< Yohani 6 >
1 Pambele uYesu akalovoka ilisumbe ilya Galilaya, ilisumbe ilio ilitavua ilingi likatambulwagha Tibelia.
Tukun ma inge, Jesus el kal sasla in Lulu Galilee (su oayapa pangpang Lulu Tiberias).
2 Avaanhu vinga vakam'bingilila uYesu, ulwakuva valyale vikufyagha ifivalilo kukilila ifidegho fino avombagha mulwa kusosia avatamu.
Oasr sie un mwet na lulap fahsr tokol, mweyen elos liye mwenmen el oru ke el akkeyala mwet mas.
3 Pe uYesu na vavulanisivua vaake vakatogha ku kidunda, vakikala ukuo.
Jesus el utyak fin soko inging ac pituki wi mwet tumal lutlut.
4 (Unsiki ughuo, ikyimike kya Pasaka kilyale piipi).
Pacl in Kufwen Alukela apkuran me.
5 UYesu akalivona ilipugha lya vaanhu likwisa kwa mwene, pe akamposia uFilipo akati, “Ndepoonu tughula kuughi amakate, kuuti avaanu avavalie”?
Jesus el ngetla liye lah sie un mwet na lulap tuku nu yorol, ke ma inge el siyuk sel Philip, “Kut ac konauk oya mongo ma fal in kiteya u na lulap se inge?”
6 (UYesu akamposia enendiki kukumughela, ulwakuva umwene alyakagwile kino iluta pivomba).
(El fahk ma se inge in srikal Philip — el etu tari ma el ac oru.)
7 UFilipo akamwamula akati, “Nambe twale tuuve ni ndalama nyinga idinali filundo fivili kughula amakate, amakate aghuo naghaale ghikwila kukumpeela nu junge akamenyule akadebe.”
Philip el topuk ac fahk, “In kitalos nukewa ke ipin bread na srisrik se, ac yohk liki ipin silver luofoko kut ac enenu.”
8 Pe u Andleya, umo mu vavulanisivua vaake, unnuuna ghwa Simoni u petelo, akam'buula uYesu akati,
Andrew, sie pac sin mwet tumal lutlut, su ma lel Simon Peter, el fahk,
9 “Pwale apa umwana jumonga ali na makate ghahaano agha ngongilue ni samaki ivili. Neke ifyakulia ifi fitanga kiki ku vaanhu avinga ava?”
“Tulik mukul se oasr inge su oasr lof in bread barley limekosr ac ik lukwa sel. Tusruktu sufal na pwaye in sang kiteya mwet inge.”
10 UYesu akavavuula avavulanisivua vaake akati, “Muvakasie avaanhu” (Pe avaanhu vala vakikala apoonu pala pano valikalile) palyale pe lusoli, mulipugha lila avakinhaata veene valyale imbilima ihaano.
Jesus el fahk nu selos, “Fahk nu sin mwet uh in muta nu ten.” (Acn na mahma se pa inge.) Ouinge mwet nukewa muta; sahp ac oasr tausin limekosr ma mwet mukul.
11 Pe uYesu akatoola amakate ghala, akamhongesia uNguluve, akavaghavila avaanhu vooni vano pwevale pala. Akatoola isamaki akavomba vule vule, Nu junge akapelua ndavule avele ilonda.
Jesus el eis bread uh, sang kulo nu sin God, ac kitalik nu sin mwet nukewa su muta in acn sac. El oru oapana nu ke ik ah, na elos nukewa eis fal nu ke enenu lalos.
12 Avaanhu vooni yevikwite, uYesu akavavuula avavulanisivu vaake akati, “Mukong'hanie ifisighasi fyoni, kileke kusova kimonga.”
Ke elos nukewa kihpi, el fahk nu sin mwet tumal lutlut, “Orani ma yolyak an, tuh kut in tia kunausten.”
