< Zǝkǝriya 4 >

1 Andin mǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪan pǝrixtǝ ⱪaytip kelip meni oyƣitiwǝtti. Mǝn huddi uyⱪusidin oyƣitiwetilgǝn adǝmdǝk bolup ⱪaldim;
E tornou o anjo que falava comigo, e me despertou, como a um homem que se desperta do seu sono,
2 U mǝndin: «Nemini kɵrdüng?» dǝp soridi. Mǝn: «Mana, mǝn pütünlǝy altundin yasalƣan bir qiraƣdanni kɵrdüm; uning üsti tǝripidǝ bir ⱪaqa, yǝttǝ qiriƣi wǝ yǝttǝ qiraƣⱪa tutixidiƣan yǝttǝ nǝyqǝ bar ikǝn;
E me disse: Que vês? E eu disse: Olho, e eis que vejo um castiçal todo de ouro, e um vaso de azeite sobre a sua cabeça, e as suas sete lâmpadas nela; e cada lâmpada que estava na sua cabeça tinha sete canudos.
3 uning yenida ikki zǝytun dǝrihi bar, birsi ong tǝrǝptǝ, birsi sol tǝrǝptǝ», dedim.
E, por cima dele, duas oliveiras, uma à direita do vaso de azeite, e outra à sua esquerda.
4 Andin jawabǝn mǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪan pǝrixtidin: «I tǝⱪsir, bular nemǝ?» — dǝp soridim.
E respondi, e disse ao anjo que falava comigo, dizendo: Senhor meu, que é isto?
5 Mǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪan pǝrixtǝ manga jawabǝn: «Bularning nemǝ ikǝnlikini bilmǝmsǝn?» — dedi. Mǝn: «Yaⱪ, tǝⱪsir» — dedim.
Então respondeu o anjo que falava comigo, e me disse: Não sabes tu o que isto é? E eu disse: Não, Senhor meu
6 Andin u manga jawabǝn mundaⱪ dedi: «Mana samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigarning Zǝrubbabǝlgǝ ⱪilƣan sɵzi: «Ix küq-ⱪudrǝt bilǝn ǝmǝs, iⱪtidar bilǝn ǝmǝs, bǝlki Mening Roⱨim arⱪiliⱪ pütidu! — dǝydu samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigar.
E respondeu, e me falou, dizendo: Esta é a palavra do Senhor a Zorobabel, dizendo: Não por força nem por violência, mas sim pelo meu espírito, diz o Senhor dos exércitos.
7 — I büyük taƣ, sǝn zadi kim? Zǝrubbabǝl aldida sǝn tüzlǝnglik bolisǝn; u [ibadǝthanining] ǝng üstigǝ jipsima taxni ⱪoyidu, xuning bilǝn uningƣa: «Iltipatliⱪ bolsun! Iltipat uningƣa!» degǝn towlaxlar yangrap anglinidu».
Quem és tu, ó monte grande? diante de Zorobabel serás feito uma campina; porque ele produzirá a primeira pedra com algazarras: Graça, graça a ela.
8 Andin Pǝrwǝrdigarning sɵzi manga kelip mundaⱪ deyildi: —
E a palavra do Senhor veio mais a mim, dizendo:
9 «Zǝrubbabǝlning ⱪoli muxu ɵyning ulini saldi wǝ uning ⱪolliri uni püttüridu; xuning bilǝn silǝr samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigarning Meni ǝwǝtkǝnlikini bilisilǝr.
As mãos de Zorobabel tem fundado esta casa, também as suas mãos a acabarão, para que saibais que o Senhor dos exércitos me enviou a vós.
10 Kim ǝmdi muxu «kiqik ixlar bolƣan kün»ni kɵzgǝ ilmisun? Qünki bular xadlinidu, — bǝrⱨǝⱪ, bu «yǝttǝ» xadlinidu, — Zǝrubbabǝlning ⱪoli tutⱪan tik ɵlqǝm texini kɵrgǝndǝ xadlinidu; bu «[yǝttǝ]» bolsa Pǝrwǝrdigarning pütkül yǝr yüzigǝ sǝpselip ⱪarawatⱪan kɵzliridur».
Porque, quem despreza o dia das coisas pequenas? pois aqueles sete se alegrarão, vendo o prumo na mão de Zorobabel: esses são os olhos do Senhor, que discorrem por toda a terra.
11 Mǝn jawabǝn pǝrixtidin: «Qiraƣdanning ong wǝ sol tǝripidǝ turƣan ikki zǝytun dǝrihi nemǝ?» dǝp soridim;
Respondi mais, e disse-lhe: Que são as duas oliveiras à direita do castiçal e à sua esquerda?
12 wǝ ikkinqi ⱪetim soalni ⱪoyup uningdin: «Ularning yenidiki ikki altun nǝyqǝ arⱪiliⱪ ɵzlikidin «altun» ⱪuyuwatⱪan xu ikki zǝytun xehi nemǝ?» dǝp soridim.
E, respondendo-lhe outra vez, disse: Que são aqueles dois raminhos das oliveiras, que estão junto aos dois tubos de ouro, e que vertem de si ouro?
13 U mǝndin: «Bularning nemǝ ikǝnlikini bilmǝmsǝn?» dǝp soridi. Mǝn: «Yaⱪ, tǝⱪsir» — dedim.
E ele me falou, dizendo: Não sabes tu o que isto é? E eu disse: Não, Senhor meu.
14 U manga: «Bular pütkül yǝr-zeminning Igisi aldida turuwatⱪan «zǝytun meyida mǝsiⱨ ⱪilinƣan» ikki oƣul balidur» — dedi.
Então ele disse: Estes são dois ramos de óleo, que estão diante do Senhor de toda a terra.

< Zǝkǝriya 4 >