Matta 12
1 Xu qaƣlarda bir xabat küni, Əysa buƣdayliⱪlardin ɵtüp ketiwatatti. Ⱪorsiⱪi eqip kǝtkǝn muhlisliri baxaⱪlarni üzüp, yeyixkǝ baxlidi.
Umbes sel ajal kõndis Jeesus hingamispäeval läbi viljapõldude. Tema jüngritel oli kõht tühi, seepärast hakkasid nad viljapäid korjama ja teri sööma.
2 Lekin buni kɵrgǝn Pǝrisiylǝr uningƣa: — Ⱪara, muhlisliring xabat küni Tǝwratta qǝklǝngǝn ixni ⱪiliwatidu, deyixti.
Kui variserid seda nägid, ütlesid nad Jeesusele: „Vaata oma jüngreid − nad teevad seda, mida ei ole hingamispäeval lubatud teha!“
3 Biraⱪ u ularƣa: — Dawut wǝ uning ⱨǝmraⱨlirining aq ⱪalƣanda nemǝ ⱪilƣanliⱪini [muⱪǝddǝs yazmilardin] oⱪumiƣanmusilǝr?
Aga Jeesus ütles neile: „Kas te ei ole lugenud, mida tegi Taavet, kui temal ja ta meestel oli kõht tühi?
4 U Hudaning ɵyigǝ kirip, [Hudaƣa] atalƣan, xundaⱪla ɵzi wǝ ⱨǝmraⱨliriƣa nisbǝtǝn Tǝwrat ⱪanuni boyiqǝ yeyixkǝ bolmaydiƣan «tǝⱪdim nanlar»ni [sorap elip], ularni [ⱨǝmraⱨliri] bilǝn billǝ yegǝn. Əslidǝ bu nanlarni pǝⱪǝt kaⱨinlarning yeyixigila bolatti.
Ta läks Jumala kotta ning tema ja ta mehed sõid püha leiba, mida ei olnud lubatud kellelgi peale preestrite süüa.
5 Silǝr Tǝwrattin xuni oⱪup baⱪmiƣansilǝrki, ibadǝthanida ixlǝydiƣan kaⱨinlar xabat künliri ixlǝp xabat tǝrtipini buzsimu, gunaⱨⱪa buyrulmaydu.
Kas te ei ole seadusest lugenud, et hingamispäeval rikkusid preestrid templis hingamispäeva, kuid neid ei peetud süüdlaseks?
6 Biraⱪ mǝn xuni silǝrgǝ eytip ⱪoyayki, bu yǝrdǝ ibadǝthanidinmu uluƣ birsi bar.
Aga mina ütlen teile, et siin on keegi, kes on tähtsam kui tempel!
7 Əmdiliktǝ ǝgǝr silǝr [Hudaning] «[muⱪǝddǝs yazmilarda]: «Izdǝydiƣinim ⱪurbanliⱪlar ǝmǝs, bǝlki rǝⱨim-xǝpⱪǝt» deyilgǝn xu sɵzining mǝnisini bilgǝn bolsanglar, bigunaⱨ kixilǝrni gunaⱨkar dǝp bekitmǝyttinglar.
Kui te teaksite, mida tähendab Pühakirjas see lõik: „Ma tahan halastust ja mitte ohvrit“, ei oleks te süütut inimest hukkamõistnud.
8 Qünki Insan’oƣli xabat künining Igisidur.
Sest inimese Poeg on hingamispäeva Issand.“
9 U u yǝrdin ayrilip, ularning sinagogiƣa kirdi.
Siis Jeesus lahkus ja läks nende sünagoogi.
10 Wǝ mana, u yǝrdǝ bir ⱪoli yegilǝp ⱪalƣan bir adǝm bar idi. Ular uning üstidin ǝrz ⱪilixⱪa sǝwǝb tapmaⱪqi bolup uningdin: — Xabat küni kesǝl saⱪaytix Tǝwrat ⱪanuniƣa uyƣunmu? — dǝp soridi.
Seal oli üks halvatud käega mees. „Kas seadus lubab hingamispäeval terveks teha?“küsisid nad temalt, otsides põhjust teda süüdistada.