13 Pe vakakong'hania ifisighasi ifya makate ghala agha ngongilue, vakamemia indiilo kijigho ni vili.
Ouinge elos orani luwen mongo uh ac nwakla fotoh singoul luo ke ma yolyak ke lof limekosr ma mwet ah mongo kac.
14 Avaanhu vala ye vakyaghile ikidegho kino avombile uYesu vakati, '“Kyang'haani umuunhu uju ghwe mbili juno twahuvilagha kuuti ikwisa mu iisi muno.”
Ke mwet uh liye mwenmen ma Jesus el oru inge, elos fahk, “Pwayena lah pa inge Mwet Palu se ma ac tuku nu faclu!”
15 UYesu akakagula kuuti vilonda kukumwumilisia aave ntwa ghwave akavuuka pala, akaluta kange kukidunda, ukuo akava mwene.
Jesus el etu lah elos akoo in tuku sruokilya ke ku in oru elan tokosra, ouinge el sifilpa mukena utyak nu fin inging uh.
16 Ye vwilile, avavulanisivua vaake vakiika vakaluta ku lisumbe.
Ke ekela, mwet tumal lutlut lun Jesus elos tufokla nu ke lulu sac,
17 Vakingila mu Ngalava vakatengula kulovoka ilisumbe kuluta ku Kapelenaumu. (Unsiki ughuo jilyale ng'iisi neke uYesu alyakyale kufika pa veene).
sroang nu fin oak soko, ac kal in folokla nu Capernaum. Inge lohsrani tari, a Jesus el soenna tuku nu yorolos.
18 Ilisumbe likatengula kusambaluka ulwakuva imhepo imbaha jikava jigugula.
In pacl sac eng na upa se tuhyak, ac fin kof uh pulkulakyak.
19 Avavulanisivua va Yesu ye vaghendisie ingalava ikilomita ihano nambe ntanda ndiiki, vakamwagha uYesu ighenda pakyanya pa malenga alipiipi ni ngalava vakoghopa kyongo.
Mwet lutlut elos kal mael tolu ku akosr, na elos liyalak Jesus lah el fahsr fin kof uh, ac apkuranyang nu ke oak okoalos, na elos tuninfongla.
20 UYesu akavavuula akati, “Namungoghopaghe, neene!”
Jesus el fahk nu selos, “Nik kowos sangeng. Nga pa inge!”
21 Pe aveene vakalondagha kuuti ingile mu ngalava, nakalingi ingalava jikafika imwambo jino vakava viluta.
Na elos enganak ac srakulang nu fin oak uh, ac in pacl sacna oak uh sun pe acn ah, yen ma elos kal nu we.
22 Ikighono ikivingilili, avaanhu vinga vano valyajiighe imwambo ijingi ija lisumbe, vakajaagha pala ingalava jimo jeene. Kange vakakagwile kuuti uYesu naavuka na vavulanisivua vaake ye viluta ni ngalava ulwakuva avavulanisivua vaake vakalutile veene.
Len se tok ah, un mwet se ma mutana lefahl sac, elos esam lah oak soko na pa tuh oan pe acn ah, ac elos etu lah Jesus el tia wi mwet tumal lutlut sroang nu fin oak soko ah, a eltal mukena oayak.
23 (Pe avaanhu aange vakiisa ni ngalava isingi kuhuma kulikaaja ilya Tibelia vakafika pano avaanhu vakaliile amakate uYesu ye amhongisie uNguluve).
Oak saya ma tuku Tiberias me oai pe acn ah, fototo nu ke acn se ma un mwet ah tuh mongo bread we tukun Jesus el sang kulo ah.
24 Avaanhu vala ye vakagwile kuuti uYesu na pwale pala nambe avavulanisivua vaake, vakingila mu ngalava sila vakaluta ku Kapelenaumu kukumulonda uYesu.
Ke un mwet uh liye lah Jesus, oayapa mwet tumal lutlut, elos tukeni wangin, na elos sroang nu fin oak inge ac kal som nu Capernaum in tuh sokol we.
