< Mataayi 25 >
1 Pe uYesu akafikuvavulagha avavulanisivua vaake akatisagha, “unsiki ughuo uvutwa uvwa kukyanya vuhwananisivua na vahinja kijigho vano valyatolila itaala saave, vakaluta kukumwupila intalan'dala.
,天國好比十個童女,拿著自己的燈,出去迎接新郎。
2 Avahinja vahaano mu veene valyale vajasu, vavange vahaano valyale vanya luhala.
他們中五個是糊塗的,五個是明智的。
3 Avajasu vala, valyagadile itaala saave kisila kuganda amafuta agha kwongelesia'
糊塗的拿了燈,卻沒有隨身帶油;
4 Looli avanya luhala vala valyagadile itaala palikimo na mafuta agha Kwongelesia mu taala.
而明智的拿了燈,並且在壺裏帶了油。
5 Ulwakuva untola'ndala akadiila pikwisa, avahinja vala vooni sikavakola itulu, vakaghonenela. Mu kilo nkate, avahinja vola vooni sikavakola itulu, vakaghonelela.
因為新郎遲廷,她們都打盹睡著了。
6 Mu kilo nkate, vakapulika avaanhu vijegheela viiti, 'vaya, vaya! Untolan'dala afiike, muhume tulute kukumwambilila.'
半夜有人喊說:新郎來了,你們出來迎接吧!
7 Nakalingi avahinja vala vooni vakasisimuka, vakaling'hania itaala saave.
那些童女遂都起來,裝備她們的燈。
8 “Pe avahinja avajasu vala vakavasuuma avanya luhala vakati, 'Tusuuma mututange amafuta madebe, itaala siitu sisima.'
糊塗的對明智的說:把妳們的油,分些給我們吧!因為我們的燈快要滅了!
9 Neke avanya luhala vala vakavamula vakati, 'Ndili! Natungavapeele, ulwakuva amafuta ghano tili nagho, naghangatukwile usue palikimo numue. Lunofu mulute kuno vighusia, mukaghule jumue.
明智的答說:怕為我各妳們都不夠,更好妳們到賣油的那裏去,為自己買吧!
10 Avajasu vala ye viluta kughula amafuta, untolan'dala akafika. Avahinja avange vala vano valiling'hanisie, Vakingila palikimo mu vutolani, umulyago ghudindua.
好們去買的時候,新郎到了,那準備好了的,就同他進去,共赴婚宴;門遂關上了。
11 Pambele avajasu vala vakafika vakavona umulyango ghudindilue pe vakati, 'ghwe ntwa! Ghwe ntwa! Tusuuma utudindulile umulyango!'”
末後,其餘的童女也來了,說:主啊!主啊!給我們開門吧!
12 Neke untolan'dala akavamula akati, 'Kyang'haani nikuvavuula, nanivamanyile!
他卻答說:我實在告訴妳們:我不認識妳們。
13 Pepano uYesu akavavuula avavulanisivua vaake akati, Lino, muvisaghe maaso, ulwakuva namukagwile ikighono nambe unsiki ghuno ne Mwana ghwa Muunhu niligomoka.”
所以你們該醒寤,因為你們不知道那日子,也不知道那時辰。
14 UYesu akafijovagha akatisagha, “kange, uvutwa vwa kukyanya vuhwananisivua nu muunhu juno alyakyulile. Ye akyale kukyula, akavakemeela avavombi vaake,
天國又如一個要遠行的人,將自己的僕人叫來,把財產托付給他們:
15 Akavapeelaa ikyuma kyake kuuti nujunge afulusyaghe. Akavapeela ikyuma kyake nujunge afulusyaghe. Akavaoeela nujunge kuling'hana ni ngufu saake. Jumo akampeela italanta ihaano, junge italanta ivili, ujunge italanta jimo, pe umwene akakyula.
按照他們的才能,一個給了五個「塔冷通」,一個給了二個,一個給了一個;然後動身走了。
16 “Unsiki ghuoghuo um'bombi juno akapelilue italanta ihaano, akaluta kufulusia, akakava italanta isingi ihaano.
那領了五個「塔冷通」的,立刻去用來營業,另外賺了五個。
17 Naju m'bombi juno akapelilue italanta ivili, akafulusia italanta isiingi ivili.
同樣,那領了二個的,也另外賺了二個。
18 Neke juno akapelilue italanta jimo, akaluta kugima umwina, akasyila italanta jila.
那領了一個的,卻去掘開地,把主人的銀子藏了。
19 “Ifighono finga ye fikilile, untwa ghwave akagomoka. Pe akavakemeela avavombi vaake vala kuuti nujunge ahufie kino afulwisie vwimila ikyuma kyake.
