< Rut 1 >

1 [Batur] Ⱨakimlar ⱨɵküm sürgǝn mǝzgildǝ xundaⱪ boldiki, zeminda aqarqiliⱪ yüz bǝrdi. Xu waⱪitta bir adǝm ayali wǝ ikki oƣlini elip Yǝⱨuda zeminidiki Bǝyt-Lǝⱨǝmdin qiⱪip, Moabning sǝⱨralirida bir mǝzgil turup kelixkǝ bardi.
Du temps des juges, il y eut une famine sur la terre; et un homme partit de Bethléem en Juda, pour aller aux champs de Moab, lui, et sa femme et ses deux fils.
2 U kixining ismi Əlimǝlǝk, ayalining ismi Naomi, ikki oƣlining ismi Maⱨlon bilǝn Kilyon idi. Ular Bǝyt-Lǝⱨǝmdǝ olturuⱪluⱪ, Əfrat jǝmǝtidin idi. Ular Moabning sǝⱨrasiƣa kelip xu yǝrdǝ olturaⱪlaxti.
Le nom de l'homme était Elimélech, et le nom de sa femme Noémi, et les noms de ses deux fils, Maalon et Chélaïon, Éphrathéens de Bethléem en Juda. Ainsi, ils allèrent aux champs de Moab et ils demeurèrent.
3 Keyin Naomining eri Əlimǝlǝk ɵldi; ayali ikki oƣli bilǝn ⱪaldi.
Or, Elimélech, le mari de Noémi, mourut, et elle resta veuve avec deux fils.
4 Ular Moab ⱪizliridin ɵzlirigǝ hotun aldi. Birining eti Orpaⱨ, yǝnǝ birining eti Rut idi. Ular xu yǝrdǝ on yildǝk turdi.
Et ils épousèrent des femmes moabites: l'une se nommait Orpha, la seconde se nommait Ruth, et ils passèrent là dix années,
5 Maⱨlon bilǝn Kilyon ⱨǝr ikkisi ɵldi; xuning bilǝn apisi eri ⱨǝm oƣulliridin ayrilip yalƣuz ⱪaldi.
Et tous les deux moururent aussi: Maalon et Chélaïon, la femme resta ainsi privée de son mari et de ses deux fils.
6 Xuning bilǝn ayal ikki kelini bilǝn ⱪopup Moabning sǝⱨrasidin ⱪaytip kǝtmǝkqi boldi; qünki u Pǝrwǝrdigarning Ɵz hǝlⱪini yoⱪlap, axliⱪ bǝrgǝnliki toƣrisidiki hǝwǝrni Moabning sǝⱨrasida turup angliƣanidi.
Alors, elle se leva avec ses deux brus, et elles s'en allèrent des champs de Moab, parce qu'elles y avaient appris que le Seigneur avait visité son peuple pour lui donner du pain.
7 Xuning bilǝn u ikki kelini bilǝn billǝ turƣan yeridin qiⱪip, Yǝⱨuda zeminiƣa ⱪaytixⱪa yolƣa qiⱪti.
Elle quitta donc le lieu où elle était, et ses deux brus avec elle; elles se mirent en route pour retourner en la terre de Juda,
8 Naomi ikki kelinigǝ: — ⱨǝr ikkinglar ⱪaytip ɵz ananglarning ɵyigǝ beringlar. Silǝrning mǝrⱨumlarƣa wǝ manga meⱨribanliⱪ kɵrsǝtkininglardǝk Pǝrwǝrdigarmu silǝrgǝ meⱨribanliⱪ kɵrsǝtkǝy!
Et Noémi dit à ses deux brus: Allez, retournez chacune en la maison de votre mère; que le Seigneur soit miséricordieux envers vous comme vous l'avez été pour nos morts et pour moi.
9 Pǝrwǝrdigar silǝr ikkinglarni ɵz eringlarning ɵyidǝ aram tapⱪuzƣay! — dǝp, ularni sɵyüp ⱪoydi. Ular ⱨɵrkirǝp yiƣlixip
Que le Seigneur vous l'accorde, et vous retrouverez l'une et l'autre la maison d'un époux. Puis, elle les embrassa, et elles élevèrent la voix, et elles se prirent à pleurer.
10 uningƣa: — Yaⱪ, biz qoⱪum sening bilǝn tǝng ɵz hǝlⱪingning yeniƣa ⱪaytimiz, — deyixti.
Et elles lui dirent. Nous irons avec toi chez ton peuple.
11 Lekin Naomi: — Yenip ketinglar, ǝy ⱪizlirim! Nemixⱪa mening bilǝn barmaⱪqisilǝr? Ⱪorsiⱪimda silǝrgǝ ǝr bolƣudǝk oƣullar barmu?
Mais Noémi dit: Allez-vous-en, mes filles. Pourquoi viendriez-vous avec moi? Ai-je encore en mes entrailles des fils qui puissent être vos époux?
