< Luⱪa 21 >
1 U bexini kɵtürüp ⱪariwidi, baylarning ɵz sǝdiⱪilirini [ibadǝthanidiki] ianǝ sanduⱪiƣa taxliƣinini kɵrdi.
Ringi vaadates jälgis Jeesus, kuidas jõukad inimesed panid oma annetusi kogumiskasti.
2 U yǝnǝ sanduⱪⱪa ikki tiyinni taxlawatⱪan bir namrat tul ayalnimu kɵrdi.
Ta nägi ka, kuidas üks väga vaene lesknaine pani sinna kaks pisikest münti.
3 Xuning bilǝn u: — Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, bu namrat tul ayalning taxliƣini ⱨǝmmǝylǝnningkidin kɵptur.
„Ma räägin teile tõtt, “ütles ta, „see vaene lesknaine pani kasti rohkem kui kõik ülejäänud kokku.
4 Qünki ularning ⱨǝmmisi ɵzlirining axⱪanliridin ianǝ ⱪilip, Hudaƣa atiƣan sadiⱪilǝrgǝ ⱪoxup taxlidi; lekin bu ayal namratliⱪiƣa ⱪarimay, ɵzining tirikqilik ⱪilidiƣinining ⱨǝmmisini ianǝ ⱪilip taxlidi.
Kõik nad andsid oma jõukusest, mis neil oli, kuid tema andis oma vaesusest kõik, millest ta pidi elama.“
5 Wǝ bǝzilǝr ibadǝthanining nǝpis taxlar wǝ Hudaƣa sunulƣan ⱨǝdiyǝlǝr bilǝn ⱪandaⱪ bezǝlgǝnliki toƣrisida sɵzlixiwatatti. U:
Mõned neist seal rääkisid templist, selle peenelt tahutud kividest ja suurepärastest annetustest, mida nad andnud olid. Aga Jeesus ütles:
6 — Silǝr kɵrüwatⱪan bu barliⱪ nǝrsilǝrgǝ nisbǝtǝn, xu künlǝr keliduki, ⱨǝtta bir tal taxmu tax üstidǝ ⱪaldurulmay, ⱨǝmmisi gumran ⱪilinidu, — dedi.
„Nende asjade kohta, mida te silmas peate: tuleb aeg, mil ei jäeta üht kivi teise peale, kõik hävitatakse!“
7 Ular uningdin: — Ustaz, bu degǝnliring ⱪaqan yüz beridu? Bu ixlarning yüz beridiƣanliⱪini ayan ⱪilidiƣan ⱪandaⱪ alamǝt bolidu? — dǝp soridi.
„Õpetaja, millal see toimub?“küsisid nad talt. „Missugune on märk, et need asjad hakkavad toimuma?“
8 U mundaⱪ dedi: — Azdurulup ketixtin ⱨezi bolunglar. Qünki tola kixilǝr mening namimni setip: «Mana ɵzüm xudurmǝn!» wǝ «Axu waⱪit yeⱪinlaxti!» dǝydu. Xunga ularning kǝynigǝ kirmǝnglar.
„Veenduge, et teid ei petetaks, “hoiatas Jeesus neid. „Paljud tulevad ja väidavad, et nad on mina, öeldes: „Siin ma olen!“ja „Aeg on käes!“, aga ärge neid järgige.
9 Silǝr urux wǝ topilanglarning hǝwirini angliƣan waⱪtinglardimu wǝⱨimigǝ qüxmǝnglar; qünki bu ixlarning awwal yüz berixi muⱪǝrrǝr. Lekin bular, zaman ahiri yetip kǝldi, degǝnlik ǝmǝs.
Kui te kuulete sõdadest ja revolutsioonidest, ärge ehmuge, sest kõigepealt peavad need asjad toimuma, kuid lõpp ei tule kohe.
10 Andin u yǝnǝ mundaⱪ dedi: — Bir millǝt yǝnǝ bir millǝt bilǝn uruxⱪa qiⱪidu, bir padixaⱨliⱪ yǝnǝ bir padixaⱨliⱪ bilǝn uruxⱪa qiⱪidu.
Rahvas sõdib rahvaga ja kuningriik kuningriigiga, “ütles ta neile.
11 Jay-jaylarda xiddǝtlik yǝr tǝwrǝxlǝr, aqarqiliⱪlar wǝ wabalar bolidu, [yǝr yüzidǝ] wǝⱨxǝtlǝr wǝ asmanda ⱨǝywǝtlik alamǝtlǝr kɵrünidu.
„Paljudes maades on ränki maavärinaid, näljahädasid ja haiguste epideemiaid ning erakordseid märke taevas, mis kohutavad.
