< Markus 2 >

1 Birnǝqqǝ kündin keyin u ⱪaytidin Kǝpǝrnaⱨumƣa kirdi. U ɵydikǝn, degǝn hǝwǝr tarⱪiliwidi,
Quelques jours après, Jésus revint à Capernaüm, et l'on apprit qu'il était dans la maison.
2 xunqǝ kɵp adǝm u yǝrgǝ yiƣildiki, ⱨǝtta ixik aldidimu put dǝssigüdǝk yǝr ⱪalmiƣanidi. U ularƣa sɵz-kalam yǝtküzüwatatti.
Il s'y assembla tant de monde, qu'il n'y avait plus de place même devant la porte; et il leur annonçait la parole.
3 Mana xu ǝsnada, birnǝqqǝ adǝm uning aldiƣa bir palǝqni elip kǝldi; uni ulardin tɵti kɵtürüp ǝkǝlgǝnidi.
Alors, il vint des gens qui lui amenaient un paralytique, porté par quatre hommes.
4 Adǝmning kɵplükidin uningƣa yeⱪinlixalmay, ular uning üstidin ɵgzini texip, tɵxük aqⱪandin keyin palǝqni zǝmbil bilǝn [Əysaning aldiƣa] qüxürdi.
Mais, ne pouvant arriver jusqu'à lui à cause de la foule, ils découvrirent le toit au-dessus de l'endroit où il était; et, par l'ouverture, ils descendirent le lit sur lequel le paralytique était couché.
5 Əmdi Əysa ularning ixǝnqini kɵrüp palǝqkǝ: — Balam, gunaⱨliring kǝqürüm ⱪilindi, — dedi.
Jésus, voyant leur foi, dit au paralytique: Mon enfant, tes péchés te sont pardonnés.
6 Lekin u yǝrdǝ olturƣan bǝzi Tǝwrat ustazliri kɵnglidǝ gumaniy soallarni ⱪoyup:
Or, il y avait là quelques scribes qui se tenaient assis, et ils faisaient ce raisonnement dans leur coeur:
7 «Bu adǝm nemǝ üqün mundaⱪ dǝydu? U kupurluⱪ ⱪiliwatidiƣu! Hudadin baxⱪa kimmu gunaⱨlarni kǝqürüm ⱪilalisun?» deyixti.
Pourquoi cet homme parle-t-il ainsi? Il blasphème! Qui peut pardonner les péchés, que Dieu seul?
8 Əysa xuan roⱨida ularning kɵngülliridǝ xundaⱪ gumaniy soallarni ⱪoyuwatⱪanliⱪini bilip yetip, ularƣa mundaⱪ dedi: — Silǝr kɵngüldǝ nemixⱪa xundaⱪ soallarni ⱪoyisilǝr?
Aussitôt Jésus, ayant connu en son esprit qu'ils raisonnaient ainsi en eux-mêmes, leur dit: Pourquoi faites-vous ces raisonnements dans vos coeurs?
9 Muxu palǝqkǝ: «Gunaⱨliring kǝqürüm ⱪilindi!» deyix asanmu, yaki «Ornungdin tur, zǝmbil-kɵrpǝngni yiƣixturup mang!» deyix asanmu?
Lequel est le plus aisé, de dire au paralytique: Tes péchés te sont pardonnés. ou de dire: Lève-toi, prends ton lit, et marche?
10 Əmma ⱨazir silǝrning Insan’oƣlining yǝr yüzidǝ gunaⱨlarni kǝqürüm ⱪilix ⱨoⱪuⱪiƣa igǝ ikǝnlikini bilixinglar üqün, — U palǝq kesǝlgǝ:
Or, — afin que vous sachiez que le Fils de l'homme a sur la terre le pouvoir de pardonner les péchés, —
11 — Sanga eytayki, ornungdin tur, zǝmbil-kɵrpǝngni yiƣixturup ɵyünggǝ ⱪayt! — dedi.
je te l'ordonne, dit-il au paralytique, lève-toi, prends ton lit, et va dans ta maison.
