< Markus 1 >

1 Hudaning oƣli Əysa Mǝsiⱨning hux hǝwirining baxlinixi:
Sellega algab hea sõnum Jeesusest Kristusest, Jumala Pojast.
2 Yǝxaya pǝyƣǝmbǝrning yazmisida hatirilǝngǝndǝk: — «Mana, aldingda ǝlqimni ǝwǝtimǝn. U sening yolungni aldin’ala tǝyyarlaydu.
Täpselt nagu prohvet Jesaja kirjutas: „Ma läkitan oma käskjala sinu eel sulle teed valmistama.
3 Anglanglar, dalada birsining towliƣan awazini! U: «Pǝrwǝrdigarning yolini tǝyyarlanglar, Uning üqün qiƣir yollirini tüptüz ⱪilinglar!» — dǝydu».
Hääl hüüab kõrbes: „Valmistage Issandale teed! Tehke sirgeks tema teerajad.““
4 Kixilǝrni qɵmüldürüx elip baridiƣan Yǝⱨya [pǝyƣǝmbǝr] qɵl-bayawanda pǝyda bolup, gunaⱨlarƣa kǝqürüm elip kelidiƣan, towa ⱪilixni bildüridiƣan [suƣa] «qɵmüldürüx»ni jakarlaxⱪa baxlidi.
Johannes tuli kõrbesse ristima ja kuulutas meeleparanduse ristimist pattude andeksandmiseks.
5 Pütün Yǝⱨudiyǝ ɵlkisidikilǝr wǝ pütkül Yerusalem xǝⱨiridikilǝr uning aldiƣa qiⱪip, gunaⱨlirini iⱪrar ⱪilixi bilǝn uning tǝripidin Iordan dǝryasida qɵmüldürüldi.
Kogu rahvas Juudamaalt ja Jeruusalemmast läks tema juurde. Nad tunnistasid avalikult oma patte ja nad ristiti Jordani jões.
6 Yǝⱨya bolsa tɵgǝ yungidin ⱪilinƣan kiyim kiygǝn, beligǝ kɵn tasma baƣliƣanidi; yemǝkliki qekǝtkǝ bilǝn yawa ⱨǝrǝ ⱨǝsili idi.
Johannese riided olid tehtud kaamelikarvadest ja riiete peal kandis ta nahkvööd. Ta sõi jaanikaunu ja metsmett.
7 U mundaⱪ dǝp jakarlaytti: — Mǝndin ⱪudrǝtlik bolƣan biri mǝndin keyin kelidu. Mǝn ⱨǝtta engixip kǝxlirining boƣⱪuqini yexixkimu layiⱪ ǝmǝsmǝn!
Tema sõnum kõlas nii: „Pärast mind tuleb see, kes on minust suurem. Ma ei ole väärt, et kummarduda ja tema sandaale lahti päästa.
8 Mǝn silǝrni suƣila qɵmüldürimǝn, lekin u silǝrni Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa qɵmüldüridu.
Mina ristin teid veega, kuid tema ristib teid Püha Vaimuga.“
9 Xu künlǝrdǝ xundaⱪ boldiki, Əysa Galiliyǝ ɵlkisining Nasarǝt xǝⱨiridin kelip, Yǝⱨya tǝripidin Iordan dǝryasida qɵmüldürüldi.
Siis tuli Jeesus Naatsaretist Galileasse ja Johannes ristis ta Jordani jões.
10 U sudin qiⱪⱪandila, asmanlarning yerilip, Roⱨning kǝptǝr ⱪiyapitidǝ qüxüp, ɵz üstigǝ ⱪonuwatⱪanliⱪini kɵrdi.
Kui Jeesus veest välja tuli, nägi ta taevast avanevat ja Püha Vaimu tuvi kujul enda peale laskuvat.
