< Pǝnd-nǝsiⱨǝtlǝr 9 >

1 Danaliⱪ ɵzigǝ bir ɵy selip, Uning yǝttǝ tüwrükini ornatti.
A Sabedoria já edificou a sua casa, já lavrou as suas sete columnas.
2 U mallirini soyup, Esil xarablirini arilaxturup tǝyyarlap, Ziyapǝt dastihinini yaydi;
Já sacrificou as suas victimas, misturou o seu vinho: e já preparou a sua mesa.
3 Dedǝklirini [meⱨman qaⱪirixⱪa] ǝwǝtti, Ɵzi xǝⱨǝrning ǝng egiz jaylirida turup:
Já mandou as suas creadas, já anda convidando desde as alturas da cidade, dizendo:
4 «I saddilar, bu yǝrgǝ kelinglar, — dǝp qaⱪiriwatidu; Nadanlarƣa:
Quem é simples, volte-se para aqui. Aos faltos d'entendimento diz:
5 Ⱪeni, nanlirimdin eƣiz tegip, Mǝn arilaxturup tǝyyarliƣan xarablardin iqinglar;
Vinde, comei do meu pão, e bebei do vinho que tenho misturado.
6 Nadanlar ⱪataridin qiⱪip, ⱨayatⱪa erixinglar, Yoruⱪluⱪ yolida menginglar», — dǝwatidu.
Deixae a parvoice, e vivei; e andae pelo caminho do entendimento.
7 Ⱨakawurlarƣa tǝnbiⱨ bǝrgüqi aⱨanǝtkǝ uqraydu, Ⱪǝbiⱨlǝrni ǝyibligüqi ɵzigǝ daƣ kǝltüridu.
O que reprehende ao escarnecedor, affronta toma para si; e o que redargue ao impio, pega-se-lhe a sua mancha.
8 Ⱨakawurlarni ǝyiblimǝ, qünki u sanga ɵq bolup ⱪalidu; Ⱨalbuki, dana kixini ǝyiblisǝng, u seni sɵyidu.
Não reprehendas ao escarnecedor, para que te não aborreça: reprehende ao sabio, e amar-te-ha.
9 Dana adǝmgǝ dǝwǝt ⱪilsang, ǝⱪli tehimu toluⱪ bolidu; Ⱨǝⱪⱪaniy adǝmgǝ durus yol kɵrsǝtsǝng, Bilimi tehimu axidu.
Dá ao sabio, e elle se fará mais sabio: ensina ao justo, e se augmentará em doutrina.
10 Pǝrwǝrdigardin ǝyminix danaliⱪning baxlinixidur, Muⱪǝddǝs bolƣuqini tonux yoruⱪluⱪtur.
O temor do Senhor é o principio da sabedoria, e a sciencia do Sancto a prudencia.
11 Mǝn [danaliⱪ] sǝndǝ bolsam, künliringni uzartimǝn, Ɵmrüngning yilliri kɵpiyǝr.
Porque por mim se multiplicam os teus dias, e annos de vida se te augmentarão.
12 Sǝndǝ danaliⱪ bolsa, paydini kɵridiƣan ɵzüngsǝn, Danaliⱪni mazaⱪ ⱪilsang ziyan tartidiƣanmu ɵzüngsǝn.
Se fores sabio, para ti sabio serás; e, se fores escarnecedor, tu só o supportarás.
13 Nadan hotun aƣzi bisǝrǝmjan, ǝⱪilsizdur, Ⱨeqnemǝ bilmǝstur.
A mulher louca é alvoroçadora, é simples, e não sabe coisa nenhuma.
14 U ixik aldida olturup, Xǝⱨǝrning ǝng egiz jaylirida orun elip,
E assenta-se á porta da sua casa sobre uma cadeira, nas alturas da cidade,
15 Udul ɵtüp ketiwatⱪanlarƣa:
Para chamar aos que passam pelo caminho, e endireitam as suas veredas, dizendo:
16 «Kimki sadda bolsa, bu yǝrgǝ kǝlsun!» — dǝwatidu, Wǝ ǝⱪilsizlǝrni:
Quem é simples, volte-se para aqui. E aos faltos de entendimento diz:
17 «Oƣriliⱪqǝ iqkǝn su tatliⱪ bolidu, Oƣrilap yegǝn nan tǝmlik bolidu!» — dǝp qarⱪiwatidu.
As aguas roubadas são doces, e o pão tomado ás escondidas é suave.
18 Lekin qaⱪirilƣuqi ɵlüklǝrning uning ɵyidǝ yatⱪanliⱪidin bihǝwǝrdur, Uning [burunⱪi] meⱨmanlirining alliⱪaqan tǝⱨtisaraning tǝglirigǝ qüxüp kǝtkǝnlikini u sǝzmǝs. (Sheol h7585)
Porém não sabes que ali estão os mortos: os seus convidados estão nas profundezas do inferno. (Sheol h7585)

< Pǝnd-nǝsiⱨǝtlǝr 9 >