11 Lekin u ularƣa mundaⱪ jawab bǝrdi: — Birǝrsinglarning ⱪoyi xabat küni oriƣa qüxüp kǝtsǝ, uni dǝrⱨal tartip qiⱪiriwalmaydiƣan adǝm barmidu?
„Oletame, et sul on lammas ja see kukub hingamispäeval maa sees olevasse auku. Kas sa ei haara temast kinni ega tõmba teda välja?“küsis Jeesus neilt.
12 Insan bolsa ⱪoydin xunqǝ ǝtibarliⱪtur! Xunga, xabat küni yahxiliⱪ ⱪilix Tǝwrat ⱪanuniƣa uyƣundur.
„Kas te ei arva, et inimene on palju enam väärt kui lammas? Nii et jah, hingamispäeval on lubatud head teha.“
13 Andin u ⱨeliⱪi kesǝlgǝ: — Ⱪolungni uzat, — dedi. U ⱪolini uzitixi bilǝnla ⱪoli ikkinqi ⱪoliƣa ohxax ǝsligǝ kǝltürüldi.
Siis ütles ta mehele: „Siruta oma käsi välja!“Mees sirutas käe välja ja see oli terveks saanud, sama terve nagu teine käsi.
14 Biraⱪ Pǝrisiylǝr taxⱪiriƣa qiⱪip, uni ⱪandaⱪ yoⱪitix ⱨǝⱪⱪidǝ mǝsliⱨǝt ⱪilixti.
Kuid variserid läksid välja ja sepitsesid plaani, kuidas Jeesust tappa.
15 Əmma Əysa buni biliwelip u yǝrdin ayrildi. Top-top kixilǝr uningƣa ǝgixip mangdi. U ularning ⱨǝmmisini saⱪaytti;
Seda teades Jeesus lahkus ja suur rahvahulk järgnes talle. Ta tegi kõik terveks,
16 andin ularƣa ɵzining salaⱨyitini axkarilimasliⱪni ⱪattiⱪ tapilidi.
kuid ütles neile, et nad ei räägiks teistele, kes ta on.
17 Buning bilǝn Yǝxaya pǝyƣǝmbǝr arⱪiliⱪ yǝtküzülgǝn munu sɵzlǝr ǝmǝlgǝ axuruldi:
Nii täitus see, mida prohvet Jesaja ütles:
18 — «Ⱪaranglar, mana Mǝn talliƣan Ɵz ⱪulum! Mening sɵyümlükim, dilimning sɵyüngini! Mǝn Ɵz Roⱨimni uning wujudiƣa ⱪondurimǝn, Xuning bilǝn u ǝllǝrgǝ ⱨɵküm-ⱨǝⱪiⱪǝtni jakarlaydu.
„See on mu sulane, kelle ma valisin, see, keda ma armastan ja kes on mulle meelepärane. Ma panen tema peale oma Vaimu ja ta räägib võõramaalastele, mis on õige.
19 U nǝ talax-tartix ⱪilmaydu nǝ quⱪan kɵtürmǝydu, Koqilarda uning kɵtürgǝn awazini ⱨeq angliƣuqi bolmaydu.
Ta ei vaidle, ta ei hõika valjusti, ja keegi ei kuule tema häält tänavail.
20 Taki u ƣǝlibǝ bilǝn toƣra ⱨɵkümlǝrni qiⱪarƣuqǝ, Yanjilƣan ⱪomuxni sundurmaydu, Tütǝp ɵqǝy dǝp ⱪalƣan pilikni ɵqürmǝydu;
Ta ei murra viga saanud pilliroogu katki ega kustuta suitsevat tahti, kuni ta on tõestanud, et tema kohtuotsus on õige,
21 Wǝ ǝllǝr uning namiƣa ümid baƣlaydu».
ja võõramaalased panevad oma lootuse tema peale.“
22 Xu qaƣda, uning aldiƣa jin qaplixiwalƣan kor wǝ gaqa biri elip kelindi. U uni saⱪaytti, kor gaqini sɵzliyǝlǝydiƣan wǝ kɵrǝlǝydiƣan ⱪildi.
Siis toodi Jeesuse juurde mees, kes oli kurjadest vaimudest vaevatud ning pime ja tumm. Jeesus tegi ta terveks, nii et tumm mees suutis kõneleda ja näha.