12 Biraⱪ bu ⱨǝrbir wǝⱪǝlǝr yüz berixtin ilgiri, kixilǝr silǝrgǝ ⱪol selip tutⱪun ⱪilidu wǝ silǝrgǝ ziyankǝxlik ⱪilip, silǝrni sinagoglarning soraⱪliriƣa tapxuridu, zindanlarƣa taxlaydu; ular mening namim tüpǝylidin silǝrni padixaⱨ wǝ ⱨɵkümdarlarning aldiƣa elip baridu,
Aga enne kõike seda võtavad nad teid kinni ja kiusavad taga. Nad veavad teid sünagoogide ette ja heidavad vanglasse, nad viivad teid minu pärast kohtusse kuningate ja maavalitsejate ette.
13 wǝ buning bilǝn [ularning aldida] guwaⱨliⱪ berix pursitinglar qiⱪidu.
Aga see annab teile võimaluse kõneleda nende ees minust.
14 Uning üqün ǝrzgǝ ⱪandaⱪ jawab berix toƣrisida aldin’ala ⱨeq oylanmasliⱪⱪa ⱪǝlbinglarda ⱪǝt’iy niyǝt ⱪilinglar.
Niisiis, otsustage juba ette, et te ei muretse sellepärast, kuidas end kaitsta,
15 Qünki mǝn silǝrgǝ barliⱪ düxmǝnliringlar rǝddiyǝ wǝ rǝt ⱪilalmiƣudǝk pasaⱨǝtlik til wǝ danixmǝnlik ata ⱪilimǝn.
sest mina annan teile tarkusesõnad, mida teie vaenlased ei suuda vaidlustada ega ümber lükata.
16 Ⱨǝtta ata-ana, aka-uka, uruⱪ-tuƣⱪan wǝ yar-buradǝrliringlarmu silǝrgǝ hainliⱪ ⱪilip tutup beridu wǝ ular aranglardiki bǝziliringlarni ɵltüridu.
Teid reedavad isegi teie vanemad, vennad ja sõbrad ning nad tapavad teist mõned.
17 Silǝr mening namim tüpǝylidin ⱨǝmmǝ adǝmning nǝpritigǝ uqraysilǝr.
Kõik vihkavad teid minu pärast.
18 Ⱨalbuki, bexinglardiki bir tal qaqmu ⱨalak bolmaydu!
Aga teie peast ei lähe kaotsi ainsatki juuksekarva.
19 Sǝwr-qidamliⱪ bolƣininglarda, jeninglarƣa igǝ bolalaysilǝr.
Kindlalt seistes võidate oma elu.
20 — Lekin Yerusalemning [düxmǝn] ⱪoxunliri tǝripidin ⱪorxiwelinƣanliⱪini kɵrgininglarda, uning wǝyran bolux waⱪti yeⱪinlixip ⱪaptu, dǝp bilinglar.
Aga kui te näete, et sõjaväed piiravad Jeruusalemma ümber, siis teate, et selle hävitus on lähedal.
21 U qaƣda Yǝⱨudiyǝ ɵlkisidǝ turuwatⱪanlar taƣlarƣa ⱪaqsun, xǝⱨǝr iqidǝ turuwatⱪanlar uningdin qiⱪip kǝtsun, yezilarda turuwatⱪanlar xǝⱨǝrgǝ kirmisun.
Kes on Juudamaal, peaksid põgenema mägedesse, ja kes on Jeruusalemmas, peaksid lahkuma, ning need, kes on maal, ei tohiks linna minna.
22 Qünki xu qaƣ «intiⱪam jazasini tartidiƣan künlǝr»dur; xuning bilǝn [muⱪǝddǝs yazmilarda] barliⱪ pütülgǝnlǝr ǝmǝlgǝ axurulidu.
Sest need on karistuse päevad, mis täidavad kõik, mida on kirjutatud.
23 Əmdi xu künlǝrdǝ ⱨamilidar ayallar wǝ bala emitidiƣanlarning ⱨaliƣa way! Qünki bu zeminda eƣir ⱪisqiliⱪ bolidu wǝ [ǝrxtiki] ƣǝzǝp bu hǝlⱪning bexiƣa qüxidu;
Kui raske on neil, kes on sel ajal lapseootel või imetavad! Sest kohutav kitsikus on tulemas maa peale ja karistus selle elanikele.
24 Ular ⱪiliqning bisida yiⱪitilidu wǝ tutⱪun ⱪilinip, barliⱪ ǝllǝrgǝ elip ketilidu; «yat ǝllǝrning waⱪti» toxⱪuqǝ, Yerusalem yat ǝllǝrning ayaƣ astida ⱪalidu.
Kõik rahvad tapavad neid mõõgaga ja viivad neid vangi. Võõrad rahvad tallavad Jeruusalemma maha, kuni nende aeg täis saab.
