< Luⱪa 22 >

1 Əmdi petir nan ⱨeyti («ɵtüp ketix ⱨeyti» dǝpmu atilidu) yeⱪinlixip ⱪalƣanidi.
Agora se aproximava a festa dos pães ázimos, que se chama a Páscoa.
2 Bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri uni ɵlümgǝ mǝⱨkum ⱪilixⱪa amal izdǝp yürǝtti; qünki ular hǝlⱪtin ⱪorⱪatti.
Os chefes dos sacerdotes e os escribas procuravam como o poderiam condenar à morte, pois temiam o povo.
3 Xu pǝyttǝ on ikkiylǝndin biri bolƣan, Ixⱪariyot dǝp atalƣan Yǝⱨudaning kɵngligǝ Xǝytan kirdi.
Satanás entrou em Judas, que também foi chamado de Iscariotes, que foi contado com os doze.
4 U berip bax kaⱨinlar wǝ ibadǝthana pasiban bǝgliri bilǝn Əysani ⱪandaⱪ ⱪilip ularƣa tutup berix üstidǝ mǝsliⱨǝtlǝxti.
Ele foi embora e conversou com os chefes dos sacerdotes e capitães sobre como ele poderia entregá-lo a eles.
5 Ular intayin hux bolup, Yǝⱨudaƣa pul berixkǝ kelixti.
Eles ficaram contentes, e concordaram em dar-lhe dinheiro.
6 Yǝⱨuda maⱪul bolup, uni halayiⱪtin ayrim ⱪalƣanda ularƣa tutup berixkǝ muwapiⱪ pursǝt izdǝxkǝ kirixti.
Ele consentiu e procurou uma oportunidade de entregá-lo a eles, na ausência da multidão.
7 Əmdi petir nan ⱨeytining [birinqi] küni yetip kǝlgǝnidi. Xu küni «ɵtüp ketix ⱨeyti»ƣa atap ⱪurbanliⱪ [ⱪoza] soyulatti.
Chegou o dia dos pães ázimos, no qual a Páscoa deve ser sacrificada.
8 Xuning bilǝn Əysa Petrus bilǝn Yuⱨannaƣa: — Berip bizgǝ ɵtüp ketix ⱨeytining [ⱪozisini] birgǝ yegili tǝyyarlanglar, — dǝp ularni ǝwǝtti.
Jesus enviou Pedro e João, dizendo: “Ide e preparai a Páscoa para nós, para que possamos comer”.
9 — Ⱪǝyǝrdǝ tǝyyarliximizni halaysǝn? — dǝp soridi ular.
Eles lhe disseram: “Onde você quer que nos preparemos?”
10 U ularƣa mundaⱪ dedi: — Xǝⱨǝrgǝ kirsǝnglar, mana u yǝrdǝ kozida su kɵtürüwalƣan bir ǝr kixi silǝrgǝ uqraydu. Uning kǝynidin mengip u kirgǝn ɵygǝ kiringlar.
Ele lhes disse: “Eis que, quando vocês entrarem na cidade, um homem carregando um cântaro de água irá ao seu encontro”. Sigam-no até a casa na qual ele entra.
11 Wǝ ɵy igisigǝ: «Ustaz: — Muhlislirim bilǝn ɵtüp ketix ⱨeytining tamiⱪini yǝydiƣan meⱨmanhana ɵy ⱪǝyǝrdǝ? — dǝp sorawatidu» dǝnglar.
Diga ao dono da casa: “O Mestre lhe diz: “Onde está o quarto de hóspedes, onde eu posso comer a Páscoa com meus discípulos”.
12 U silǝrni baxlap üstünki ⱪǝwǝttiki rǝtlǝngǝn sǝrǝmjanlaxturulƣan qong bir eƣiz ɵyni kɵrsitidu. Mana xu yǝrdǝ tǝyyarliⱪ ⱪilip turunglar.
Ele lhe mostrará um quarto superior grande e mobiliado. Façam ali os preparativos”.