23 Barliⱪ halayiⱪ ⱨǝyran boluxup: — Əjǝba, bu Dawutning oƣlimidu? — deyixti.
Kogu rahvas oli hämmastunud ja küsis: „Kas see võib tõesti olla Taaveti poeg?“
24 Lekin Pǝrisiylǝr bu sɵzni anglap: — U pǝⱪǝt jinlarning ǝmiri bolƣan Bǝǝlzibubⱪa tayinip jinlarni ⱪoƣliwetidikǝn, deyixti.
Aga kui variserid sellest kuulsid, vastasid nad: „See mees suudab kurje vaime välja ajada ainult Peltsebuli, kurjade vaimude ülema abil!“
25 Lekin u ularning nemǝ oylawatⱪanliⱪini bilip ularƣa mundaⱪ dedi: — Ɵz iqidin bɵlünüp ɵzara soⱪuxⱪan ⱨǝrⱪandaⱪ padixaⱨliⱪ wǝyran bolidu; ⱨǝrⱪandaⱪ xǝⱨǝr yaki ailǝ ɵz iqidin bɵlünüp ɵzara soⱪuxsa zawalliⱪⱪa yüz tutidu.
Teades, mida nad mõtlevad, ütles Jeesus neile: „Iga kuningriik, mis on seesmiselt jagunenud, hävitatakse. Ei jää püsima ükski linn ega majapidamine, mis on seesmiselt jagunenud.
26 Əgǝr Xǝytan Xǝytanni ⱪoƣlisa, u ɵz-ɵzigǝ ⱪarxi qiⱪⱪan bolidu. Undaⱪta, uning padixaⱨliⱪi ⱪandaⱪmu put tirǝp turalisun?
Kui Saatan ajab Saatana välja, siis on ta seesmiselt jagunenud; kuidas saaks tema kuningriik püsida?
27 Əgǝr mǝn jinlarni Bǝǝlzibulƣa tayinip ⱪoƣlisam, silǝrning pǝrzǝntliringlar kimgǝ tayinip jinlarni ⱪoƣlaydu?! Xunga ular silǝr toƣruluⱪ ⱨɵküm qiⱪarsun!
Kui ma ajan kurje vaime välja Peltsebuli nimel, kelle nimel ajavad siis teie omad kurje vaime välja? Teie enda inimesed tõestavad, et te eksite!
28 Lekin mǝn Hudaning Roⱨiƣa tayinip jinlarni ⱪoƣliƣan bolsam, undaⱪta Hudaning padixaⱨliⱪi dǝrwǝⱪǝ üstünglarƣa qüxüp namayan boldi.
Aga kui ma ajan kurje vaime välja Jumala Vaimu väega, siis on Jumala riik teie juurde tulnud!
29 Bir kixi küqtünggür birsining ɵyigǝ kirip, uning mal-mülkini ⱪandaⱪ bulap ketǝlisun? Pǝⱪǝt u xu küqtünggürni awwal baƣliyalisa, andin ɵyini bulang-talang ⱪilalaydu.
Kas saab minna tugeva mehe majja ja võtta tema vara, kui sa teda enne kinni ei seo? Kui sa ta kinni seod, siis saad võtta kõik tema majast.
30 Mǝn tǝrǝptǝ turmiƣanlar manga ⱪarxi turƣuqidur. Mǝn tǝrǝpkǝ [adǝmlǝrni] yiƣmiƣuqilar bolsa tozutuwǝtküqidur.
Kes ei ole minuga, on minu vastu, ja need, kes ei kogu koos minuga, teevad vastupidist: nad puistavad laiali.
31 Xuning üqün mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, insanlarning ɵtküzgǝn ⱨǝrtürlük gunaⱨliri wǝ ⱪilƣan kupurluⱪlirining ⱨǝmmisini kǝqürüxkǝ bolidu. Biraⱪ Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa kupurluⱪ ⱪilix ⱨeq kǝqürülmǝydu.
Sellepärast ma ütlengi teile, et iga patt ja jumalateotus antakse teile andeks, välja arvatud Vaimu teotamine, mida ei anta andeks.