12 U dǝrⱨal ornidin dǝs turup, zǝmbil-kɵrpisini yiƣixturdi wǝ ⱨǝmmǝylǝnning kɵz aldida [ɵydin] qiⱪip kǝtti. Ⱨǝmmǝylǝn ⱪattiⱪ ⱨǝyran ⱪelip Hudani uluƣlixip: — Muxundaⱪ ixni ǝzǝldin kɵrüp baⱪmiƣaniduⱪ, — deyixti.
Cet homme se leva, et aussitôt, ayant pris son lit, il sortit en présence de tout le monde; de sorte qu'ils étaient tous dans l'étonnement, et ils glorifiaient Dieu en disant: Nous n'avons jamais rien vu de pareil!
13 U yǝnǝ dengiz boyiƣa ⱪarap mangdi. Kixilǝr topi uning ǝtrapiƣa olixiwaldi. U ularƣa tǝlim bǝrdi.
Alors Jésus retourna du côté de la mer; tout le peuple venait à lui, et il les enseignait.
14 U yoldin ɵtüp ketiwatⱪanda, baj alidiƣan orunda olturƣan Alfayning oƣli Lawiyni kɵrüp, uningƣa: — Manga ǝgǝxkin, — dedi. U ornidin turup, uningƣa ǝgǝxti.
En passant, il vit Lévi, fils d'Alphée, assis au bureau du péage. Il lui dit: Suis-moi; et lui, se levant, le suivit.
15 Wǝ xundaⱪ boldiki, u [Lawiyning] ɵyidǝ dastihanda olturƣanda, nurƣun bajgirlar wǝ gunaⱨkarlar Əysa wǝ uning muhlisliri bilǝn ⱨǝmdastihan boldi. Bundaⱪ kixilǝr heli kɵp idi, ularmu uningƣa ǝgǝxkǝnidi.
Comme Jésus était à table dans la maison de Lévi, beaucoup de péagers et de pécheurs se mirent à table avec lui et ses disciples; car il y en avait beaucoup qui l'avaient suivi.
16 Əmdi Tǝwrat ustazliri wǝ Pǝrisiylǝr uning gunaⱨkarlar wǝ bajgirlar bilǝn bir dastihanda olturƣanliⱪini kɵrüp, muhlisliriƣa: — U nemixⱪa bajgir wǝ gunaⱨkarlar bilǝn bir dastihanda yǝp-iqip olturidu?! — deyixti.
Les scribes appartenant au parti des pharisiens, voyant qu'il mangeait avec des péagers et des pécheurs, disaient à ses disciples: Il mange avec des péagers et des pécheurs!
17 Buni angliƣan Əysa ularƣa: — Saƣlam adǝm ǝmǝs, bǝlki bimarlar tewipⱪa moⱨtajdur. Mǝn ⱨǝⱪⱪaniylarni ǝmǝs, bǝlki gunaⱨkarlarni qaⱪirƣili kǝldim, — dedi.
Jésus, ayant entendu cela, leur dit: Ce ne sont pas ceux qui se portent bien qui ont besoin de médecin, mais ceux qui se portent mal. Je ne suis pas venu appeler les justes, mais les pécheurs.
18 Əmdi Yǝⱨyaning muhlisliri bilǝn Pǝrisiylǝr roza tutuwatatti. Bǝzilǝr uning aldiƣa kelip: — Nemixⱪa Yǝⱨyaning muhlisliri wǝ Pǝrisiylǝrning muhlisliri roza tutidu, lekin sening muhlisliring tutmaydu? — dǝp soraxti.
Or, les disciples de Jean et les pharisiens jeûnaient. Ils vinrent dire à Jésus: D'où vient que les disciples de Jean et ceux des pharisiens jeûnent, et que tes disciples ne jeûnent pas?