25 Avaanu vala ye vafikile imwambo ija lisumbe vakamwagha uYesu vakamposia vakati, “Ghwe m'bulanisi ghwisalighi kuno?”
Ke mwet ah konalak Jesus lefahl lac ah, elos fahk nu sel, “Mwet Luti, kom tuku ngac nu inge?”
26 UYesu akavamula akati, kyang'haani nikuvavuula, nakwekuti mukundonda ulwakuva mwafyagha ifivalilo kukilila ifidegho fino navomba, ulwene mukundonda ulwakuva mwalia amakate mukuta.
Ac Jesus el fahk, “Nga fahk na pwaye nu suwos: kowos sukyu mweyen kowos tuh mongo bread ac kihpi kac, ac tia ke sripen kowos kalem ke mwenmen luk ah.
27 Namungatungumalilaghe ikyakulia kino kinangika, looli ikyakulia kino nakinangika, kino kikukupeela uvwumi uvwa kuvusila kusila, ikyakulia ikio kyekino une ne mwana ghwa muunhu nikuvapeela, ulwakuva uNguluve uNhata ahufisie kyang'haani kuuti une neene ghwa kuvomba imbombo ijio.” (aiōnios )
Nik kowos orekma nu ke mwe mongo su ac kolukla; a kowos in orekma nu ke mwe mongo ma ac oan nwe tok, su Wen nutin Mwet el ac sot nu suwos, mweyen God, Papa, El akkalemye tari mu El insemowo kacl.” (aiōnios )
28 Pe aveene vakamposia vakati, “Tukite kiki neke tuvombe imbombo sino ikeela uNguluve?”
Ke ma inge elos siyuk sel, “Mea kut ku in oru tuh kut in akfahsrye ma God El lungse kut in oru?”
29 UYesu akavamula akati, “Imbombo jino ikela uNguluve je iji: Munnyitikaghe une ne juno nisunghilue nu mwene.”
Jesus el topuk, “Ma God El lungse kowos in oru pa kowos in lulalfongel su El supwama.”
30 Vakam'buula vakati, “Ghuhufia ikivalilo kiki tukyaghe neke twitike? Lino ghuhufia ikivalilo kiki?
Elos topkol ac fahk, “Mwenmen fuka kom ac oru tuh kut in ku in liye ac lulalfongi kom? Mea kom ac oru?
31 Avakuulu viitu ye vali ku lukuve, valyaliile imana, ndavule lilembilue mu malembe amimike kuuti, “Alyavapeliile amakate kuhuma kukyanya.”
Papa matu tumasr meet ah mongo manna yen mwesis, oana Ma Simusla fahk, ‘El sang bread nalos inkusrao me.’”
32 UYesu akavavuula akati, “Kyang'haani nikuvavuula, uMoose naghwe juno alyavapeliile amakate kuhuma kukyanya, looli ghwe Nhaata juno lino ikuvapeela amakate agha kyang'haani ghano ghihuma kukyanya.
Jesus el fahk, “Nga fahk na pwaye nu suwos: ma Moses el tuh sot nu suwos tia bread inkusrao me. Papa tumuk pa asot nu suwos bread pwaye inkusrao me.
33 Nijova uluo ulwakuva unkate ughwa kyang'haani neene ne juno uNguluve asung'hile kuhuma kukyanya kukuvapeela avaanhu uvwumi uvwa kuvusila kusila.”
Tuh bread ma God El asot pa el su oatui inkusrao me ac sang moul nu faclu.”
34 Pekambuula vakati, “Ghwe Mutwa, tusuuma utulaghe jaatu unkate ughuo.”
Ac elos fahk nu sel, “Leum, ase nu sesr bread se inge pacl nukewa.”
35 UYesu akavavuula akati, “Une neene nkate ghuno ghukuvapeela avaanhu uvwumi, umuunhu juno ikwisa kulyune, injala najilam'bava lusiku juno ikunyitika, ikyumilua nakilamwagha lusiku.”
Jesus el fahk nu selos, “Nga bread in moul. El su tuku nu yuruk fah tiana masrinsral. El su lulalfongiyu fah tiana malu.
