina meso bu madi masonama ku Diyilu.
Mas não vos alegreis de que os espíritos se sujeitem a vós; em vez disso, alegrai-vos por vossos nomes estarem escritos nos céus.
21 Muna thangu beni, Yesu wumona khini mu Mpeve ayi wutuba: —A Tata, Pfumu yi Diyilu ayi yi ntoto, ndikukembisa bila wusuekamambu mama kuidi batu banduenga ayi badiela vayi wumonisini mawu kuidi bana balezi. Nyinga, tata, mu luzolo luaku buawu bobo wumuenina.
Naquela hora Jesus se alegrou em espírito, e disse: Graças te dou, o Pai, Senhor do céu e da terra; porque tu escondeste estas coisas aos sábios e instruídos, e as revelaste às crianças. Sim, Pai, porque assim lhe agradou diante de ti.
22 Dise diama dindiekudila mambu moso kuisi ko mutu zebi muana botula kaka Dise. Kuisi ko mutu zebi Dise botula kaka Muana ayi woso-woso mutu wowo Muana katidi monikisa Dese.
Todas as coisas me foram entregues pelo meu Pai; e ninguém sabe quem é o Filho, a não ser o Pai; nem quem é o Pai, a não ser o Filho, e a quem o Filho o quiser revelar.
23 Bu kabaluka kuidi minlonguki miandi, buna wuba kamba va bawu veka: —Khini kuidi batu balembu moni mambu momo lulembo moni!
E virando-se para seus discípulos, disse [-lhes] à parte: Bem-aventurados os olhos que veem o que vós vedes.
24 Bila bukiedika ndikulukamba mimbikudi miwombo ayi mintinumiwombo mizola mona mambu momo lulembo moni vayi misia mamona ko; mizola wa mambu momo lulembo wi vayi misia mawa ko.
Porque vos digo, que muitos profetas e reis desejaram ver o que vós vedes, e não o viram; o ouvir o que vós ouvis, e não o ouviram.
25 Nlongi wumosi wu Mina wutelama ayi wuyuvula Yesu kiuvu mu kumfiela ayi wunkamba: —A nlongi, diambu mbi mfueti vanga muingi ndibaka luzingu lukalimani e? (aiōnios g166)
E eis que um certo estudioso da Lei se levantou, tentando-o, e dizendo: Mestre, o que devo fazer para ter para herdar a vida eterna? (aiōnios g166)
26 Yesu wumvutudila: —A mambu mbi masonama mu mina? Mambu mbi wuntanganga muna e?
E ele lhe disse: O que está escrito na Lei? Como tu [a] lês?
27 Niandi wumvutudila: —Fueti zola Pfumu Nzambi aku mu ntimꞌaku wumvimba, mu muelꞌakuwumvimba, mu zingolo ziaku zioso, mu mayindu maku moso ayi fueti zolandiaku banga bobo weta kukizodila ngeyo veka.
E respondendo ele, disse: Amarás ao Senhor teu Deus de todo teu coração, e de toda tua alma, e de todas tuas forças, e de todo teu entendimento; e [amarás] a teu próximo como a ti mesmo.
28 Yesu wumvutudila: —Ngeyo vutudi bumboti, vanga buawu buna wela zinga.
E disse-lhe: Respondeste bem; faze isso, e viverás.
29 Vayi nlongi wu mina beni wuzola kukinungisa, wubuela yuvula Yesu: —A buna nani ndiama e?
Mas ele, querendo se justificar, disse a Jesus: E quem é o meu próximo?
30 Buna Yesu wumvutudila: —Kuba mutu wumosi wuba ku Yelusalemi wuba kuenda ku Yeliko; wudengana mivi. Minziona bima biandi bioso; minlueka miyenda kuawu ayi mimbika weka nduka fua.
E respondendo Jesus, disse: Um homem descia de Jerusalém a Jericó, e foi atacado por assaltantes, que também tiraram suas roupas, espancaram-no, e se foram, deixando-o meio morto.
31 Vayi nganga Nzambi yimosi yiviokila mu nzila beni, wumona mutu beni vayi wuzengisa ku ndambu yinkaka ayi wuyenda kuandi.