12 Yenip ketinglar, ǝy ⱪizlirim! Qünki mǝn ⱪerip kǝtkǝqkǝ, ǝrgǝ tegixkǝ yarimaymǝn. Dǝrⱨǝⱪiⱪǝtǝn bügün keqǝ bir ǝrlik boluxⱪa, xundaⱪla oƣulluⱪ boluxⱪa ümid bar degǝndimu,
Allez-vous-en, mes filles, parce que je suis trop vieille pour être avec un mari, et que du reste j'ai dit: Quand même je pourrais prendre un mari et enfanter des fils
13 ular yigit bolƣuqǝ sǝwr ⱪilip turattinglarmu? Ularni dǝp baxⱪa ǝrgǝ tǝgmǝy saⱪlap turattinglarmu? Yaⱪ, bolmaydu, ⱪizlirim! Qünki Pǝrwǝrdigarning ⱪoli manga ⱪarxi bolup meni azablaydiƣini üqün, mǝn tartidiƣan dǝrd-ǝlǝm silǝrningkidin tehimu eƣir bolidu, — dedi.
Les attendriez-vous jusqu'à qu'ils soient devenus hommes; et, poux eux, vous abstiendriez-vous d'être avec des maris? Ne venez point, mes filles; car j'ai bien de la peine à votre sujet, parce que la main du Seigneur s'est appesantie sur moi.
14 Ular yǝnǝ ⱨɵrkirǝp yiƣlaxti. Orpaⱨ ⱪeynanisini sɵyüp hoxlaxti, lekin Rut uni qing ⱪuqaⱪlap turuwaldi.
Et elles élevèrent la voix et elles pleurèrent encore; Orpha embrassa sa belle-mère, et elle s'en retourna chez son peuple; mais Ruth suivit Noémi.
15 Naomi uningƣa: — Mana, kelin singling ɵz hǝlⱪi bilǝn ilaⱨlirining yeniƣa yenip kǝtti! Sǝnmu kelin singlingning kǝynidin yenip kǝtkin! — dedi.
Et Noémi dit à Ruth: Vois, ta sœur retourne à son peuple et à ses dieux; fais comme elle, et accompagne ta sœur.
16 Lekin Rut jawabǝn: — Mening sening yeningdin ketiximni wǝ sanga ǝgixix niyitimdin yenixni ɵtünmǝ; qünki sǝn nǝgǝ barsang mǝnmu xu yǝrgǝ barimǝn; sǝn nǝdǝ ⱪonsang mǝnmu xu yǝrdǝ ⱪonimǝn; sening hǝlⱪing meningmu hǝlⱪimdur wǝ sening Hudaying meningmu Hudayimdur.
Et Ruth dit: Ne me parle plus de m'éloigner de toi et de t'abandonner, parce qu'où tu iras, j'irai; où tu demeureras, je demeurerai; ton peuple est mon peuple, ton Dieu est mon Dieu;
17 Sǝn nǝdǝ ɵlsǝng mǝnmu xu yǝrdǝ ɵlimǝn wǝ xu yǝrdǝ yatimǝn; ɵlümdin baxⱪisi meni sǝndin ayriwǝtsǝ Pǝrwǝrdigar meni ursun ⱨǝm uningdin axurup jazalisun! — dedi.
Où tu mourras, je mourrai, et c'est là que je serai ensevelie; que le Seigneur me punisse, et qu'il me punisse encore si je te quitte, car la mort seule nous séparera.
18 Naomi uning ɵzigǝ ǝgixip berixⱪa ⱪǝt’iy niyǝt ⱪilƣinini kɵrüp, uningƣa yǝnǝ eƣiz aqmidi.
Voyant donc sa ferme volonté de partir avec elle, Noémi cessa de lui parler.
19 Ikkisi mengip Bǝyt-Lǝⱨǝmgǝ yetip kǝldi. Xundaⱪ boldiki, ular Bǝyt-Lǝⱨǝmgǝ yetip kǝlginidǝ pütkül xǝⱨǝrdikilǝr ularni kɵrüp zilziligǝ kǝldi. Ayallar bolsa: — Bu rasttinla Naomimidu? — deyixti.
Elles marchèrent toutes deux jusqu'à ce qu'elles arrivassent à Bethléem; et, dès qu'elles furent entrées à Bethléem, toute la ville fut en rumeur à leur sujet, et les femmes dirent: N'est-ce point Noémi?
20 U ularƣa jawabǝn: — Meni Naomi demǝy, bǝlki «Mara» dǝnglar; qünki Ⱨǝmmigǝ Ⱪadir manga zǝrdab yutⱪuzdi.
Et elle leur dit: Ne m'appelez point Noémi (belle); appelez-moi Mara (amère), parce que le Tout-Puissant m'a remplie, d'amertume.
21 Toⱪⱪuzum tǝl ⱨalǝttǝ bu yǝrdin qiⱪtim; lekin Pǝrwǝrdigar meni ⱪuruⱪ ⱪaytⱪuzdi. Pǝrwǝrdigar meni ǝyiblǝp guwaⱨliⱪ bǝrdi, Ⱨǝmmigǝ Ⱪadir meni harliƣanikǝn, nemixⱪa meni Naomi dǝysilǝr? — dedi.
Pleine je suis partie, et vide me renvoie le Seigneur. Pourquoi m'appelleriez-vous Noémi, puisque le Seigneur m'a humiliée et que le Tout-Puissant m'a accablée, de maux?
22 Xundaⱪ ⱪilip Naomi bilǝn kelini Moab ⱪizi Rut Moabning sǝⱨrasidin ⱪaytip kǝldi; ular ikkisi Bǝyt-Lǝⱨǝmgǝ yetip kelixi bilǝn tǝng arpa ormisi baxlanƣanidi.
Noémi et sa bru Ruth la Moabite étaient donc revenues des champs de Moab, et elles étaient entrées à Bethléem comme on commençait à moissonner les orges.

< Rut 1 >