32 Insan’oƣliƣa ⱪarxi sɵz ⱪilƣan kimdǝkim bolsa kǝqürümgǝ erixǝlǝydu; lekin Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa ⱪarxi gǝp ⱪilƣanlar bolsa bu dunyadimu, u dunyadimu kǝqürümgǝ erixǝlmǝydu. (aiōn g165)
Neile, kes ütlevad midagi inimese Poja vastu, antakse andeks, aga kes ütleb midagi Püha Vaimu vastu, sellele ei anta andeks, ei selles ega järgmises elus. (aiōn g165)
33 Dǝrǝh yahxi bolsa, mewisimu yahxi bolidu — yaki dǝrǝh por bolsa, mewisimu naqar bolidu; qünki ⱨǝrⱪandaⱪ dǝrǝh ɵz mewisidin bilinidu.
Otsustage ära, kas puu on hea ja selle vili on hea või on puu halb ja selle vili on halb, sest puud tuntakse tema viljast.
34 Əy yilanlarning pǝrzǝntliri! Silǝr rǝzil tursanglar, aƣzinglardin ⱪandaⱪmu yahxi sɵz qiⱪsun? Qünki adǝmning ⱪǝlbidǝ nemǝ tolup taxⱪan bolsa eƣizdin xu qiⱪidu.
Te rästikute sigitis, kuidas saate teie, kes olete kurjad, öelda midagi head? Sest teie suu kõneleb lihtsalt seda, millest mõtlemisega on mõistus hõivatud.
35 Yahxi adǝm ɵz yahxi hǝzinisidin yahxi nǝrsilǝrni qiⱪiridu. Yaman adǝm yaman hǝzinisidin yaman nǝrsilǝrni qiⱪiridu.
Hea inimene toob välja head oma heast tagavarast ja halb inimene toob välja halba oma halvast tagavarast.
36 Mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, insanlar ⱪilƣan ⱨǝrbir eƣiz ⱪuruⱪ sɵzi üqün soraⱪ küni ⱨesab beridu.
Ma ütlen teile, inimesed peavad kohtupäeval aru andma igast hooletust sõnast, mida nad ütlevad.
37 Qünki ɵz sɵzliring bilǝn ya ⱨǝⱪⱪaniy ispatlinisǝn, ya sɵzliringlar bilǝn gunaⱨkar dǝp bekitilisǝn.
Sest see, mida räägid, mõistab sind kas õigeks või süüdi.“
38 Xu qaƣda bǝzi Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr uningƣa jawabǝn: Ustaz, sǝndin bir mɵjizilik alamǝt kɵrgümiz bar, — dedi.
Siis tulid tema juurde mõned vaimulikud õpetajad ja variserid ning ütlesid: „Õpetaja, me tahame, et sa näitaksid meile tunnustähte.“
39 Lekin u ularƣa mundaⱪ jawab bǝrdi: — Rǝzil ⱨǝm zinahor bu dǝwr bir «alamǝt»ning kɵristilixini istǝp yüridu. Biraⱪ bu dǝwrdikilǝrgǝ «Yunus pǝyƣǝmbǝrdǝ kɵrülgǝn mɵjizilik alamǝt»tin baxⱪa ⱨeqⱪandaⱪ mɵjirilik alamǝt kɵrsitilmǝydu.
„Kurjad inimesed, kes ei usu Jumalat, on need, kes otsivad tunnustähti. Ainus tunnustäht, mis neile antakse, on prohvet Joona tunnustäht, “ütles Jeesus neile.
40 Qünki Yunus pǝyƣǝmbǝr yoƣan beliⱪning ⱪorsiⱪida üq keqǝ-kündüz yatⱪandǝk, Insan’oƣlimu ohxaxla üq keqǝ-kündüz yǝrning baƣrida yatidu.
„Samamoodi nagu Joona oli suure kala kõhus kolm päeva ja kolm ööd, lamab inimese Poeg maa sees kolm päeva ja kolm ööd.
41 Soraⱪ küni Ninǝwǝ xǝⱨiridikilǝr bu dǝwrdikilǝr bilǝn tǝng ⱪopup, bu dǝwrdikilǝrning gunaⱨlirini bekitidu. Qünki ular Yunus [pǝyƣǝmbǝr] jakarliƣan hǝwǝrni anglap, [yamanliⱪidin] towa ⱪilƣan; wǝ mana, muxu yǝrdǝ Yunus [pǝyƣǝmbǝr]dinmu uluƣ birsi turidu!