13 Xuning bilǝn ikkisi beriwidi, ⱨǝmmǝ ixlar uning eytⱪinidǝk bolup qiⱪti. Ular xu yǝrdǝ ɵtüp ketix ⱨeytining tamiⱪini tǝyyarlaxti.
Eles foram, encontraram coisas como Jesus lhes havia dito, e prepararam a Páscoa.
14 Əmdi waⱪti-saiti kǝlgǝndǝ, Əysa dastihanda olturdi; on ikki rosul uning bilǝn billǝ olturuxti.
Quando chegou a hora, ele se sentou com os doze apóstolos.
15 Andin u ularƣa: — Mǝn azab qekixtin ilgiri, silǝr bilǝn ɵtüp ketix ⱨeytining bu tamiⱪiƣa ⱨǝmdastihanda boluxⱪa tolimu intizar bolup kǝlgǝnidim.
Ele lhes disse: “Desejei ardentemente comer esta Páscoa com vocês antes de sofrer,
16 Qünki silǝrgǝ eytayki, bu ⱨeyt ziyapitining [ǝⱨmiyiti] Hudaning padixaⱨliⱪida ǝmǝlgǝ axurulmiƣuqǝ, mǝn buningdin ⱪayta yemǝymǝn, — dedi.
pois lhes digo que não comerei mais até que ela se cumpra no Reino de Deus”.
17 Andin u bir jamni ⱪoliƣa elip, tǝxǝkkür eytti wǝ muhlisliriƣa: — Buni elip aranglarda tǝⱪsim ⱪilip [iqinglar].
Ele recebeu um copo, e quando agradeceu, disse: “Tomem isto e compartilhem entre vocês,
18 Qünki xuni eytayki, mundin keyin Hudaning padixaⱨliⱪi kǝlmigüqǝ, ⱨǝrgiz üzüm xǝrbitidin ⱪǝt’iy iqmǝymǝn, — dedi.
pois lhes digo que não beberei mais do fruto da videira, até que venha o Reino de Deus”.
19 Andin u bir tal nanni ⱪoliƣa elip, Hudaƣa tǝxǝkkür eytti wǝ uni oxtup, ularƣa ülǝxtürüp berip: — Bu mening silǝr üqün pida bolidiƣan tenimdur. Meni ǝslǝp turux üqün buningdin yǝnglar, — dedi.
Ele pegou o pão, e quando deu graças, quebrou e deu a eles, dizendo: “Este é o meu corpo que é dado por vocês. Fazei isto em memória de mim”.
20 U xuningdǝk tamaⱪtin keyinki jamni ⱪoliƣa elip mundaⱪ dedi: — Bu jamdiki xarab mening silǝr üqün tɵkülidiƣan ⱪenimda bolƣan yengi ǝⱨdidur.
Da mesma forma, ele tomou o cálice após o jantar, dizendo: “Este cálice é o novo pacto em meu sangue, que é derramado por vocês”.
21 Lekin mana, meni tutup bǝrgüqining ⱪoli mening bilǝn bir dastihandidur.
Mas eis que a mão daquele que me trai está comigo sobre a mesa.
22 Wǝ Insan’oƣli dǝrwǝⱪǝ ɵzi toƣrisida bekitilgǝndǝk [alǝmdin] ketidu; biraⱪ Insan’oƣlining tutup berilixigǝ wasitiqi bolƣan adǝmning ⱨaliƣa way!
O Filho do Homem realmente vai como foi determinado, mas ai daquele homem por quem ele é traído”!
23 Andin muhlislar bir-biridin: — Arimizda zadi kim muxundaⱪ ixni ⱪilixi mumkin? — dǝp munazirigǝ qüxüp ketixti.
Eles começaram a questionar entre si quais deles seriam os que fariam essa coisa.
24 Əmdi ularning arisida ⱪaysimiz ǝng uluƣ saniliximiz kerǝk degǝn talax-tartix pǝyda boldi.
Também surgiu uma disputa entre eles, qual deles foi considerado como o maior.
25 U ularƣa mundaⱪ dedi: — Əllǝrdiki padixaⱨlar ⱪol astidiki hǝlⱪ üstidin buyruⱪwazliⱪ ⱪilip idarǝ ⱪilidu, ularning üstidiki ⱨoⱪuⱪdarliri «hǝlⱪpǝrwǝr» dǝp atilidu.
