Luⱪa 20
1 Wǝ xu künlǝrdin bir küni u ibadǝthanining ⱨoylilirida hǝlⱪⱪǝ tǝlim berip hux hǝwǝrni elan ⱪiliwatⱪanda, bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri bilǝn aⱪsaⱪallar uning aldiƣa kelip uningdin:
Kord kui Jeesus õpetas rahvast templis ja rääkis neile head sõnumit, tulid mõned ülempreestrid ja vaimulikud õpetajad koos vanematega.
2 — Bizgǝ eytⱪin: Sǝn ⱪiliwatⱪan bu ixlarni ⱪaysi ⱨoⱪuⱪⱪa asasǝn ⱪiliwatisǝn? Sanga bu ⱨoⱪuⱪni kim bǝrgǝn? — dǝp soridi.
Nad küsisid talt: „Ütle meile, kelle volitusel teed sa seda, mida teed? Kes andis sulle õiguse seda teha?“
3 U ularƣa jawab berip: — Mǝnmu silǝrdin bir ixni soray; silǝr manga eytip beringlarqu,
„Lubage, ma esitan ka teile küsimuse, “vastas Jeesus. „Öelge mulle:
4 — Yǝⱨya yürgüzgǝn qɵmüldürüx ǝrxtinmu, yaki insanlardinmu? — dǝp soridi.
kas Johannese ristimine oli taevast või üksnes inimesest?“
5 Ular ɵzara mulaⱨizǝ ⱪilixip: — Əgǝr «Ərxtin kǝlgǝn» desǝk, u bizgǝ: «Undaⱪta, silǝr nemǝ üqün [Yǝⱨyaƣa] ixǝnmidinglar?» dǝydu.
Nad arutlesid seda isekeskis: „Kui me ütleme, et see oli taevast, küsib ta: „Miks te siis ei uskunud teda?“
6 Əgǝr: «Insanlardin kǝlgǝn» desǝk, bu barliⱪ halayiⱪ bizni qalma-kesǝk ⱪilip ɵltüridu. Qünki ular Yǝⱨyaning pǝyƣǝmbǝr ikǝnlikigǝ ixǝndürülgǝn, — deyixti.
Aga kui me ütleme, et see oli üksnes inimesest, viskavad kõik meid kividega, sest nad on kindlad, et Johannes oli prohvet.“
7 Wǝ ular: — [Uning] [ⱨoⱪuⱪining] ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikini bilmǝymiz, — dǝp jawab berixti.
Nii nad siis vastasid: „Me ei tea, millest see oli.“
8 Əysa ularƣa: — Undaⱪta, mǝnmu bu ixlarni ⱪaysi ⱨoⱪuⱪⱪa asasǝn ⱪiliwatⱪanliⱪimni eytmaymǝn, — dedi.
Jeesus vastas: „Siis ei ütle ma teile, kelle volitusel teen ma seda, mida teen.“
9 U halayiⱪⱪa munu tǝmsilni sɵzlǝxkǝ baxlidi: — «Bir kixi bir üzümzarliⱪ bǝrpa ⱪilip, uni baƣwǝnlǝrgǝ ijarigǝ berip, ɵzi yaⱪa yurtⱪa berip u yǝrdǝ uzun waⱪit turuptu.
Siis hakkas ta rahvale üht lugu jutustama. „Elas kord üks mees, kes istutas viinapuuaia, rentis selle mõnedele põllumeestele ja läks kauaks ajaks teise riiki elama.
10 Üzümlǝrni yiƣidiƣan mǝzgil kǝlgǝndǝ baƣwǝnlǝrning üzümzarliⱪtiki mewidin uningƣa berixkǝ ⱪulliridin birini ularining yeniƣa ǝwǝtiptu. Lekin baƣwǝnlǝr uni urup-dumbalap ⱪuruⱪ ⱪol yanduruwetiptu.
Lõikuse ajal saatis ta sulase rentnike juurde, et oma osa saagist koguda, kuid põllumehed peksid sulast ja saatsid ta tühje käsi minema.
11 U yǝnǝ baxⱪa bir ⱪulni ǝwǝtiptu. Lekin ular unimu dumbalap, harlap, yǝnǝ ⱪuruⱪ ⱪol ⱪayturuwetiptu.
Niisiis saatis omanik järgmise sulase, kuid ka teda nad peksid ja häbistasid ning saatsid tühje käsi minema.
12 U yǝnǝ üqinqisini ǝwǝtiptu; ular unimu urup yarilandurup, talaƣa ⱨǝydǝp qiⱪiriwetiptu.
Seega saatis ta kolmanda sulase, kuid nad vigastasid teda ja viskasid ta välja.