Niineve elanikud tõusevad kohtus koos selle põlvkonnaga esile ja nad mõistavad selle põlvkonna hukka, sest nemad parandasid Joona sõnumi peale meelt, ja nagu näete, on siin keegi, kes on suurem kui Joona!
42 Soraⱪ küni «Jǝnubtiki ayal padixaⱨ»mu bu dǝwrdikilǝr bilǝn tǝng tirilip, ularning gunaⱨlirini bekitidu. Qünki u Sulaymanning dana sɵzlirini anglax üqün yǝr yüzining qetidin kǝlgǝn; wǝ mana, ⱨazir muxu yǝrdǝ Sulaymandinmu uluƣ birsi turidu.
Lõunamaa kuninganna tuuakse kohtu ette koos selle põlvkonnaga ning ta mõistab selle põlvkonna hukka, sest ta tuli maailma otstest kuulama Saalomoni tarkust, ja nagu näete, siin on keegi, kes on suurem kui Saalomon!
43 Napak roⱨ birawning tenidin qiⱪiriwetilgǝndin keyin, u ⱪurƣaⱪ dalalarni qɵrgilǝp yürüp, birǝr aramgaⱨni izdǝydu, biraⱪ tapalmaydu
Kui kuri vaim lahkub kellestki, uitab see mahajäetud paikades, et leida asupaika, ja ta ei leia kohta, kuhu jääda.
44 wǝ: «Mǝn qiⱪⱪan makanimƣa ⱪaytay» dǝydu. Xuning bilǝn ⱪaytip kelip, xu makanining yǝnila box turƣanliⱪini, xundaⱪla pakiz tazilanƣanliⱪini wǝ rǝtlǝngǝnlikini bayⱪaydu-dǝ,
Nii ta siis ütleb: „Ma lähen tagasi sinna, kust ma lahkusin, “ja tagasi tulles leiab ta selle paiga olevat tühja, puhta ja korras.
45 berip ɵzidinmu bǝttǝr yǝttǝ jinni baxlap kelidu; ular kirip billǝ turidu. Buning bilǝn ⱨeliⱪi adǝmning keyinki ⱨali burunⱪidinmu tehimu yaman bolidu. Bu rǝzil dǝwrdikilǝrning ⱨalimu mana xundaⱪ bolidu.
Siis läheb ta ja toob kaasa seitse endast kurjemat vaimu ning nad tulevad ja hakkavad seal elama. Nii on inimese olukord hullem kui alguses. Nii saab olema selle kurja põlvkonnaga.“
46 U toplaxⱪan halayiⱪⱪa dawamliⱪ sɵzlǝwatⱪanda, mana, anisi bilǝn iniliri kelip, uning bilǝn sɵzlǝxmǝkqi bolup taxⱪirida turuxti.
Sel ajal kui ta rahvale kõneles, tulid tema ema ja vennad ning seisid väljas, soovides temaga rääkida.
47 Xuning bilǝn birǝylǝn uningƣa: — Aningiz wǝ iniliringiz siz bilǝn sɵzliximiz dǝp taxⱪirida turidu, — dedi.
Keegi tuli ja ütles talle: „Vaata, su ema ja vennad on väljas ja tahavad sinuga rääkida.“
48 Lekin u jawabǝn xu hǝwǝrni yǝtküzgǝn kixidin: «Kim mening anam, kim mening inilirim?» — dǝp soridi.
„Kes on mu ema? Kes on mu vennad?“küsis Jeesus.
49 Andin u ⱪolini sozup muhlislirini kɵrsitip: — Mana mening anam, mana mening inilirim!
Ta osutas oma jüngrite suunas ja ütles: „Vaadake, nemad on mu ema ja mu vennad!
50 Qünki kim ǝrxtiki Atamning iradisini ada ⱪilsa, xu mening aka-inim, aqa-singlim wǝ anamdur, — dedi.
Sest see, kes täidab mu taevase Isa tahet, on mu vend, õde ja ema!“