19 Əysa jawabǝn mundaⱪ dedi: — Toyi boluwatⱪan yigit tehi toyda ⱨǝmdastihan olturƣan qaƣda, meⱨmanliri roza tutup oltursa ⱪandaⱪ bolidu!? Toyi boluwatⱪan yigit toyda bolsila, ular ⱨeqⱪandaⱪ roza tutalmaydu.
Jésus leur répondit: Les amis de l'époux peuvent-ils jeûner pendant que l'époux est avec eux? Tant qu'ils ont l'époux avec eux, ils ne peuvent jeûner.
20 Əmma xu künlǝr keliduki, yigit ulardin elip ketilidu, ular xu kündǝ roza tutidu.
Mais le temps viendra où l'époux leur sera ôté; alors ils jeûneront ce jour-là.
21 Ⱨeqkim kona kɵnglǝkkǝ yengi rǝhttin yamaⱪ salmaydu. Undaⱪ ⱪilsa, yengi yamaⱪ [kirixip], kona kiyimni tartixturup yirtiwetidu. Nǝtijidǝ, yirtiⱪ tehimu yoƣinap ketidu.
Personne ne coud une pièce de drap neuf à un vieux vêtement; autrement, la pièce neuve emporte une partie du vieux drap, et la déchirure en devient pire.
22 Ⱨeqkim yengi xarabni kona tulumlarƣa ⱪaqilimaydu. Əgǝr undaⱪ ⱪilsa, xarabning [eqixi bilǝn] tulumlar yerilip ketidu-dǝ, xarabmu tɵkülüp ketidu ⱨǝm tulumlarmu kardin qiⱪidu. Xuning üqün yengi xarab yengi tulumlarƣa ⱪaqilinixi kerǝk.
Et personne ne met du vin nouveau dans de vieilles outres; autrement, le vin fait rompre les outres; le vin est perdu, et les outres aussi.
23 Bir xabat küni xundaⱪ boldiki, u buƣdayliⱪlardin ɵtüp ketiwatatti. Uning muhlisliri yolda mengiwatⱪanda baxaⱪlarni üzüxkǝ baxlidi.
Il arriva, comme Jésus passait par les blés un jour de sabbat, que ses disciples, chemin faisant, se mirent à arracher des épis.
24 Pǝrisiylǝr uningƣa: — Ⱪara, ular nemixⱪa xabat küni [Tǝwratta] qǝklǝngǝn ixni ⱪilidu? — deyixti.
Alors les pharisiens lui dirent: Regarde! Pourquoi font-ils ce qui n'est pas permis le jour du sabbat?
25 U ularƣa: — [Padixaⱨ] Dawutning ɵzi wǝ ⱨǝmraⱨliri ⱨajǝtmǝn bolƣanda, yǝni aq ⱪalƣanda nemǝ ⱪilƣanliⱪini [muⱪǝddǝs yazmilardin] oⱪumiƣanmusilǝr?
Il leur répondit: N'avez-vous jamais lu ce que fit David, lorsqu'il fut dans le besoin et qu'il eut faim, lui et ceux qui étaient avec lui;
26 — Demǝk, Abiyatar bax kaⱨin bolƣan waⱪtida, u Hudaning ɵyigǝ kirip, Hudaƣa atalƣan, Tǝwratta pǝⱪǝt kaⱨinlarning yeyixigila bolidiƣan nanlarni [sorap] yegǝn, xundaⱪla ⱨǝmraⱨliriƣimu bǝrgǝn? — dedi.
comment il entra dans la maison de Dieu, du temps d'Abiathar, souverain sacrificateur, et mangea les pains de proposition — qu'il est permis aux sacrificateurs seuls de manger — et comment il en donna même à ceux qui étaient avec lui?
27 U ularƣa yǝnǝ: — Insan xabat küni üqün ǝmǝs, xabat küni insan üqün yaritildi.
Puis Jésus ajouta: Le sabbat a été fait pour l'homme, et non pas l'homme pour le sabbat.
28 Xuning üqün, Insan’oƣli xabat küniningmu Igisidur, — dedi.
Ainsi le Fils de l'homme est maître même du sabbat.

< Markus 2 >