Ele lhes disse: “Os reis das nações os dominam, e aqueles que têm autoridade sobre eles são chamados de 'benfeitores'.
26 Biraⱪ silǝr xundaⱪ bolmanglar; bǝlki aranglardiki ǝng mǝrtiwiliki ɵzini ǝng kiqikidǝk ⱨesablisun wǝ yetǝkqi bolƣanlar [ⱨǝmmǝylǝngǝ] hizmǝtkardǝk bolsun.
Mas não é assim com vocês. Ao contrário, aquele que é maior entre vós, deixai-o tornar-se como o mais jovem, e aquele que está governando, como aquele que serve.
27 Kim mǝrtiwilik, dastihanda olturƣanmu yaki dastihandiki kütküqimu? Dastihanda olturƣini ǝmǝsmu? Biraⱪ mǝn bolsam aranglarda hizmitinglarda bolƣuqi kütküqidǝkturmǝn.
Para quem é maior, aquele que se senta à mesa, ou aquele que serve? Não é aquele que se senta à mesa? Mas eu estou entre vós como aquele que serve.
28 Silǝr bolsanglar, beximƣa sinaⱪlar kǝlgǝndǝ baxtin-ahir mǝn bilǝn billǝ ⱨǝmraⱨ bolƣansilǝr.
“Mas vocês são aqueles que continuaram comigo em minhas provações”.
29 Wǝ huddi Atam manga padixaⱨliⱪ ⱨoⱪuⱪi bekitkǝndǝk, mǝn silǝrgimu xundaⱪ bekitimǝn.
Eu vos confio um reino, assim como meu Pai me conferiu,
30 Xuning bilǝn silǝr mening padixaⱨliⱪimda mǝn bilǝn bir dastihanda yǝp-iqisilǝr wǝ tǝhtlǝrdǝ olturup, Israilning on ikki ⱪǝbilisi üstidin ⱨɵküm qiⱪirisilǝr.
para que possais comer e beber à minha mesa no meu Reino. Sentar-vos-eis nos tronos, julgando as doze tribos de Israel”.
31 Rǝb yǝnǝ [Petrusⱪa]: — «Əy Simon, Simon! Mana, Xǝytan ⱨǝmminglarni huddi buƣday tasⱪiƣandǝk tasⱪap sinaxni tiligǝn.
O Senhor disse: “Simão, Simão, eis que Satanás pediu a todos vós, para poder peneirar-vos como trigo,
32 Lekin etiⱪading yoⱪimisun dǝp sanga dua ⱪildim. Əmdi sǝn towa ⱪilip tüz yolƣa ⱪaytⱪandin keyin, ⱪerindaxliringni mustǝⱨkǝmligin» — dedi.
mas eu orei por vós, para que vossa fé não falhasse. Vós, quando vos converterdes novamente, estabelecei vossos irmãos”.
33 — I Rǝb, — dedi Petrus, — Mǝn sǝn bilǝn billǝ zindanƣa taxlinip, billǝ ɵlümgǝ berixⱪa tǝyyarmǝn!
Ele lhe disse: “Senhor, estou pronto para ir convosco à prisão e à morte”!
34 U uningƣa: — I Petrus, sanga eytayki, bügün horaz qilliƣuqǝ, sǝn «Uni tonumaymǝn» dǝp mǝndin üq ⱪetim tanisǝn, dedi.
Ele disse: “Eu te digo, Peter, o galo não cantará de forma alguma hoje até que você negue que me conhece três vezes”.
35 Andin, u ulardin: — Silǝrni ⱨǝmyansiz, hurjunsiz wǝ kǝxsiz [sǝpǝrgǝ] ǝwǝtkinimdǝ silǝrning birǝr nǝrsǝnglar kǝm bolup ⱪalƣanmu? — dǝp soridi. Ular: — Yaⱪ, dedi.
Ele disse-lhes: “Quando vos mandei sem bolsa, bolsa e sandálias, faltava-vos alguma coisa”? Eles disseram: “Nada”.