13 [Ahirda] üzümzarliⱪning hojayini: «Ⱪandaⱪ ⱪilsam bolar? Sɵyümlük oƣlumni ǝwǝtǝy; ular uni kɵrsǝ, ⱨeq bolmiƣanda uning ⱨɵrmitini ⱪilar?» dǝptu.
Viinapuuistanduse omanik küsis endalt: „Mida ma peaksin tegema? Ma tean! Ma saadan oma poja, keda ma armastan. Ehk austavad nad teda.“
14 Biraⱪ baƣwǝnlǝr uning oƣlini kɵrüp bir-biri bilǝn mǝsliⱨǝtlixip: «Bu bolsa mirashor; kelinglar, uni jayliwetǝyli, andin miras bizningki bolidu» deyixiptu.
Aga kui põllupidajad nägid teda tulemas, ütlesid nad üksteisele: „See on omaniku pärija. Tapame ta ära! Nii saame tema päranduse endale.“
15 Xuning bilǝn ular uni üzümzarliⱪning sirtiƣa aqiⱪip ɵltürüwetiptu. Əmdi bundaⱪ ǝⱨwalda üzümzarliⱪning hojayini ularni ⱪandaⱪ ⱪilidu?
Nad heitsid ta viinapuuaiast välja ja tapsid ta. Mida teeb nüüd viinapuuistanduse omanik nendega?
16 U kelip u baƣwǝnlǝrni yoⱪitip üzümzarliⱪni baxⱪilarƣa tapxuridu». Halayiⱪ buni anglap: — Bundaⱪ ixlar ⱨǝrgiz bolmisun! — deyixti.
Ta tuleb ja surmab need põllupidajad ning annab viinapuuaia teiste kätte.“Kui nad seda lugu kuulsid, ütlesid nad: „Et seda kunagi ei juhtuks!“
17 Lekin u ularƣa kɵzlirini tikip mundaⱪ dedi: — Undaⱪ bolsa, muⱪǝddǝs yazmilarda «Tamqilar taxliwǝtkǝn tax bolsa, Burjǝk texi bolup tiklǝndi» dǝp yezilƣan sɵz zadi nemini kɵrsitidu?
Aga Jeesus vaatas neile otsa ja ütles: „Miks on siis Pühakirjas kirjutatud: „Kivi, mille ehitajad kõrvale heitsid, on nüüd saanud peamiseks nurgakiviks“?
18 Bu «tax»ⱪa yiⱪilƣan kixi parǝ-parǝ bolup ketidu; lekin bu tax ⱨǝrkimning üstigǝ qüxsǝ, uni kukum-talⱪan ⱪiliwetidu.
Igaüks, kes sellele kivile langeb, puruneb tükkideks; igaüks, kelle peale see kivi kukub, purustatakse.“
19 Bax kaⱨinlar wǝ Tǝwrat ustazliri uning bu tǝmsili ɵzlirigǝ ⱪaritip eytⱪanliⱪini bilip xu ⱨaman uningƣa ⱪol selix yolini izdidi; lekin ular halayiⱪtin ⱪorⱪuxti.
Otsekohe tahtsid vaimulikud õpetajad ja ülempreestrid ta vahistada, sest nad mõistsid, et lugu, mille Jeesus rääkis, oli adresseeritud neile, kuid nad kartsid, mida rahvas võiks teha.
20 Xunga ular uning kǝynidin marap, uni [Rim] waliyisining ⱨɵkümranliⱪida soraⱪⱪa tartixⱪa tapxurux üqün birnǝqqǝ adǝmlǝrni setiwelip, soⱪunup kirixkǝ ǝwǝtti. Ular sǝmimiy ⱪiyapǝtkǝ kiriwelip, uning sɵzidin yoquⱪ izdǝp yürǝtti.
Võimalust otsides saatsid nad nuhid, kes teesklesid, et on siirad. Nad üritasid püüda Jeesust lõksu millegagi, mida ta ütleb, nii et nad saaksid ta anda maavalitseja võimu ja volituste alla.
21 Ular uningƣa mundaⱪ soal ⱪoydi: — Əy ustaz, silini durus sɵz ⱪilidiƣan wǝ durus tǝlim beridiƣan, ⱨeqⱪandaⱪ adǝmning yüz-hatirisini [ⱪǝt’iy] ⱪilmaydiƣan, bǝlki Hudaning yolini sadiⱪliⱪ bilǝn ɵgitip keliwatⱪan adǝm dǝp bilimiz.
