Mataayi 18
1 Unsiki ghulaghula avavulanisivua vakisa kwa Yesu na kukum'bula,”Ghwe veeni juuno m'baha mhu vutwa uvwa kukyanya?”
Umbes sel ajal tulid jüngrid Jeesuse juurde ja küsisid: „Kes on suurim taevariigis?“
2 U Yesu akakemela umwana un'debe, akam'bika pakati na kati pa vanave,
Jeesus hõikas ligi ühe väikse lapse. Ta lasi lapsel nende ette seista.
3 na kuti,”kyang'haani nikuvavuula, mungabuhile kulata na kuuva heene vaana vadebe namunganoghele kukwingila mhu vutua vwa Nguluve.
„Ma ütlen teile tõtt: kui te ei muuda oma mõtteviisi ega saa väikeste laste sarnaseks, ei pääse te taevariiki, “ütles ta neile.
4 Pa uluo umuunhu ghweni juuno ikuviika heene mwaana n'debe, umunhu ndavule ujuo ghwe mbaha mhu vutua uvwa kukyanya.
„Aga kes iganes end alandab ja saab selle väikse lapse sarnaseks, on suurim taevariigis.
5 Kange umuunhu ghweni juuno ikumwupila umwaana u'debe mhu litavua lyango ikunyupila uune.
Kes iganes võtab seesuguse väikse lapse vastu minu nimel, võtab vastu minu.
6 Looli ghweni juno ipelepesia jumo pakati pa vadebe ava vano vikunyitika kugaluka, luuva lunono kwa muunhu ujuo ilivue ilivaha ilya kuhavulila likungua kusingo kwa mwene, kange kudwivilila mhu kyogho mhu nyanja.
Aga kes iganes suunab patustama ühe neist väikestest, kes minusse usuvad, sellele oleks parem, kui tema kaela seotaks suur veskikivi ja ta uputataks mere sügavustesse.
7 Iiga khu iisi ulwakuva unsiki ughwa kukalasia! ulwakuuva nalunofu khu masiki aghuo kukwisa, looli iiga kwa juula umuunhu juula amasiki ghala ghikwisa vwimila umwene!
Missugune suur õnnetus on tulemas maailmale kõigi kiusatuste tõttu patustada! Kiusatused tulevad küll, kuid häda inimesele, kelle läbi kiusatus tuleb!
8 Heene uluvoko lwako nambe ulughulu lwako lukukupelepesia kukalala, udumule kange utaghe kuvutali nhu nuve. Lunofu kyongo kulyuve juuve kukwingila khuvwumi kuuva nsila luvoko nambe uvulemavu, kuliko kutaghua khu mwooto ughwa kusila na kusila ghuva na mavoko ghooni nambe amaghulu ghooni. (aiōnios g166)
Kui su käsi või jalg sunnib sind patustama, siis lõika see maha ja viska minema. Parem on minna vigase või lombakana igavesse ellu kui omada kaht kätt või kaht jalga ja saada igavesse tulle heidetud. (aiōnios g166)
9 Heene iliso lyako likukukalasia, kuula kange ulitaghe kuvutali nuvee. Lunofu kyongo kulyuve juuve ghwingile kuvwumi nhi liiso limo, kuliko kutaghua khu mwooto aghwa kusila na kusila ghuva nha maaso ghooni. (Geenna g1067)
Kui su silm sunnib sind patustama, siis tõmba see välja ja viska minema. Parem on minna ühe silmaga igavesse ellu kui omada kaht silma ja saada igavesse tulle heidetud. (Geenna g1067)
10 Lolagha kuuti mulisa kusyojola juumo ughwa vadebe ava. Ulwakuva nikuvavuula kuuti kukyanya kulivanyamola vavanave ifighono fyoni vilola uvweni vwa Nhaata ghwango juuno alikukyanya.
Olge hoolsad, et te ei põlgaks neid väikesi. Ma ütlen teile, et inglid taevas on alati mu taevase Isaga koos.
11 (Gadilila: Amasio ghanoghivoneka heene gha kidebe kya 11,”Ulwakuuva u mwaana ghwa Adamu akisile kukutupoka kiila kinokikasovile”naghakavonike mhu nakala innofu isa kali).
