Luⱪa 16
1 U muhlisliriƣa yǝnǝ mundaⱪ dedi: — Bir bayning bir ƣojidari bar ikǝn. Birsi bayƣa: «Bu ƣojidaringiz mal-mülkingizni buzup qaqti» dǝp xikayǝt ⱪiptu.
Jeesus jutustas oma jüngritele selle loo. „Elas kord üks rikas mees, kelle kojaülemat süüdistati oma isandale kuuluva vara raiskamises.
2 U ƣojidarni qaⱪirip, uningƣa: «Mening sening toƣrangda angliƣanlirim zadi ⱪandaⱪ gǝp? Ƣojidarliⱪingdiki ⱨesab-kitabni eniⱪ tapxur; qünki mundin keyin sǝn ƣojidar bolmaysǝn» — dǝptu.
Seega kutsus rikas mees oma kojaülema ja küsis temalt: „Mida ma sinu kohta kuulen? Esita oma aruanded, sest sa ei jätka enam kojaülema ametis.“
3 Ƣojidar ǝmdi ɵz iqidǝ: «Nemǝ ⱪilay? Qünki hojayinim meni ƣojidarliⱪtin mǝⱨrum ⱪilidu. Kǝtmǝn qapay desǝm unqilik maƣdur yoⱪ, tilǝmqilik ⱪilay desǝm nomus ⱪilimǝn.
Kojaülem ütles endamisi: „Mida ma nüüd teen, kui mu isand kavatseb mu töölt lahti lasta? Ma pole piisavalt tugev, et kaevata, ning kerjata on mul häbi.
4 Ⱨǝ, taptim! Ƣojidarliⱪtin ⱪalƣinimda kixilǝrning meni ɵylirigǝ ⱪarxi elixi üqün, nemǝ ⱪiliximni ǝmdi bildim» dǝp
Ma tean, mida ma teen, et siis, kui mind kojaülema kohalt lahti lastakse, võtaksid inimesed mind hea meelega oma koju vastu.“
5 ɵz hojayiniƣa ⱪǝrzdar bolƣanlarni birdin-birdin qaⱪirip kelip, birinqisidin: «Hojayinimƣa ⱪanqilik ⱪǝrzingiz bar?» dǝp soraptu.
Nõnda siis kutsus ta kõik need, kes tema isandale võlgu olid, enda juurde. Ta küsis esimeselt: „Kui palju sa mu isandale võlgu oled?“
6 Wǝ ⱪǝrzdar: «Yüz tung zǝytun meyi» dǝp jawab beriptu. Ƣojidar uningƣa: «Mana, ⱨesabat dǝptiringizni elip, bu yǝrdǝ olturup ǝllik tungƣa ɵzgǝrtiweting!» dǝptu.
Mees vastas: „Sada mõõtu õli.“Ta ütles temale: „Istu ruttu maha. Võta oma võlakiri ja muuda see viiekümneks.“
7 Andin u yǝnǝ birigǝ: «Sizqu, ⱪanqilik ⱪǝrz boldingiz?» dǝp soraptu. U: «Yüz kürǝ buƣday» dǝp jawab beriptu. Ƣojidar uningƣa: «Ⱨesabat dǝptiringizni elip sǝksǝn kürigǝ ɵzgǝrtiweting!» dǝptu.
Siis küsis ta teiselt: „Kui palju sina võlgu oled?“Mees vastas: „Sada mõõtu nisu.“Ta ütles temale: „Võta võlakiri ja muuda see kaheksakümneks.“
8 Xuning bilǝn uning hojayini sǝmimiyǝtsiz ƣojidarning bu ixtiki pǝmlikliki üqün uningƣa ⱪayil bolup mahtaptu. Qünki bu dunyaning pǝrzǝntliri ɵz dǝwridǝ nurning pǝrzǝntliridin pǝmliktur. (aiōn g165)
Rikas mees kiitis oma ebaausat kojaülemat tema leidliku idee eest. Selle maailma lapsed on üksteise suhtes leidlikumad kui valguse lapsed. (aiōn g165)
9 Wǝ mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, «Naⱨǝⱪ dunyaƣa tǝwǝ mal-dunya» arⱪiliⱪ ɵzünglarƣa dost tutunglar; xundaⱪ ⱪilsanglar, mal-dunya karƣa kǝlmǝydiƣan bolƣan [künidǝ] xu dostlar silǝrni ǝbǝdiy makanlarƣa ⱪarxi alidu. (aiōnios g166)
Ma ütlen teile, kasutage selle maailma vara, et leida endale sõpru, nii et kui see on läbi, siis võetaks teid igavesse koju vastu. (aiōnios g166)
10 Kimki kiqikkinǝ ixta sadiⱪ bolsa, qong ixtimu sadiⱪ bolidu; wǝ kimki kiqikkinǝ ixta sǝmimiyǝtsiz bolsa, qong ixtimu sǝmimiyǝtsiz bolidu.