Nad ütlesid: „Õpetaja, me teame, et sina räägid ja õpetad seda, mis on hea ja õige, ning et sa ei lase end teiste arvamusest kõigutada. Sa õpetad tõesti Jumala teed.
22 [Rim imperatori] Ⱪǝysǝrgǝ baj-seliⱪ tapxurux Tǝwrat ⱪanuniƣa uyƣunmu-yoⱪ?».
Kas me siis peaksime keisrile makse maksma või mitte?“
23 Əmma u ularning ⱨiylisini kɵrüp yetip ularƣa: — Nemixⱪa meni sinimaⱪqisilǝr?
Aga Jeesus nägi nende kavala võtte läbi ja ütles neile:
24 Manga bir kümüx dinar kɵrsitinglar. Buning üstidiki sürǝt wǝ nam-isim kimning? — dedi. Ular uningƣa: Ⱪǝysǝrningki, — dedi.
„Näidake mulle münti − üht denaari. Kelle pilt ja kiri selle peal on?“„Keisri, “vastasid nad.
25 Wǝ u ularƣa: — Undaⱪ bolsa, Ⱪǝysǝrning ⱨǝⱪⱪini Ⱪǝysǝrgǝ, Hudaning ⱨǝⱪⱪini Hudaƣa tapxurunglar, — dedi.
„Siis andke keisrile tagasi see, mis kuulub keisrile, ja Jumalale see, mis kuulub Jumalale, “ütles ta neile.
26 Ular halayiⱪning aldida uning sɵzliridin uni tutuwalƣudǝk ⱨeqⱪandaⱪ yoquⱪ tapalmidi. Ular uning bu jawabiƣa ⱨǝyranuⱨǝs bolup, zuwani tutuldi.
Nad ei suutnud teda lõksu püüda sellega, mida ta rahvale rääkis. Nad olid tema vastusest jahmunud ning jäid vait.
27 Wǝ «ɵlgǝnlǝr tirilmǝydu» dǝp inkar ⱪilidiƣan Saduⱪiylarning bǝziliri uning aldiƣa kelip soal ⱪoyup mundaⱪ dedi:
Seejärel tulid Jeesuse juurde saduserid, kes eitavad ülestõusmist, ja esitasid küsimuse:
28 — Ustaz, Musa [pǝyƣǝmbǝr Tǝwratta] bizgǝ: «Ayali bar, ǝmma pǝrzǝnt kɵrmigǝn kixi ɵlüp kǝtsǝ, ɵlgüqining aka yaki inisi tul ⱪalƣan yǝnggisini ǝmrigǝ elip, ⱪerindixi üqün nǝsil ⱪalduruxi kerǝk» — dǝp yazƣan.
„Õpetaja, “alustasid nad, „Mooses andis meile seaduse, et kui abielumees surres jätab naise lasteta, siis peab mehe vend abielluma lesega ja saama oma surnud venna jaoks lapsi.
29 Əmdi yǝttǝ aka-uka bar idi. Qongi ɵylǝngǝndin keyin pǝrzǝnt kɵrmǝy alǝmdin ɵtti.
Elasid kord seitse venda. Esimene vend võttis naise ja suri lapsi saamata.
30 Ikkinqi ⱪerindixi ayalini ǝmrigǝ elip, pǝrzǝnt kɵrmǝy alǝmdin ɵtti.
Teine vend
31 Andin üqinqisi uni aldi; xundaⱪ ⱪilip, yǝttisi uni ǝmrigǝ elip pǝrzǝnt kɵrmǝy ɵldi.
ja siis ka kolmas vend abiellusid temaga. Lõpuks olid kõik seitse venda temaga abiellunud ja siis lapsi saamata surnud.
32 Ⱨǝmmisidin keyin ayalmu ɵldi.
Viimaks suri ka naine.
33 Əmdi tirilix künidǝ bu ayal ularning ⱪaysisiningki bolar? Qünki yǝttisi uni hotunluⱪⱪa alƣan-dǝ?!
Kelle naiseks ta siis nüüd ülestõusmisel saab, sest kõik seitse venda on temaga abielus olnud?“
„Siin, praegusel ajastul, võtavad inimesed naisi ja lähevad mehele, “selgitas Jeesus. (aiōn g165)
35 Lekin u alǝmdin nesiwǝ boluxⱪa, xundaⱪla ɵlüklǝrdin tirilixkǝ layiⱪ sanalƣanlar ɵylǝnmǝydu, yatliⱪ bolmaydu. (aiōn g165)
„Aga need, keda arvatakse olema väärt osa saama tulevasest ajastust ja surnute ülestõusmisest, ei võta naisi ega lähe mehele. (aiōn g165)
36 Qünki ular yǝnǝ ɵlmǝydu, pǝrixtilǝrgǝ ohxax bolidu; «ɵlümdin tirilixtin tuƣulƣan pǝrzǝntlǝr» bolƣaqⱪa, ular Hudaning oƣulliridur.