36 Neke nivavuulile kuuti napano munyaghile, mujiighe namukunyitika.
Tuh nga fahk tari nu suwos lah kowos nwe liyeyu a kowos soenna lulalfongiyu.
37 Avaanhu vooni vano uNhaata ikumeela, vikwisa kulyune na kukunyitika, juno ikwisa kulyune nanilantaagha lusiku.
Elos nukewa su Papa El ase nu sik fah tuku nu yuruk. Nga fah tiana folokunla kutena mwet su tuku nu yuruk,
38 Nijova uluo ulwakuva une nisilie kuhuma kukyanya kuuti nivombage isa vughane vwa Nhaata juno asung'hile, nanisile kuvomba isa vughane vwango.
mweyen nga oatui inkusrao me, tia in oru lungse luk sifacna, a ma lungse lal su supweyume.
39 Uvughane vwa Nhaata juno asung'hile vwe uvu, nileke kusofia nambe jumo mu vano amheliile, looli nivasyusie ikighono ikya vusililo.
Ac lungse lal su supweyume pa nga in tia lela kutena selos su El ase nu sik in tuhlac, a nga in akmoulyalosyak nukewa ke len safla.
40 UNhaata ghwango ilonda kuuti, umuunhu juno akagwile kuuti une nili mwanaake na kukunyitika upile uvwumi uvwa kuvusila kusila: Na juune nilikunsyusia ikighono ikya vusililo. (aiōnios )
Tuh pa inge ma Papa tumuk El lungse: elos nukewa su liye Wen ac lulalfongel in eis moul ma pahtpat. Ac nga fah akmoulyalosyak ke len safla.” (aiōnios )
41 Pe aVayahudi vakatengula kukung'hulasia ulwakuva uYesu ajovile kuuti, “Une neene nkate ghuno uNguluve aletile kuhuma kukyanya.”
Mwet uh mutawauk in mungulngulyak kacl, mweyen el fahk, “Nga pa bread se ma oatui inkusrao me.”
42 Vakiposania veene viiti, “Asi umuunhu uju naghwe Yesu umwana ghwa Yosefu, avapaafi vaake tuvamanyile? Lino lwandaani iti ahumile kukyanya?”
Elos fahk, “Ya tia Jesus pa inge, wen natul Joseph? Kut etu papa tumal ac nina kial. Fuka tuh elan fahk inge mu el oatui inkusrao me?”
43 UYesu akavamula, akati, “Muleke pikung'hulasia.
Jesus el topuk, “Nimet kowos mungulngul inmasrlowos sifacna.
44 Nakwale umuunhu juno ndepoonu ikwisa kulyune, nave uNhata juno asung'hile une naamulongwisie, na juune nilikunsyusia umuunhu ujuo ikighono ikya vusililo.
Wangin sie mwet ku in tuku nu yuruk, Papa su supweyume El fin tia kololma. Ac nga fah akmoulyalak ke len se safla.
45 Um'bili jumonga alyalembile mu malembe amimike kuuti, 'Vilivulanisivua nu Nguluve.' Umuunhu juno ikumpulikisia uNhaata na kumanyila kwa mwene, ikwisa kulyune.
Sie mwet palu el simusla kas inge: ‘God El fah luti mwet nukewa.’ Kutena mwet su lohng kas lun Papa ac lutlut sel, el ac tuku nu yuruk.
46 Nakwale umuunhu juno amwaghile uNhaata, looli une neene nimwaghile ulwakuva nihumile kwa mwene.
Tia kalmeya pa oasr mwet liye tari Papa. El na su tuku sin God, el mukena pa liyal tari.
47 Kyang'haani nikuvavuula, umuunhu juno ikunyitika une, ali nu vwumi uvwa kuvusila kusila. (aiōnios )
Nga fahk na pwaye nu suwos: el su lulalfongiyu, oasr moul ma pahtpat yorol. (aiōnios )
48 Une neene nkate ghuno ghukuvapeela avaanhu uvwumi.
Nga bread in moul.