Kui teie kätte võib usaldada väga vähest, võib teile usaldada ka palju; kui olete ebaausad vähesega, olete ebaausad ka paljuga.
11 Xunga ǝgǝr «naⱨǝⱪ dunyaƣa tǝwǝ bolƣan mal-dunya»da sadiⱪ bolmisanglar, kim silǝrgǝ ⱨǝⱪiⱪiy bayliⱪlarni tapxursun?
Kui teid ei saa usaldada ilmaliku vara mõttes, kes usaldaks teile siis tõelise rikkuse?
12 Wǝ baxⱪilarning nǝrsiliridǝ sadiⱪ bolmisanglar kim silǝrgǝ ɵzünglarning nǝrsisini bǝrsun?
Ja kui teid ei saa usaldada sellega, mis kuulub kellelegi teisele, kes usaldaks siis teile teie oma?
13 Ⱨeqkim ikki hojayinƣa tǝng hizmǝt ⱪilalmaydu. Qünki u yaki buni yaman kɵrüp, uni yahxi kɵridu; yaki buningƣa ɵzini pütünlǝy beƣixlap, uningƣa etibarsiz ⱪaraydu. [Xuningƣa ohxax], silǝrningmu birla waⱪitta ⱨǝm Hudaning, ⱨǝm mal-dunyaning ⱪulluⱪida boluxunglar mumkin ǝmǝs.
Üks sulane ei saa kuuletuda kahele isandale. Ta kas vihkab üht ja armastab teist või on pühendunud ühele ja põlgab teist. Te ei saa teenida mõlemat, Jumalat ja raha.“
14 Əmdi Pǝrisiylǝr (ular pulƣa amraⱪ idi) bularning ⱨǝmmisini anglap Əysani mǝshirǝ ⱪilixti.
Variserid, kes armastasid raha, kuulsid, mida Jeesus ütles, ja naersid tema üle.
15 Wǝ u ularƣa mundaⱪ dedi: — «Silǝr ɵzünglarni adǝmlǝrning aldida ⱨǝⱪⱪaniy ⱪilip kɵrsǝtküqidursilǝr; lekin Huda ⱪǝlbinglarni bilidu. Qünki adǝmlǝrning arisida ⱪǝdirlinidiƣini Hudaning nǝziridǝ yirginqliktur.
Aga Jeesus ütles neile: „Te paistate inimestele vagad, aga Jumal teab, mida te mõtlete. Jumal põlgab seda, mida inimesed kõrgelt hindavad.
16 Tǝwrat ⱪanuni wǝ pǝyƣǝmbǝrlǝrning yazmiliri [qɵmüldürgüqi] Yǝⱨyaƣiqǝ ⱨidayǝt bolup kǝldi; xu waⱪittin baxlap Hudaning padixaⱨliⱪining hux hǝwiri jakarlinip keliwatidu; [padixaⱨliⱪⱪa] kirmǝkqi bolƣanlarning ⱨǝrbiri uningƣa bɵsüp kiriwelixi kerǝktur.
Seadusesse ja prohvetitesse kirjutatust jätkus Johanneseni. Sellest ajast alates on levitatud head sõnumit Jumala riigist ja kõik pingutavad, et sinna sisse minna.
17 Lekin asman bilǝn zeminning yoⱪ ⱪiliwetilixi Tǝwratning bir qekiti bikar ⱪilinixtin asandur.
Kuid taeval ja maal on lihtsam lõppeda kui Seaduse väikseimal punktil kaduda.
18 — Ⱨǝr kim ɵz ayalini talaⱪ ⱪilip baxⱪa birini alsa zina ⱪilƣan bolidu wǝ kimki ɵz eridin talaⱪ ⱪilinƣanni alsa zina ⱪilƣan bolidu».
Iga mees, kes lahutab oma naisest ja abiellub teisega, rikub abielu, ning mees, kes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
19 — Burun bir bay adǝm bar idi; u sɵsün rǝnglik ton wǝ kanap kiyimlǝrni kiyip, ⱨǝrküni ǝyx-ixrǝt iqidǝ tǝntǝnǝ ⱪilatti.
Elas kord üks mees, kes oli rikas. Ta kandis purpurrõivaid ja peenlinast ning nautis luksuslikku elu.
20 Wǝ pütün ǝzayini qaⱪa-jaⱨarǝt besip kǝtkǝn Lazarus isimlik bir yoⱪsul bar idi; u bayning dǝrwazisining aldiƣa [ⱨǝrküni] yatⱪuzup ⱪoyulatti.