Nad ei saa enam surra, nad on nagu inglid ja Jumala lapsed, kuna nad on ülestõusmise lapsed.
37 Əmdi ɵlgǝnlǝrning tirildürülüxini ⱨǝtta Musa [pǝyƣǝmbǝr] ɵzimu ayan ⱪilƣan; qünki [Tǝwrattiki] «tikǝnlik» degǝn wǝⱪǝning hatirisidǝ u Pǝrwǝrdigarni: «Ibraⱨimning Hudasi, Isⱨaⱪning Hudasi wǝ Yaⱪupning Hudasi» dǝp bayan ⱪilƣan.
Aga küsimuse kohta, kas surnud üles tõusevad, on isegi Mooses tõestuse andnud, kui ta kirjutas põlevast põõsast, nimetades Issandat „Aabrahami Jumalaks, Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks“.
38 U ɵlüklǝrning Hudasi ǝmǝs, bǝlki tiriklǝrning Hudasidur; qünki uningƣa nisbǝtǝn ⱨǝmmǝylǝn tiriktur!
Ta ei ole surnute Jumal, vaid elavate Jumal, sest tema jaoks on kõik elus.“
39 Xuning bilǝn Tǝwrat ustazliridin birⱪanqisi baⱨa berip: — Ustaz, yahxi eytting, — dedi.
Mõned vaimulikud õpetajad vastasid: „See oli hea vastus, Õpetaja.“
40 Qünki ulardin ⱨeqkim yǝnǝ uningdin soal soraxⱪa jür’ǝt ⱪilalmidi.
Pärast seda ei söandanud enam keegi temale rohkem küsimusi esitada.
41 Əmdi u ularƣa soal ⱪoydi: — Kixilǝr Mǝsiⱨni ⱪandaⱪsigǝ Dawutning oƣli dǝydu?
Siis küsis Jeesus neilt: „Miks on öeldud, et Kristus on Taaveti poeg?
42 Qünki Dawut ɵzi Zǝburda: Pǝrwǝrdigar mening Rǝbbimgǝ eyttiki: — «Mǝn sening düxmǝnliringni tǝhtipǝring ⱪilƣuqǝ, Mening ong yenimda olturƣin!» — degǝnƣu?
Sest Taavet ise ütleb Psalmide raamatus: Issand ütles mu Issandale: „Istu mu paremale käele,
kuni ma panen kõik su vaenlased su jalgealuseks järiks.“
44 Əmma Dawut uni «Rǝbbim» dǝp qaⱪirƣan yǝrdǝ, undaⱪta u ⱪandaⱪmu uning oƣli bolidu?
Taavet ütleb talle „Issand“, nii et kuidas ta saab siis olla Taaveti poeg?“
45 Wǝ barliⱪ halayiⱪ ⱪulaⱪ selip anglawatⱪanda, u muhlisliriƣa mundaⱪ dedi: —
Kui kõik tähelepanelikud olid, ütles ta oma jüngritele:
46 — Tǝwrat ustazliridin ⱨoxyar bolunglar. Ular uzun tonlarni kiyiwalƣan ⱨalda ƣadiyip yürüxkǝ, bazarlarda kixilǝrning ularƣa bolƣan salamliriƣa, sinagoglarda aldinⱪi orunlarda, ziyapǝtlǝrdimu tɵrdǝ olturuxⱪa amraⱪ kelidu.
„Hoiduge vaimulike õpetajate eest, kes käivad ringi pikkades rüüdes, kellele meeldib, kui neid turgudel lugupidamisega tervitatakse ning kui neil on parimad kohad sünagoogides ja aukohad pidusöökidel.
47 Ular tul ayallarning barliⱪ ɵy-besatlirini yǝwalidu wǝ kɵz-kɵz ⱪilip yalƣandin uzundin-uzun dualar ⱪilidu. Ularning tartidiƣan jazasi tehimu eƣir bolidu!
Nad petavad lesknaistelt välja nende omandi ja varjavad oma tegelikku olemust paljusõnaliste palvetega. Nad saavad kohtupäeval karmi hukkamõistu osaliseks.“