11 Xuning bilǝn asmanlardin: «Sǝn Mening sɵyümlük Oƣlum, Mǝn sǝndin toluⱪ hursǝnmǝn!» degǝn bir awaz anglandi.
Hääl taevast ütles: „Sina oled mu poeg, keda ma armastan. Mul on sinu üle väga hea meel.“
12 Wǝ Roⱨ dǝrⱨal uni qɵl-bayawanƣa süylǝp qiⱪardi.
Kohe pärast seda saatis Vaim ta kõrbesse,
13 U qɵldǝ ⱪiriⱪ kün turup, Xǝytan tǝripidin sinilip turatti. U xu yǝrdǝ yawayi ⱨaywanlar bilǝn billǝ idi; xu künlǝrdǝ pǝrixtilǝr uning hizmitini ⱪildi.
kus Saatan teda nelikümmend päeva kiusas. Ta oli koos metsloomadega ja inglid hoolitsesid tema eest.
14 Əmdi Yǝⱨya solanƣandin keyin, Əysa Galiliyǝ ɵlkisigǝ berip: «Waⱪit-saiti toxti, Hudaning padixaⱨliⱪi yeⱪinlaxti! Towa ⱪilinglar, hux hǝwǝrgǝ ixininglar!» dǝp Hudaning padixaⱨliⱪining hux hǝwirini jakarlaxⱪa baxlidi.
Hiljem − pärast seda, kui Johannes vangistati − läks Jeesus Galileasse ja kuulutas Jumala head sõnumit.
„Ettekuulutatud aeg on saabunud, “ütles ta. „Jumala riik on käes! Parandage meelt ja uskuge head sõnumit.“
16 [Xu künlǝrdǝ] u Galiliyǝ dengizi boyida ketiwetip, Simon bilǝn inisi Andriyasni kɵrdi. Ular beliⱪqi bolup, dengizƣa tor taxlawatatti.
Kui Jeesus kõndis Galilea mere ääres, nägi ta Siimonat ja tema venda Andreast võrku vette heitmas, sest nad teenisid elatist kalapüügiga.
17 Əysa ularƣa: — Mening kǝynimdin menginglar, mǝn silǝrni adǝm tutⱪuqi beliⱪqi ⱪilimǝn! — dedi.
„Tulge ja järgnege mulle, “ütles ta neile, „ja ma panen teid inimesi püüdma.“
18 Ular xuan torlirini taxlap, uningƣa ǝgixip mangdi.
Nad jätsid otsekohe oma võrgud sinnapaika ja järgnesid talle.
19 U xu yǝrdin bir’az ɵtüp Zǝbǝdiyning oƣli Yaⱪupni inisi Yuⱨanna bilǝn kɵrdi. Bu ikkisi kemidǝ turup torlirini ongxawatatti.
Ta läks veidi edasi ning nägi Jaakobust ja tema venda Johannest − Sebedeuse poegi. Nad olid paadis ja parandasid võrke.
20 U xuan ularnimu qaⱪirdi. Ular atisi Zǝbǝdiyni mǝdikarlar bilǝn billǝ kemidǝ ⱪaldurup, ɵzliri uning bilǝn mangdi.
Viivitamatult kutsus ta neid endale järgnema. Nad jätsid oma isa Sebeduse koos palgalistega paati ja järgnesid Jeesusele.
21 Ular KǝpǝrNaⱨum xǝⱨirigǝ kirdi. Xabat küni u udul sinagogⱪa kirip, tǝlim berixkǝ baxlidi.
Nad suundusid Kapernauma; hingamispäeval läks Jeesus sünagoogi ja õpetas seal.
22 Halayiⱪ uning tǝlimigǝ ⱨǝyranuⱨǝs boluxti. Qünki uning tǝlimliri Tǝwrat ustazliriningkigǝ ohximaytti, bǝlki tolimu nopuzluⱪ idi.
Rahvas oli tema õpetusest hämmastunud, sest erinevalt nende vaimulikest õpetajatest kõneles ta mõjukalt.
23 Sinagogta napak roⱨ qaplaxⱪan bir adǝm bar idi. U:
Äkitselt hakkas sealsamas sünagoogis üks kurjast vaimust vaevatud mees karjuma:
24 — I Nasarǝtlik Əysa, biz bilǝn karing bolmisun! Sǝn bizni yoⱪatⱪili kǝldingmu? Mǝn sening kimlikingni bilimǝn, sǝn Hudaning Muⱪǝddǝs bolƣuqisisǝn! — dǝp towlaytti.