Tema värava juures istus enamasti üks kerjus nimega Laatsarus. Ta oli haavanditega kaetud
21 Uning dastihinidin qüxüp ⱪalƣan parqi-puratlardin ⱪorsiⱪini toyƣuzƣuxⱪa tǝxna idi. Ⱨalbuki, itlar kelip uning yarilirini yalaytti.
ja soovis süüa rikka mehe laualt jäävaid jääke. Isegi koerad tulid ja lakkusid tema haavu.
22 Əmdi xundaⱪ boldiki, yoⱪsul ɵldi wǝ pǝrixtilǝr uni Ibraⱨimning ⱪuqiⱪiƣa apardi. Bay ⱨǝm ɵlüp dǝpnǝ ⱪilindi;
Siis kerjus suri ja inglid kandis ta Aabrahami juurde. Ka rikas mees suri ja maeti.
23 wǝ tǝⱨtisarada ⱪattiⱪ ⱪiynilip, bexini kɵtürüp, yiraⱪtin Ibraⱨimni wǝ uning ⱪuqiⱪidiki Lazarusni kɵrüp: (Hadēs g86)
Allilmas, kus ta oli piinades, vaatas ta üles ja nägi kaugelt Aabrahami ja Laatsarust tema kõrval. (Hadēs g86)
24 «Əy ata Ibraⱨim, manga rǝⱨim ⱪilƣaysǝn! Lazarusni ǝwǝtkǝysǝn, u barmiⱪining uqini suƣa qilap, tilimƣa temitip sowutⱪay. Qünki mǝn bu ot yalⱪunida ⱪattiⱪ azabliniwatimǝn!» dǝp warⱪirap yalwurdi.
„Isa Aabraham, “hüüdis ta, „halasta mu peale ja saada Laatsarus, et ta kastaks oma sõrme vette ja jahutaks mu keelt, sest ma hõõgun piinas.“
25 Lekin Ibraⱨim mundaⱪ dedi: «Əy oƣlum, ⱨayat waⱪtingda ⱨalawǝtni yǝtküqǝ kɵrginingni wǝ Lazarusning dǝrd-bala tartⱪinini yadingƣa kǝltürgin. Ⱨazir u tǝsǝlli tapti, ǝmma sǝn azab tartiwatisǝn.
Aga Aabraham vastas: „Mu poeg, meenuta, et sa nautisid elus häid asju, samal ajal kui Laatsarusel oli väga kehv elu. Nüüd leiab tema lohutust, samas sina kannatad piinu.
26 Wǝ bulardin baxⱪa, biz bilǝn silǝrning ariliⱪimizda yoƣan bir ⱨang bekitilgǝndurki, bu yǝrdin silǝr tǝrǝpkǝ ɵtǝyli degǝnlǝr ɵtǝlǝmǝs wǝ andin biz tǝrǝpkǝ ɵtimiz degǝnlǝr ɵtǝlmǝs».
Peale selle on meie ja teie vahel laiumas suur kuristik. Mitte keegi, kes tahab, ei saa minna siit üle sinna teie juurde, ja mitte keegi ei saa tulla üle sealt meie juurde.“
27 Əmdi bay yǝnǝ: «Undaⱪta, i ata, sǝndin [Lazarusni] atamning ɵyigǝ ǝwǝtixingni ɵtünimǝn.
Rikas mees ütles: „Siis anun sind, isa, palun saada ta mu isa majja.
28 Qünki mening bǝx aka-ukam bar; ularning bu azab-oⱪubǝtlik yǝrgǝ kǝlmǝsliki üqün [Lazarus] ularni ⱪattiⱪ agaⱨlandurup ⱪoysun» — dedi.
Sest mul on viis venda ja ta võib neid hoiatada, et nemadki ei lõpetaks siin piinapaigas.“
29 Biraⱪ Ibraⱨim jawab berip uningƣa: «Ularda Musa wǝ [baxⱪa] pǝyƣǝmbǝrlǝrning [agaⱨ-guwaⱨliⱪi] bar; ular xularni anglisun» — dedi.
Kuid Aabraham vastas: „Neil on Mooses ja prohvetid. Nad peaksid neid kuulama.“
30 Lekin u: «Yaⱪ, i Ibraⱨim ata, ǝgǝr ɵlgǝnlǝrdin biri tirilip ularning aldiƣa barsa, ular towa ⱪilidu» — dedi.
„Ei, isa Aabraham, “ütles mees. „Aga nad parandaksid meelt, kui nende juurde läheks keegi surnutest!“
31 Əmma Ibraⱨim uningƣa: «Əgǝr ular Musa wǝ [baxⱪa] pǝyƣǝmbǝrlǝrning [guwaⱨliⱪini] anglimisa, ⱨǝtta ɵlgǝnlǝrdin birsi tirilsimu, ular yǝnila ixinixni rǝt ⱪilidu» — dedi.
Aabraham ütles talle: „Kui nad ei kuula Moosest ja prohveteid, ei veena neid ka see, kui keegi surnuist tagasi tuleks.““