49 Avakuulu viinu nambe valyaliile imana ku lukuve, valyafwile.
Papa matu tomowos elos mongo manna yen mwesis, tusruktu elos misa.
50 Neke apa pweghule unkate ghuno ghuhumile kukyanya, umuunhu angalie, naifu.
A funu bread su tuku inkusrao me, kutena mwet su mongo kac el fah tiana misa.
51 Une neene nkate ghuno ghuhumile kukyanya. Umuunhu juno ilia unkate ughu, iiva nu uvwa uvwa kuvusila kusila. Unkate ughuo ghwe m'bili ghwango ghuno nitavula kuuti avaanu vooni vavisaghe nu vwumi uvwa kuvusila kusila. (aiōn )
Nga pa bread in moul su tuku inkusrao me. Kutena mwet fin kang bread se inge, el fah eis moul ma pahtpat. Bread se su nga fah sang nu sel pa ikok, su nga sang tuh faclu fah ku in moul.” (aiōn )
52 Avayahudi vakatengula kukang'hana na kuposania veene viiti, “Asi umuunhu uju ikutupeela ndaani um'bili ghwake tulie?”
Kas se inge purakak sie akukuin upa inmasrlolos, na elos asiyuki ac fahk, “El ac ku in ase fuka ikwal kut in kang?”
53 UYesu akavavuula akati, “Kyang'haani nikuvavuula, nave namulia um'bili ghwango ne mwana ghwa muunhu, na kunyua idanda jango, namuuva nu vwumi uvwa kuvusila kusila.
Jesus el fahk nu selos, “Nga fahk na pwaye nu suwos: kowos fin tia mongo ke ikwen Wen nutin Mwet ac nim srahl, ac fah wangin moul in kowos.
54 Umuunhu juno ilia um'bili ghwango na kunyua idanda jango, ali nu vwumi uvwa kuvusila kusila, na juune nilikunsyusia ikighono ikya vusililo. (aiōnios )
Kutena mwet su mongo ke ikok ac nim srahk fah oasr moul ma pahtpat yorol, ac nga fah akmoulyalak ke len se safla. (aiōnios )
55 Nijova uluo ulwakuva um'bili ghwango kye kyakulia ikya kyang'haani, naji danda jango jivusia ikyumilua kyang'haani.
Tuh ikok pa mwe mongo pwaye, ac srahk pa mwe nim pwaye.
56 Juno ilia um'bili ghwango na kunyua idanda jango ujuo ikukala mulyune, na juune nikukala mwa mwene.
Kutena mwet su mongo ke ikok ac nim srahk, el moul in nga, ac nga moul in el.
57 Ndavule uNhaata juno asung'hile vule mwumi, na june nili mwumi mu ngufu saake, fye enendiiki kwa muunhu juno ilia um'bili ghwango, iiva mwumi mu ngufu sango.
Papa su moul El supweyume, ac ke sripal nga oayapa moul. In ouiya sacna, kutena mwet su mongo ke ikok fah moul ke sripuk.
58 Une nili nkate ghuno ghuhumile ghuhumile kukyanya, naghuli ndavule unkate ghuno avakuulu viinu valyaliile, vakafua. Umuunhu juno ilia unkate ughu iiva nu vwumi uvwa kuvusila kusila. (aiōn )
Pa inge bread se ma tuku inkusrao me. Tiana oana bread ma papa matu tomowos mongo kac, na tok elos misa. Mwet se ma mongo ke bread se inge fah moul ma pahtpat.” (aiōn )
59 UYesu alyajovile amasio aghuo ye ali pivulanisia mu sinagogi, ku Kapelenaumu.
Jesus el fahk ma inge ke el luti in iwen lolngok in acn Capernaum.
60 Avaanhu vinga mu vavingilili vaake ye vapuliike isio, vakajova vakati, “Imbulanisio isi nhalamu kyongo, ghwe veeni juno ndepoonu ikwupila imbulanisio isio?”