„Naatsareti Jeesus, miks sa meid tülitad? Kas tulid meid hävitama? Ma tean, kes sa oled! Sa oled Jumala Püha!“
25 Lekin Əysa [jinƣa] tǝnbiⱨ berip: — Aƣzingni yum, bu adǝmdin qiⱪ! — dedi.
Jeesus segas kurjale vaimule vahele ja ütles: „Ole vait! Tule temast välja!“
26 Napak roⱨ ⱨeliⱪi adǝmning tenini tartixturup, ⱪattiⱪ warⱪiriƣiniqǝ uningdin qiⱪip kǝtti.
Kuri vaim kisendas, raputas meest krampidega ja tuli temast välja.
27 Halayiⱪ ⱨǝmmisi buningdin intayin ⱨǝyran bolup, ɵzara ƣulƣula ⱪilixip: — Bu ⱪandaⱪ ix? Yengi bir tǝlimƣu! Qünki u ⱨoⱪuⱪ bilǝn ⱨǝtta napak roⱨlarƣimu buyruⱪ ⱪilalaydikǝn, ularmu uning sɵzigǝ boysunidikǝn, — deyixti.
Kõik olid juhtunust jahmunud. „Mis see on?“küsisid nad üksteiselt. „Mis uus õpetus see on, mis on nii mõjuvõimas? Isegi kurjad vaimud kuulavad tema sõna!“
28 Buningdin uning xɵⱨriti xu ⱨaman pütün Galiliyǝ ɵlkisining ǝtrapiƣa pur kǝtti.
Uudis temast levis kiiresti kogu Galilea piirkonnas.
29 Ular sinagogdin qiⱪipla, Yaⱪup wǝ Yuⱨanna bilǝn Simon wǝ Andriyasning ɵyigǝ bardi.
Seejärel lahkusid nad sünagoogist ja läksid koos Jaakobuse ja Johannesega Siimona ja Andrease koju.
30 Əmma Simonning ⱪeynanisi ⱪizitma iqidǝ yetip ⱪalƣanidi. Ular dǝrⱨal uning ǝⱨwalini [Əysaƣa] eytti.
Siimona ämm oli palavikuga voodis, nii et nad rääkisid Jeesusele temast.
31 U ayalning ⱪexiƣa berip, ⱪolidin tutup, yɵlǝp ɵrǝ turƣuzdi. Uning ⱪizitmisi dǝrⱨal yandi wǝ u ularni kütüxkǝ kirixti.
Jeesus läks naise juurde, võttis tal käest kinni ja aitas ta üles. Koheselt lahkus palavik naisest ja ta valmistas neile süüa.
32 Kǝqⱪurun kün patⱪanda, kixilǝr barliⱪ aƣriⱪlarni wǝ jin qaplaxⱪanlarni uning aldiƣa elip kelixti.
Samal õhtul pärast päikeseloojangut toodi Jeesuse juurde haigeid ja kurjadest vaimudest vaevatuid.
33 Pütün xǝⱨǝrdikilǝr ixik aldiƣa toplaxⱪanidi.
Kogu linn kogunes maja juurde.
34 Xuning bilǝn u ⱨǝr türlük kesǝllǝrgǝ giriptar bolƣan nurƣun kixilǝrni saⱪaytti wǝ nurƣun jinlarni kixilǝrdin ⱨǝydiwǝtti. Lekin u jinlarning gǝp ⱪilixⱪa yol ⱪoymidi, qünki ular uning kim ikǝnlikini bilixǝtti.
Ta tervendas palju mitmesuguste haigustega inimesi ja ajas välja palju kurje vaime. Ta ei lubanud kurjadel vaimudel kõneleda, sest nad teadsid, kes ta on.