12 Musagha kiiki? Pano umunhu alining'olo kijigho kimo, jimo musene isova, vuuli naikuvaleka ifijigho tanda ifya kufidunda na kuluta kukumulonda juumo juuno asovile?
Mida te sellest arvate? Kui ühel mehel on sada lammast ja üks neist läheb kaotsi, kas ta ei jäta siis üheksakümmend üheksa kingule ega lähe otsima seda üht, kes on kadunud?
13 Kange angamwaghe, kyang'haani nikuvavuula, ikunkela kuliko vaala kijigho kimo nhu tanda vanonavisova.
Ja kui ta tema leiab, ma ütlen teile, ta tunneb selle lamba üle rohkem rõõmu kui üheksakümne üheksa üle, kes ei läinud kaduma.
14 Pa uluo navwevwighane vwa Nhaata ghwinu ughwa kukyanya kuuti juumo mhu vadebe ava valemale.
Samamoodi ei taha mu taevane Isa, et ükski neist pisikestest kaduma läheks.
15 Heene unyalukolo ghwako angakukosele, luuta, ukansone ilidoa pakate palyuve nhu mwene pano iiva mwene jujuuo. Ndavule ikukupulikisia, ghuva ugomwisie unyalukolo ghwako.
Kui vend sinu vastu patustab, siis mine ja juhi tema tähelepanu eksimusele, ainult nelja silma all. Kui ta sind kuulab, oled sa oma venna enda poole võitnud.
16 Looli nave naikupulikisia, ntoole unyalukolo juumo nambe vavili kyongo palikimo nuuve, Ulwakuuva mumalomo agha volesi vavili nambe vatatu kiila lisio linoghile kukagulua.
Aga kui ta ei kuula, siis võta endaga veel üks või kaks inimest, nii et tõde saaks kinnitada kaks või kolm tunnistajat.
17 Nave ibeda kuvampulikisia, livule ilikong'ano ilisio ilio, nave ibeda vulevule kupulikisia ilikong'ano, looli avisaghe heene muunhu ughwa vapanji usonga songo.
Aga kui ta ikka keeldub kuulamast, siis räägi kogudusele. Kui ta keeldub ka kogudust kuulamast, siis kohtle teda kui võõramaalast ja maksukogujat.
18 Kyang'haani nikuvavuula kyekyoni kiila kinomuliva mudinda mhu iisi na kukyanya kidindua. kange kyekyoni kinomudindula mhu iisi na kukyanya kidindulivua.
Ma ütlen teile tõtt: mida iganes te maa peal keelate, on ka taevas keelatud, ja mida iganes te maa peal lubate, on lubatud ka taevas.
19 Kange nikuvavuula kuuti nave avaanhu vavili pakati palyumue vangiting'ane vwimila vwa lisio lyelyoni pa iisi linovisuma, iilio u Nhaata ghwango ughwa kukyanya ivomba.
Ma ütlen teile ka, et kui kaks teist on siin maa peal ühel nõul millegi pärast palvetamas, siis mu taevane Isa teeb seda teie heaks.
20 Ulwakuva vavili nambe vatatu vangakong'ane palikimo khu litavua lyango, une nili pakatenakate naveene.
Sest kus kaks või kolm on koos minu nimel, seal olen mina nendega koos.“
21 Pepano u Petro akisa na pikum'bula u Yesu,”ghwe Mutwa, na kalingi unyalukolo ghwango ifikuhoka une nisaghile? Nifikusaghilagha kuhanga kufika lekela lubale?”
Peetrus tuli Jeesuse juurde ja küsis temalt: „Mitu korda peaksin ma oma vennale andestama, kui ta minu vastu pattu teeb? Kas seitse korda?“
22 U Yesu akam'bula,”Naniiti kufika lekela lubale, looli usaghilaghe fijigho lekela lubale.
„Ei, mitte seitse korda. Ma ütlen, seitsekümmend korda seitse korda!“vastas Jeesus talle.