25 — Ⱪuyax, ay, yultuzlardimu alamǝtlǝr bolidu; yǝr yüzidiki ǝllǝr arisida dengiz-okyanlarning güldürlixidin wǝ dolⱪunlarning dawalƣuxliridin parakǝndiqilik bolidu.
Päikeses, kuus ja tähtedes on märke ning rahvad maa peal on ahastuses ja segaduses mere lainetuse ja pealetungimise tõttu.
26 Adǝmlǝr ⱪorⱪup, yǝr yüzigǝ kelidiƣan apǝtlǝrni wǝⱨimǝ iqidǝ kütüp ǝs-ⱨoxini yoⱪitidu; qünki asmandiki küqlǝr lǝrzigǝ kelidu.
Inimesed on hirmust nõrgad ning kohkunud sellest, mis maailmas toimub, sest taeva vägesid kõigutatakse.
27 Andin kixilǝr Insan’oƣlining küq-ⱪudrǝt wǝ uluƣ xan-xǝrǝp bilǝn bir bulut iqidǝ keliwatⱪanliⱪini kɵridu.
Siis näevad nad inimese Poega tulemas pilves väe ja suure hiilgusega.
28 Lekin bu alamǝtlǝr kɵrünüxkǝ baxliƣanda, ⱪǝddinglarni ruslap bexinglarni kɵtürünglar, qünki bu silǝrni azad ⱪilixtiki nijat yeⱪinlaxti, degǝnliktur.
Aga kui see kõik juhtub, siis tõuske ja vaadake üles, sest varsti olete te päästetud.“
29 U ularƣa mundaⱪ bir tǝmsilni sɵzlǝp bǝrdi: — Ənjür dǝrihi wǝ baxⱪa barliⱪ dǝrǝhlǝrgǝ ⱪaranglar.
Siis jutustas ta neile näitlikustamiseks selle loo. „Vaadake viigipuud või mõnda muud puud.
30 Ularning yengidin bihlanƣanda ularƣa ⱪarap, ɵzünglar yazning yetip kelixigǝ az ⱪalƣanliⱪini bilisilǝr.
Kui te näete uusi lehti ilmumas, siis pole vaja teile öelda, et suvi on lähedal.
31 Xuningdǝk, baya deyilgǝn alamǝtlǝrning yüz beriwatⱪanliⱪini kɵrgininglarda, Hudaning padixaⱨliⱪining yeⱪin ⱪalƣalnliⱪini bilinglar.
Samamoodi siis, kui te näete neid asju toimumas, ei ole teile vaja öelda, et Jumala riik on lähedal.
32 Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, bu alamǝtlǝrning ⱨǝmmisi ǝmǝlgǝ axurulmay turup, bu dǝwr ɵtmǝydu.
Ma räägin teile tõtt: see põlvkond ei lõpe enne, kui see kõik toimub.
33 Asman-zemin yoⱪilidu, biraⱪ mening sɵzlirim ⱨǝrgiz yoⱪalmaydu.
Taevas ja maa kaovad, aga minu sõnad ei kao.
34 — Lekin ɵzünglarƣa agaⱨ bolunglarki, kɵngülliringlar ǝyx-ixrǝt, mǝyhorluⱪ wǝ tirikqilikning ƣǝm-ǝndixiliri bilǝn bihudlaxmisun, xu küni üstünglarƣa tuyuⱪsiz qüxmisun.
Olge ettevaatlikud, et pidutsemine või purjutamine või selle elu mured teie tähelepanu kõrvale ei juhiks, nii et see päev tabaks teid üllatusena.
35 Qünki u goya tuzaⱪtǝk barliⱪ yǝr yüzidǝ ⱨǝrbir turuwatⱪanlarning bexiƣa qüxidu.
Sest see päev tabab kõiki, kes elavad maa peal.
36 Xunga ⱨǝrⱪandaⱪ waⱪitlarda ⱨoxyar bolunglar, yüz berix aldida turuwatⱪan bu ixlardin ɵzünglarni ⱪaqurup Insan’oƣli aldida ⱨazir bolup turuxⱪa layiⱪ ⱨesablinix üqün ⱨǝrdaim dua ⱪilinglar, — dedi.
Olge alati valvel ja palvetage, et te oleksite võimelised pääsema kõigest, mis toimub, ja seisma inimese Poja ees.“
37 Əmdi u kündüzliri ibadǝthanida tǝlim berǝtti, ahxamliri xǝⱨǝrdin qiⱪip, keqini Zǝytun teƣi dǝp atalƣan taƣda ɵtküzǝtti.
Iga päev õpetas Jeesus templis ja igal õhtul läks ta ning jäi Õlimäele.
38 Wǝ barliⱪ hǝlⱪ uning tǝlimini angliƣili tang sǝⱨǝrdǝ ibadǝthaniƣa kirip, uning yeniƣa kelǝtti.
Kogu rahvas tuli hommikul vara teda templisse kuulama.