35 Ətisi ǝtigǝn tang tehi atmastinla, u ornidin turup, [xǝⱨǝrdin] qiⱪip, hilwǝt bir jayƣa berip dua-tilawǝt ⱪildi.
Hommikul väga vara, kui oli veel pime, tõusis Jeesus üles ja läks üksinda vaiksesse paika palvetama.
36 Simon bilǝn uning ⱨǝmraⱨliri uni izdǝp qiⱪti.
Siimon ja teised läksid teda otsima.
37 Uni tapⱪanda: — Ⱨǝmmǝ adǝm seni izdixiwatidu! — deyixti.
Kui nad ta leidsid, ütlesid nad talle: „Kõik otsivad sind.“
38 U ularƣa: — Baxⱪa yǝrlǝrgǝ, ǝtraptiki yezilarƣimu sɵz-kalamni jakarlixim üqün barayli. Qünki mǝn dǝl muxu ix üqün kelixim, — dedi.
Aga Jeesus vastas: „Peame minema ümbruskonna teistesse linnadesse, et ma saaksin ka neile head sõnumit rääkida, sest sellepärast ma ju tulingi.“
39 Xundaⱪ ⱪilip, u pütkül Galiliyǝ ɵlkisini aylinip, sinagoglirida sɵz-kalamni jakarlaytti ⱨǝmdǝ jinlarni kixilǝrdin ⱨǝydiwetǝtti.
Nii käis ta läbi kogu Galilea, kõneles sünagoogides ja ajas kurje vaime välja.
40 Mahaw kesili bar bir kixi uning aldiƣa kelip yelinip, tizlinip turup: — Əgǝr halisingiz, meni kesilimdin pak ⱪilalaysiz! — dǝp ɵtündi.
Üks pidalitõbine tuli tema juurde abi paluma. See mees põlvitas Jeesuse ette ja ütles: „Palun sind, kui sa tahad, suudad sa mind terveks teha!“
41 Əysa iqi aƣriƣaq ⱪolini sozup uningƣa tǝgküzüp turup: — Halaymǝn, pak ⱪilinƣin! — dewidi,
Kaastundlikult sirutas Jeesus käe, puudutas meest ja ütles: „Ma tahan. Saa terveks!“
42 xu sɵz bilǝnla mahaw kesili dǝrⱨal bimardin ketip, u pak ⱪilindi.
Pidalitõbi lahkus temast samal hetkel ja mees sai terveks.
43 U uningƣa: — Ⱨazir bu ixni ⱨeqkimgǝ eytma, bǝlki udul berip [mǝs’ul] kaⱨinƣa ɵzüngni kɵrsitip, kaⱨinlarda guwaⱨliⱪ bolux üqün, Musa bu kesǝldin paklanƣanlarƣa ǝmr ⱪilƣan [ⱪurbanliⱪlarni] sunƣin, — dǝp uni ⱪattiⱪ agaⱨlandurup yolƣa saldi.
Jeesus saatis ta minema tõsise hoiatusega.
„Vaata, et sa sellest mitte kellelegi ei räägi, “ütles ta mehele. „Mine preestri juurde ja näita end talle. Too ohver, mis on Moosese seaduses sellise puhtakssaamise korral nõutud, nii et inimestel oleks tõend.“
45 Biraⱪ u adǝm qiⱪip, bu ixni kɵp yǝrlǝrdǝ jar selip, kǝng yeyiwǝtti. Xuning bilǝn Əysa ⱨeqⱪandaⱪ xǝⱨǝrgǝ oquⱪ-axkara kirǝlmǝy, bǝlki xǝⱨǝrlǝr sirtidiki hilwǝt jaylarda turuxⱪa mǝjbur boldi; halayiⱪ ⱨǝr tǝrǝptin uning yeniƣa toplixatti.
Kuid tervekssaanud pidalitõbine läks ja rääkis juhtunust kõigile. Seetõttu ei saanud Jeesus enam avalikult neisse linnadesse minna, vaid pidi jääma maapiirkonda, kuhu rahvas kogu ümbruskonnast tema juurde tuli.

< Markus 1 >