36 Xuning bilǝn u ularƣa: — Lekin ⱨazir ⱨǝr kimning ⱨǝmyani bolsa, uni alsun; xundaⱪ ⱨǝm hurjuni bolsa, uni alsun wǝ bir kimning ⱪiliqi bolmisa, qapinini setip birdin ⱪiliq alsun.
Então ele lhes disse: “Mas agora, quem tiver uma bolsa, deixe-o levá-la, e da mesma forma uma bolsa. Quem não tiver nenhuma, deixe-o vender seu manto e comprar uma espada.
37 Qünki mǝn silǝrgǝ xuni eytayki, [muⱪǝddǝs yazmilarda]: «U jinayǝtqilǝr ⱪatarida sanilidu» dǝp pütülgǝn sɵz mǝndǝ qoⱪum ǝmǝlgǝ axurulidu. Qünki mening toƣramdiki barliⱪ ixlar toluⱪ ǝmǝlgǝ axmay ⱪalmaydu — dedi.
Pois eu lhes digo que isto que está escrito ainda deve ser cumprido em mim: “Ele foi contado com transgressores”. Pois o que me diz respeito está sendo cumprido”.
38 — I Rǝb, ⱪariƣin, bu yǝrdǝ ikki ⱪiliq bar ikǝn, dedi ular. — Boldi, yetidu! — dedi u ularƣa.
Eles disseram: “Senhor, eis aqui duas espadas”. Ele disse a eles: “Já chega”.
39 Andin u qiⱪip, aditi boyiqǝ Zǝytun teƣiƣa yol aldi; uning muhlisliri uningƣa ǝgixip bardi.
Ele saiu e foi, como era seu costume, para o Monte das Oliveiras. Seus discípulos também o seguiram.
40 U yǝrgǝ yetip barƣanda u ularƣa: — Azdurulmasliⱪinglar üqün dua ⱪilinglar, — dedi.
Quando ele estava no local, disse-lhes: “Orem para que não entrem em tentação”.
41 Andin, ulardin bir tax etimiqǝ neriraⱪ berip, tizlinip turup:
Ele foi retirado deles sobre um lançamento de pedra, e ajoelhou-se e orou,
42 — I Ata, halisang, bu ⱪǝdǝⱨni mǝndin elip kǝtkǝysǝn. Lekin mening ǝmǝs, bǝlki Sening iradǝng ada ⱪilinsun — dǝp dua ⱪildi;
dizendo: “Pai, se você estiver disposto, remova este copo de mim”. No entanto, não a minha vontade, mas a sua, seja feita”.
43 wǝ asmandin bir pǝrixtǝ uningƣa kɵrünüp uni ⱪuwwǝtlǝndürdi.
Um anjo do céu lhe apareceu, fortalecendo-o.
44 U ⱪattiⱪ azabta tolƣinip tehimu ihlasliⱪ bilǝn dua ⱪiliwǝrdi. Buning bilǝn uning tǝrliri yǝrgǝ tɵkülgǝn ⱪan tamqiliridǝk qüxüxkǝ baxlidi.
Estando em agonia, ele rezou com mais sinceridade. Seu suor se tornou como grandes gotas de sangue caindo no chão.
45 Andin duasini tügitip, ornidin turup, muhlislirining yeniƣa kǝldi. Ularning ƣǝmgǝ qɵküp ⱨalsizlinip mügdǝp ⱪalƣanliⱪini kɵrüwidi, ularƣa:
Quando ele se levantou de sua oração, veio até os discípulos e os encontrou dormindo por causa da dor,
46 — Uhlap ⱪalƣininglar nemisi? Azduruluxtin saⱪlinix üqün ⱪopup dua ⱪilinglar, — dedi.
e lhes disse: “Por que você dorme? Levantai-vos e orai para que não entreis em tentação”.
47 Uning sɵzi tehi ayaƣlaxmastinla, bir top adǝmlǝr pǝyda boldi. Ularni baxlap kǝlgüqi on ikkǝylǝndin biri bolƣan Yǝⱨuda degǝn kixi idi; u Əysaƣa [salam berip] sɵygili ⱪexiƣa bardi.