E por acaso descia um certo sacerdote pelo mesmo caminho, e vendo-o, passou longe [dele].
32 Bobuawu, wumosi mu dikanda di Levi wutula vana buangu beni, wumona mutu beni, wuzengisa ku ndambu yinkaka ayi wuyenda kuandi.
E semelhantemente também um levita, chegando junto a aquele lugar, veio, e vendo-o, passou longe [dele]
33 Vayi muisi Samali wumosi wuba viokila vana, wutula va ndambu vaba mutu beni. Bu kamona mutu, wummona kiadi.
Porém um certo samaritano, que ia pelo caminho, veio junto a ele, e vendo-o, teve compaixão [dele].
34 Wufikama va kaba, wutula mafuta ayi vinu mu zimputa ziandi ayi wuzizinga ziphasima. Bosi wuntula va yilu mpundꞌandi, wunnata ku nzo yi banzenza ayi kuna kansadisa bumboti.
E chegando-se, amarrou-lhe [um curativo] nas feridas, pondo-lhe nelas azeite e vinho; e pondo-o sobre o animal que o transportava, levou-o para uma hospedaria, e cuidou dele.
35 Mu lumbu kilanda, wubonga denali biodi, wuvana biawu kuidi pfumu yi nzo yi banzenza ayi wunkamba: “Sadisa bumbote mutu wawu. Zimbongo zioso wela fukisa va yilu, minu veka ndiela kuvutudila ziawumu thangu ndiela vutuka.”
E partindo-se no outro dia, tirou dois dinheiros, e os deu para o hospedeiro; e disse-lhe: Cuide dele; e tudo o que gastares a mais, eu te pagarei quando voltar.
36 Buna Yesu wubuela diaka: —Kuidi ngeyo, mu bawu batatu nani wumonikini ndiandi kuidi mutu wowo wuvangu phasi kuidi mivi e?
Quem, pois, destes três te parece que foi o próximo daquele que foi atacado por assaltantes?
37 Buna nlongi wu mina beni wuvutula: —Mutu wowo wummona kiadi. Buna Yesu wunkamba: —Yenda ayi vanga banga mutu wuna.
Ele disse: Aquele que agiu tendo misericórdia com ele. Então Jesus lhe disse: Vai, e faze da mesma maneira.
38 Buna bakidi mu nzila, Yesu wukota mu buala bumosi. Kunakuba nketo wumosi, dizina diandi Malite, wunyakula ku nzoꞌandi.
E aconteceu que eles, enquanto eles caminhavam, ele entrou em uma aldeia; e uma certa mulher, de nome Marta, o recebeu em sua casa.
39 Wuba ayi khombꞌandi yinketo, dizina diandi Maliya. Niandi wuyiza vuanda va malu ma Yesu ayi wuba lembu kawanga mambu matuba Yesu.
E esta tinha uma irmã, chamada Maria, a qual, sentando-se também aos pés de Jesus, ouvia sua palavra.
40 Vayi Malite wukiyekula mu bisalu biwombo. Buna wufikama vaba Yesu ayi wunkamba: —A nlongi, disi kuvanga phasi ko mu mona ti khombꞌama wundiekudidi bisalu bioso e? Nkambi kiza tsadisa.
Marta, porém, ficava muito ocupada com muitos serviços; e ela, vindo, disse: Senhor, não te importas que minha irmã me deixe sozinha para servir? Dize a ela, pois, que me ajude.
41 Vayi Yesu wumvutudila: —Malite, Malite, ngeyo weka mayindu ayi wulembo kukiyamisamu diambu di mambu mawombo!
E respondendo Jesus, disse-lhe: Marta, Marta, [tu és] preocupada com muitas coisas, e perturbada por elas;
42 Vayi diambu dimosi kaka dilutidi mfunu. Maliya niandi sobudi kukukimbote ayi balendi kunziona kiawu ko.
Mas [somente] uma coisa é necessária. E Maria escolheu a parte boa, a qual não lhe será tirada.

< Luke 10 >