過了多時,僕人的主人回來了,便與他們算賬。
20 Um'bombi juno alyupiile italanta ihaano, akiisa ni talanta isingi ihaano. Akam'buula untwa ghwake akati, 'Ghwe ntwa ghwake, ukamheliile italanta ihaano, lino nifulwise italanta isingi ihaano.
那領了五個「塔冷通」的前來,呈上另外五個「塔冷通」說:主啊!你曾交給我五個「塔冷通」,看,我賺了另外五個「塔冷通」。
21 Untwa ghwake aka'buula akati, 'Uvombile vunofu. Uve uli m'bombi nnofu, kange mhuvilua! Uvombile vunofu pa mbombo indebe, lino nikukuviika kuuva mwimilili ghwa kyma kinga. Ghwise tuhovoke palikimo.'
主人對他說:好!善良忠信的僕人,你既在少許事上忠信,我必委派你營理許多大事:進入你主人的福樂吧!
22 “um'bombi juno alyupiile italanta ivili, ghwope akiisa ni talanta isingi ivili. Akam'buula untwa ghwake akati, “Ghwe ntwa, ukamheliile italanta ivili, lino nifulwise italanta isingi ivili.
那領了二個「塔冷通」的也前來說:主啊!你曾交給我兩個「塔冷通」,看,我賺了另外兩個「塔冷通」。
23 untwa ghwake akam'buula akati, 'Uvombile vunofu. Uve uli m'bombi nnofu, kange mhuvilua! Uvombile vunofu pa mbombo indebe, lino nikukuviika kuuva mwimilili ghwa kyumakinga Ghwise tuhovoke palikimo.'
主人對他說:好!善良忠信的僕人,你既在少許事上忠信,我必委派你營理理許多大事:進入你主人的福樂吧!
24 “Pe akiisa um'bombi juno alyupiile italanta jimo, akam'buula untwa ghwake akati, 'Ghwe ntwa, nikakagwile kuuti uve uli mwumu, ghupeta pano nunyalile, ghukong'hania pano nukesile.
隨後那領了一個「塔冷通」的也前來說:主啊!我原知道你是個刻薄的人,在你沒有下種的地方收割,在你沒有散布的地方聚斂。
25 Mu uluo, noghopa kusofia italanta jaako, pe nasyila mu mwima. Lino koogho italanta jaako iji.
因為我害怕,所以我去把你的「塔冷通」藏下地下;看,你的仍還給你。
26 ntwa ghwake akamwamula akati, 'Uve uli m'bombi mbiivi, vange uli mwolo! Ukakagwile kuuti une nipeta pano nanivyalile, nikong'hania pano nanikesile,
主人回答說:可惡懶惰的僕人!你既知道:我在沒有下種的地方收割,在沒有敵布的地方聚斂;
27 lino kiki naghwaviika indalama sango ku vano vifulusia, neke nitoole palikimo nasino sifulwike?
那麼,你就該把我銀子,交給錢莊裏的人,待我回來時,把我的連本帶利回。
28 Pepano untwa jula akalsghila akati, 'Mupoke italanta ijio, mumpeele um'bombi jula juno ali ni talanta kijigho.
所以,你們這個「塔冷通」從他手中奪過來,給那有了十個「塔冷通」的,
29 Ulwakuva umuunhu ghweni juno ali nafyo ipelua ifingi, neke iiva nafyo finga. Looli juno nsila kimonga, nambe ikidebe kino ali nakyo, ikunyu.
因為凡是有的,還要給他,叫他富裕;那沒有的,連他所有的,也要由他手中奪去。
30 Um'bombi uju unsila luvumbulilo, muntaaghe kunji ku ng'hiisi, ukuo kwe ililagha na kugwegwenula amiino vwimila uvuvafi uvukome vuno iiva navwo.”
至於這無用的僕人,你們把他丟在外面的黑暗中,在那裏必有哀號和切齒。
31 UYesu akafikuvavulagha avavulanisivua vaake iiti, “Une ne Mwana ghwa Muunhu niliiva nisile mu vuvaha vwango palikimo na vanyamhola vooni, nilikukala pa kitengo kyango ikya vuvaha.
當人子在自己的光榮中,與眾天使一同降來時,那時,衪要坐在光榮的寶座上,
32 Avaanhu kuhuma iisi sooni vilikog'haana palyune. Na juune nilikuvabaghula avaanhu ndavule un'diimi vule ibaghula ing'holo kuuva paajo ni mhene.