Mwet puspis sin mwet tumal lutlut elos lohng ma inge, ac elos fahk, “Mwe luti inge arulana upa. Su ku in kalem kac?”
61 UYesu ye alutang'hinie kuuti avavingilili vaake vikung'hulasia vwimila imbulanisio isio, akavaposia akati, asi ilisio ili likuvakuvasia?
Wanginna mwet fahkang ma inge nu sin Jesus, a el sifacna etu lah elos mungulngul kac, ouinge el fahk nu selos, “Ya ma inge oru kowos ke fuhleak?
62 Pe luliiva ndaani mliiva mukunyaagha ne mwana ghwa muunhu nitogha kuluta kukyanya kuno nilyale ulutasi?
Na ac fuka kowos fin liye Wen nutin Mwet el folokyak nu yen el muta we meet?
63 Umhepo ghwa Nguluve ghwe juno ikuvapeela avaanhu uvwumi uvwa fighono fyoni. Ingufu sa muunhu nasingampeele umuunhu uvwumi. Amasio ghano nivavulile ghikuvapeela umue kuuva nu mhepo ghwa Nguluve, ghwope ikuvapeela uvwumi.
Ngun lun God pa asang moul. Wangin sripen ku lun mwet uh. Kas su nga kaskaskin nu suwos, ma sin Ngun lun God su ase moul.
64 Neke pwevale vamonga pakate palumue vano navikunyitika.” Ulwakuva alyakagwile kuhuma kuvutengulilo ve va veeni vano navikumwitika, kange ghwe veeni juno ilikumwohela.
Ne ouinge, kutu suwos tia lulalfongi.” (Jesus el nuna etu oe ke mutawauk lah su mwet ma ac tia lulalfongi, ac su mwet se ac tukakunulak.)
65 Pe akafijovagha akatisagha, fye nambe nivavulile kuuti, nakwale umuunhu juno ndepoonu ikwisa kulyune nave uNhaata naamulongwisie.”
Ac el fahk pac, “Pa na inge sripa se oru nga tuh fahk nu suwos mu wangin sie mwet ku in tuku nu yuruk Papa El fin tia kasrel elan ku in tuku.”
66 Kuhuma unsiki ughuo vinga mu vavingilili vaake vakamuleka vakavuhiila kukum'bingilila.
Ke sripa se inge, mwet puspis sin mwet fahsr tokol elos folokla ac tia sifilpa welul.
67 Pe uYesu akavaposia avavulanisivua vala kijigho na vavili akati, “Asi najumue mulonda pikundeka?”
Ouinge el siyuk sin mwet tumal lutlut singoul luo, “Ac kowos, ya kowos lungse pac som?”
68 USimoni uPeteli akamwamula akati, “Ghwe mutwa, tukuleke tulute kwani uve uli na masio ghano ghikutupeela uvwumi uvwa kuvusila kusila. (aiōnios )
Simon Peter el topuk, “Leum, kut ac som nu yurin su? Kas ma ase moul ma pahtpat oasr yurum. (aiōnios )
69 Usue tukwitika kange tukagwile kuuti uve veeve mwimike kuhuma kwa Nguluve.”
Ac inge kut lulalfongi ac etu lah kom pa El su Mutal su tuku sin God me.”
70 Pe pano uYesu akavavuula akati, “Asi nanivasalwile umue, kange jumonga pakate palyumue ilongosivua nu Setano?
Jesus el topuk, “Nga pa sulekowosla mwet singoul luo, pwaye? Ne ouinge, a sie suwos el devil!”
71 Apuo uYesu alyale ikunjova uYuda umwana ghwa Simoni uIsikalioti, ulwakuva napano alyale umo mu vavulanisivua kijigho na vavili, ghwe juno ilikumwohela.
El kaskas kacl Judas, wen natul Simon Iscariot. Tuh Judas, el ne sie sin mwet tumal lutlut singoul luo, el pa ac tukakunulak uh.