Enquanto ele ainda estava falando, apareceu uma multidão. Aquele que se chamava Judas, um dos doze, os estava liderando. Ele se aproximou de Jesus para beijá-lo.
48 Əysa uningƣa: — Əy Yǝⱨuda, bir sɵyüx bilǝn Insan’oƣlini tutup berǝrsǝnmu? — dedi.
Mas Jesus lhe disse: “Judas, você trai o Filho do Homem com um beijo?
49 Wǝ Əysaning ǝtrapidikilǝr nemǝ ix yüz beridiƣanliⱪini bilip yetip: — I Rǝb, ⱪiliq bilǝn uraylimu? — dedi.
Quando aqueles que estavam ao seu redor viram o que estava prestes a acontecer, disseram-lhe: “Senhor, vamos atacar com a espada?”.
50 Wǝ ulardin biri [ⱪiliqini kɵtürüp], bax kaⱨinning qakiriƣa urup, ong ⱪuliⱪini xiliwǝtti.
Um certo deles golpeou o servo do sumo sacerdote e cortou-lhe a orelha direita.
51 Biraⱪ Əysa buningƣa jawabǝn: — Boldi, tohta! — dedi; u ⱪolini uzitip ⱪuliⱪiƣa tǝgküzüp, uni saⱪaytti.
Mas Jesus respondeu: “Deixe-me ao menos fazer isto” - e ele tocou seu ouvido e o curou.
52 Əysa ɵzini tutⱪili kǝlgǝn bax kaⱨinlar, pasiban bǝgliri wǝ aⱪsaⱪallarƣa ⱪarap: — Bir ⱪaraⱪqini tutidiƣandǝk ⱪiliq-toⱪmaⱪlarni kɵtürüp kǝpsilǝrƣu?
Jesus disse aos chefes dos sacerdotes, capitães do templo e anciãos, que tinham vindo contra ele: “Você saiu como se fosse contra um ladrão, com espadas e paus?
53 Muⱪǝddǝs ibadǝthanida ⱨǝr küni silǝr bilǝn billǝ idim, silǝr ⱪol salmidinglar. Ⱨazir bu silǝrgǝ tǝwǝ bolƣan waⱪit-saǝttur wǝ ⱪarangƣuluⱪning ⱨɵküm sürüxidur — dedi.
Quando eu estava com você no templo diariamente, você não estendia as mãos contra mim. Mas esta é a sua hora, e o poder das trevas”.
54 Ular Əysani tutuwelip, bax kaⱨinning ɵyigǝ elip kelixti. Petrus yiraⱪtin ǝgixip mangdi.
Eles o apreenderam e o levaram embora, e o trouxeram para a casa do sumo sacerdote. Mas Peter o seguiu de longe.
55 Əmdi ular ⱨoylining otturisida ot yeⱪip qɵrisidǝ [issinip] olturƣanda, Petrus ularning arisiƣa kirip olturdi.
Quando eles acenderam um incêndio no meio do pátio e se sentaram juntos, Peter sentou-se no meio deles.
56 Andin otning nurida uning olturƣinini kɵrgǝn bir dedǝk uningƣa tikilip ⱪarap turup: — Bu adǝmmu Əysa bilǝn billǝ idi, — dedi.
Uma certa criada o viu enquanto ele se sentava na luz, e olhando atentamente para ele, disse: “Este homem também estava com ele”.
57 Lekin u tenip: — Əy hotun, uni tonumaymǝn! — dedi.
Ele negou Jesus, dizendo: “Mulher, eu não o conheço”.
58 Andin uzun ɵtmǝy, yǝnǝ birǝylǝn uni kɵrüp: — Sǝnmu ulardin ikǝnsǝn, — dedi. Lekin Petrus: — Əy buradǝr, undaⱪ ǝmǝsmǝn! — dedi.
Depois de algum tempo, alguém o viu e disse: “Você também é um deles”! Mas Peter respondeu: “Cara, eu não sou!”