23 Ulwakuuva ulu uvutwa vwa kukyanya vuling'ine ni kihwanikisio ikya ntwa jumonga juno akalondagha kuvala fino kuhuma kuvavombi vaake. Untwa ujuo ye atengwile
„Sellepärast on taevariik kuninga sarnane, kes tahtis ajada arvepidamise korda sulastega, kes talle raha võlgu olid.
24 kuvala fino ikuvasighila, um'bombi jumo alyale isighilua italanta imbilima kijigho.
Kui ta hakkas arvepidamist uurima, toodi tema ette üks sulane, kes oli talle võlgu kümme tuhat talenti.
25 Um'bombi ujuo ulwakuva alyakunilue kuhomba, untwa ghwa mwene alyaghile aghusivue, un'dala ghwake palikimo na vaana vaake ni fiinu fyoni fino alyale nafyo, neke ahombe fyoni.
Kuna tal ei olnud tasumiseks raha, andis isand korralduse müüa ära sulane koos naise, laste ja kogu omandiga, et võlg saaks tasutud.
26 Pe um'bombi jula akaghua, akafughama pavulongolo pa mwene, akati,'Mutwa, uve nhu lugudo palikimo nune, ifinu fyako fyoni nihomba.'
Sulane langes põlvedele ja ütles oma isandale: „Palun ole minuga kannatlik! Ma maksan kõik tagasi!“
27 Pe untwa ughwa jula um'bombi, ulwakuva akasukumivue kyongo nhu lusungu, akantavula na kukunsaghila fyoni fino isighilia
Isandal hakkas sulasest kahju, ta lasi sulase vabaks ja tühistas võla.
28 Looli um'bombi jula ye avukile pala akatang'ana nu mbombi ujaake, juno alyale ikunsighila idinali kilundo. Akankola, akantaka kusingo, akam'bula,'Uhombe fyoni fino nikukusighila.'
Aga kui seesama sulane läks välja, leidis ta oma kaassulase, kes oli talle võlgu kõigest sada denaari. Ta haaras tal kõrist kinni ja kägistas teda ning ütles: „Maksa tagasi, mis sa mulle võlgu oled!“
29 Looli um'bombi ujaake jula akafughama pa maaso ghaake, akampelepesia, akati,'Nisuma unguule padebe ifinu fyako fyoni fino nisighilua nihomba.'
Tema kaassulane langes mehe jalge ette maha ja anus teda: „Palun ole minuga kannatlik! Ma maksan sulle tagasi!“
30 Neke um'bombi jula akakaana. pe, akaluta kukundindila ujaake mudinde, kuhanga pano ihomba ifinu fyoni fino isighilua.
Aga mees keeldus ning läks ja viskas oma kaassulase vanglasse, kuniks ta oma võla ära tasub.
31 Avavombi avajaake ye vasivwene isio. Vakalemala kyongo. Vakaluta na kukum'bula untwa ghuvanave sooni sino sivombike.
Kui teised sulased toimunut nägid, olid nad rabatud ja vapustatud. Nad läksid ja rääkisid isandale kõigest, mis oli juhtunud.
32 Pepano untwa akankemela um'bombi jula, akam'bula akati,'Ghwe m'bombi uve uli mbivi, uve ye unisumile une nakusaghila fyoni fino nakusighilagha.
Siis kutsus isand mehe tagasi ja ütles talle: „Sina kuri sulane! Ma kustutasin kogu su võla, sest sa anusid mind.
33 Asi! nuveele unoghile kukunsungukila umbombi un'jaako, ndavule une niveele nikunsungukile une?
Kas ei oleks pidanud sa halastama oma kaassulase peale samamoodi, nagu mina sinu peale halastasin?“
34 Untwa jula akakalala kyongo pe akalaghila atwalue mu ndinde kupumusivua kuhanga pano ihomba ifinu fyoni fino isighilua. Enendiiki na ju Nhaata
Tema isand sai pahaseks ja andis ta vangivalvurite kätte, kuni ta kogu oma võla ära tasub.
35 ghwango ughwa kukyanya fye ilikuvahomba, na jumue nave namunkusaghila nhu mwoojo um'balafu unyalukolo.”
Nii toimib minu taevane Isa kõigi teiega, kui te siiralt oma vendadele andeks ei anna.“