一切民族,都要聚在衪面前;衪要把他們彼此分開如同牧人分開綿羊和山羊一樣。
33 Ikusiviika ing'holo ulubale lwake ulwa kundio, imhene ulubale lwake ulwa kun'hingi.
把綿羊放在己的右邊,山羊在左邊。
34 “Pepano une ne Ntwa nilikuvavuula avanhuu vala vano vali lubela ulwa kundio, 'Mwise umue mwe vano mufyunyilue nu Nhaata ghwango, mwingile mu vutwa vuno uNguluve avaling'hanikise ng'haani kuhuma ye ipela iisi.
那時,君王要對那些在衪右邊的說:我父所祝福的,你們來吧!承受自創世以來,給你們預備了的國度吧!
35 Ulwakuva ye nili njala, mukamheliile ikyakulia; ye nili ni kyumilua, mukamheliile amalenga; ye nili mugheesi, mukanhengeliile mu nyumba siinu.
因為我餓了,你們給了我吃的;我渴了,你們給了我喝的;我作客,你們收留了我;
36 Kange ye nighajile, mukamheliile amenda; ye nili ntamu mukisile kukumbuvusia; ye nili mu ndinde, mukisile kukundola.
我赤身露體,你們給了我穿的;我患病,你們看顧了我;我在監裏,你們來探了我。
37 Pe avaghlofu viliiti, 'Ghwe Mutwa, unsiki ghuliku ghuno tukakwaghile uli ni njala tukakupeela ikyakulia, nambe ye uli kyumilua, tukakupeela amalenga?
那時,義人回答衪說:主啊!我們什麼時候見了你饑餓而供養了你,或口渴而給了你喝的?
38 Kange, unsikighuliku ghuno ye uli mugheesi tukakutengeela mu nyumba siitu, nambe ye unghajile tukakupeela amenda?
我們什麼時候見了你作客,而收留了你,或赤身露體而給了你穿的?
39 unsiki ghiku ghuno ye uli ntamu tukakuvuvusia, nambe ye uli mu ndinde tukiisa kukukulola?
我們什麼時候見了你患病,或在監裏而來探望過你?
40 Une ne Ntwa nilikuvamula miiti, 'Kyang'haani nikuvavuula, sooni sino mukaale mukum'bombela umuunhu juno nantambulike mu vaanhu vango ava, mukambombiille une.'
君王便回答他門說:我實在告訴你們:凡你們對我這些最小兄弟中的一個所做的,就是對我做的。
41 “Pe nilikuvavuula vano vali lubale lwango ulwa kung'hingi nilitii,'Vuuka apa umue mwe vano uNguluve avaghunile! Lutagha ku lupumuko lwa mwoto ghuno naghusima lusiku, kuno uNguluve amuling'hanikisie na vanyamhola vaake. (aiōnios )
然後衪又對那些在衪左邊的說:可咒罵的,離開我,到那給魔鬼和他的使者預備的永火裏去吧! (aiōnios )
42 Ulwakuva ye nili ni njala, namukamheleliile ikyakulia: ye nili kyumilua, namukamheliile amalenga; ye nili mugheesi, namukanhengeliile mu nyumba siinu; ye nighajile namukamheliile amenda. Kange,
因為我餓了,你們沒有給我吃的;我渴了,你們沒有我喝的;
43 ye nili ntamu, namukisile kukumbuvusia; nili mu ndimde, namukisile kukundola.'
我作客,你你們沒有收留我;我赤身露身,你們沒有給我穿的;我患病或在監裏,你們沒有來探望我。
44 Pepano voope viliiti, “Ghwe Mutwa, liighi pano tukakwaghile uli ni njala, nambe ikyumilua, nambe ye uli mugheesi, nambe ye uli mughaju, nambe ye uli ntamu, nambe ye uli mugheesi, nambe ye uli mughaju, nambe ye uli ntamu, nambe ye uli mu ndinde, neke usue nakutakutengeliile?
那時,他們也要回答說:主啊!我們幾時見了你飢餓,或口渴,或作客,或赤身露體,或有病,或坐監,而我們沒有給你效勞?
45 Na juune nilikuvamula niiti, 'Kyang'haani nikuvavuula, namukambombiile une.
那時君王回答們們說:我實在告訴你們:凡你們沒有給這些最小中的一個所做的,便是沒有給我做。
46 Pepano avahosi vililuta ku lupumuko luno nalusila lusiku. Looli avagholofu vilikwingila ku vwumi uvwa kuvusila kusila.” (aiōnios )
這些人要進入永罰,而那些義人卻要進入求生。」 (aiōnios )