59 Andin bir saǝtqǝ ɵtkǝndǝ baxⱪa birǝylǝn: — Dǝrⱨǝⱪiⱪǝt, bu ⱨǝm uning bilǝn billǝ idi; qünki umu Galiliyǝliktur, — dǝp qing turuwaldi.
Após cerca de uma hora, outro afirmou confiante, dizendo: “Verdadeiramente este homem também estava com ele, pois ele é galileu!
60 Lekin Petrus: — Ⱨǝy buradǝr, nemǝ dǝwatⱪiningni bilmǝymǝn! — dedi. Wǝ uning sɵzi ayaƣlaxmastinla, horaz qillidi.
Mas Peter disse: “Cara, eu não sei do que você está falando!” Imediatamente, enquanto ele ainda estava falando, um galo cantou.
61 Əmdi Rǝb kǝynigǝ burulup, Petrusⱪa tikilip ⱪarap ⱪoydi. Xuning bilǝn Petrus Rǝbning sɵzini, yǝni: «Bügün horaz qillaxtin ilgiri sǝn mǝndin üq ⱪetim tanisǝn» degǝnlikini yadiƣa kǝltürdi.
O Senhor se virou e olhou para Pedro. Então Pedro lembrou-se da palavra do Senhor, como ele lhe disse: “Antes que o galo corra, você me negará três vezes”.
62 Wǝ u taxⱪiriƣa qiⱪip ⱪattiⱪ yiƣlap kǝtti.
Ele saiu, e chorou amargamente.
63 Əmdi Əysani tutup turuwatⱪanlar uni mǝshirǝ ⱪilixⱪa wǝ sawap-dumbilaxⱪa baxlidi;
Os homens que pegaram Jesus zombaram dele e o espancaram.
64 uning kɵzlirini tengip uningdin: — Seni urƣan kimdu? Ⱪeni, bexarǝt bǝrgin! — dǝp soraxti
Having o vendaram, bateram-lhe no rosto e lhe perguntaram: “Profetiza! Quem foi o que lhe bateu?”.
65 wǝ uningƣa buningdin baxⱪa yǝnǝ nurƣun ⱨaⱪarǝtlǝrni yaƣdurdi.
Eles disseram muitas outras coisas contra ele, insultando-o.
66 Tang atⱪanda, hǝlⱪ aⱪsaⱪalliri, yǝni bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri yiƣilixti. Ular uni ɵz kengǝxmisigǝ elip berip
Assim que chegou o dia, a assembléia dos anciãos do povo se reuniu, tanto os chefes dos sacerdotes como os escribas, e eles o levaram para seu conselho, dizendo:
67 uningdin: — Eytǝ, sǝn Mǝsiⱨmu? — dǝp soraxti. U ularƣa jawabǝn: — Silǝrgǝ eytsammu, ⱪǝt’iy ixǝnmǝysilǝr.
“Se você é o Cristo, diga-nos”. Mas ele lhes disse: “Se eu lhes disser, vocês não vão acreditar,
68 Silǝrdin birǝr soal sorisam, ⱨeq jawab bǝrmǝysilǝr.
e se eu perguntar, vocês de forma alguma me responderão ou me deixarão ir”.
69 Lekin bu waⱪittin baxlap Insan’oƣli Ⱨǝmmigǝ Ⱪadirning ong yenida olturidu, — dedi.
De agora em diante, o Filho do Homem estará sentado à direita do poder de Deus”.
70 — Undaⱪta, sǝn Hudaning Oƣli ikǝnsǝn-dǝ? — deyixti ular. U: — Degininglardǝk mǝn xudurmǝn! — dǝp jawab bǝrdi.
Todos disseram: “Você é então o Filho de Deus”? Ele lhes disse: “Você o diz, porque eu sou”.
71 Xuning bilǝn ular: — Əmdi baxⱪa guwaⱨqiliⱪning bizgǝ nemǝ ⱨajiti? Qünki ɵzimiz uning ɵz aƣzidin qiⱪⱪinini angliduⱪ! — deyixti.
Eles disseram: “Por que precisamos de mais testemunhas? Porque nós mesmos já ouvimos de sua própria boca”!

< Luⱪa 22 >