< Luⱪa 12 >
1 Xu qaƣlarda, mingliƣan kixilǝr yiƣilip, bir-birini dǝssiwǝtküdǝk ⱪista-ⱪistang boluxup kǝtkǝndǝ, u awwal muhlisliriƣa sɵz ⱪilip mundaⱪ dedi: — Pǝrisiylǝrning eqitⱪusidin, yǝni sahtipǝzlikidin ⱨoxyar bolunglar.
Juntando-se, entretanto, muitos milhares da multidão, tanto que se atropelavam uns aos outros, começou a dizer primeiramente a seus discípulos: Guardai-vos do fermento dos fariseus, que é hipocrisia.
2 Qünki yoxurulƣan ⱨeqⱪandaⱪ ix axkarilanmay ⱪalmaydu, wǝ ⱨeqⱪandaⱪ mǝhpiy ix ayan bolmay ⱪalmaydu.
E nada há encoberto que não haja de ser descoberto; nem oculto que não haja de ser sabido.
3 Xunga silǝrning ⱪarangƣuda eytⱪanliringlar yoruⱪta anglinidu; ɵyning iqkiridǝ hupiyanǝ piqirlaxⱪanliringlarmu ɵgzilǝrdǝ jakarlinidu.
Portanto tudo o que dissestes nas trevas, será ouvido na luz; e o que falastes ao ouvido nos quartos, será pregado sobre os telhados.
4 Mǝn silǝr dostlirimƣa xuni eytimǝnki, tǝnni ɵltürüp, baxⱪa ⱨeq ix ⱪilalmaydiƣanlardin ⱪorⱪmanglar.
E digo-vos, amigos meus, não temais aos que matam o corpo, e depois não têm mais o que possam fazer.
5 Lekin mǝn silǝrgǝ kimdin ⱪorⱪuxunglar kerǝklikini kɵrsitip ⱪoyay: Ɵltürgǝndin keyin, dozahⱪa taxlaxⱪa ⱨoⱪuⱪluⱪ bolƣuqidin ⱪorⱪunglar; bǝrⱨǝⱪ silǝrgǝ eytay — Uningdin ⱪorⱪunglar! (Geenna )
Mas eu vos mostrarei a quem deveis temer; temei a aquele, que depois de matar, [também] tem poder para lançar no inferno; sim, a este temei. (Geenna )
6 Bǝx ⱪuxⱪaq ikki tiyingǝ setilidiƣu? Lekin ularning ⱨeqbirimu Huda tǝripidin untulup ⱪalƣini yoⱪ.
Não se vendem cinco passarinhos por duas pequenas moedas? E nem um deles está esquecido diante de Deus.
7 Lekin ⱨǝtta ⱨǝrbir tal qeqinglarmu sanalƣandur. Xundaⱪ ikǝn, ⱪorⱪmanglar; silǝr nurƣunliƣan ⱪuxⱪaqtin ⱪimmǝtliksilǝr!
E até os cabelos de vossa cabeça estão todos contados; não temais, pois; mais valeis vós que muitos passarinhos.
8 — Biraⱪ mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, kim meni insanlarning aldida etirap ⱪilsa, Insan’oƣlimu uni Hudaning pǝrixtiliri aldida etirap ⱪilidu.
E vos digo que todo aquele que me confessar diante dos seres humanos, também o Filho do homem o confessará diante dos anjos de Deus.
9 Biraⱪ insanlarning aldida meni tonumiƣan kixi, Hudaning pǝrixtiliri aldidimu tonulmaydu.
Mas quem me negar diante dos seres humanos será negado diante dos anjos de Deus.
10 Insan’oƣliƣa ⱪarxi sɵz ⱪilƣan ⱨǝrⱪandaⱪ kixi kǝqürümgǝ erixǝlǝydu; lekin Muⱪǝddǝs Roⱨⱪa kupurluⱪ ⱪilƣuqi bolsa kǝqürümgǝ erixǝlmǝydu.
E a todo aquele que disser [alguma] palavra contra o Filho do homem, lhe será perdoado, mas ao que blasfemar contra o Espírito Santo, não lhe será perdoado.
11 Lekin kixilǝr silǝrni sinagoglarƣa yaki ⱨɵkümdarlar wǝ ǝmǝldarlarning aldiƣa elip berip soraⱪⱪa tartⱪanda, «[Ərzgǝ] ⱪandaⱪ jawab bǝrsǝm?» yaki «Nemǝ desǝm bolar?» dǝp ǝndixǝ ⱪilmanglar.
E quando vos trouxerem às sinagogas, aos magistrados e autoridades, não estejais ansiosos, como, ou que, em [vossa] defesa deveis dizer, ou que deveis falar.
12 Qünki nemǝ deyix kerǝklikini xu waⱪti-saitidǝ Muⱪǝddǝs Roⱨ silǝrgǝ ɵgitidu.
Porque na mesma hora o Espírito Santo vos ensinará o que deveis falar.
13 Kɵpqilik arisidin birsi uningƣa: — Ustaz, akamƣa [atimizdin] [ⱪalƣan] mirasni mǝn bilǝn tǝng ülixixkǝ buyruƣayla — dedi.
E um da multidão lhe disse: Mestre, dize a meu irmão que reparta a herança comigo.
14 Lekin u uningƣa jawabǝn: — Buradǝr, kim meni silǝrning üstünglarƣa sotqi yaki ülǝxtürgüqi ⱪildi? — dedi.
Mas ele lhe disse: Homem, quem me pôs por juiz, ou repartidor sobre vós?
15 U kɵpqilikkǝ ⱪarap: — Pǝhǝs bolup ɵzünglarni ⱨǝrhil tamahorluⱪtin saⱪlanglar. Qünki insanning ⱨayati uning mal-mülüklirining kɵplükigǝ baƣliⱪ ǝmǝstur, dedi.
E disse-lhes: Olhai, e tomai cuidado com a ganância; porque a vida de alguém não consiste na abundância dos bens que possui.
16 Andin u ularƣa mundaⱪ bir tǝmsilni eytip bǝrdi: — «Bir bayning yeri mol ⱨosul beriptu.
E propôs-lhes uma parábola, dizendo: A terra de um homem rico tinha frutificado bem.
17 U kɵnglidǝ «Ⱪandaⱪ ⱪilay? Qünki bunqiwala ⱨosulni ⱪoyƣudǝk yerim yoⱪ» — dǝp oylaptu.
E ele questionava a si mesmo, dizendo: Que farei? Porque não tenho onde juntar meus frutos.
18 Andun u: — «Mundaⱪ ⱪilay: — Ⱨazirⱪi ambarlirimni quwuwetip, tehimu qongini yasap, barliⱪ mǝⱨsulatlirim wǝ baxⱪa mal-mülüklirimni xu yǝrgǝ yiƣip saⱪlay!
E disse: Farei isto: derrubarei meus celeiros, e construirei maiores, e ali juntarei toda esta minha colheita, e estes meus bens.
19 Andin ɵz-ɵzümgǝ: «Əy jenim, yiƣip saⱪliƣan, kɵp yil yǝtküdǝk nemǝtliring bar, raⱨǝt iqidǝ yǝp-iqip hux bolƣin!» dǝydiƣan bolimǝn» dǝp oylaptu.
E direi à minha alma: Alma, muitos bens tens guardados, para muitos anos; descansa, come, bebe, alegra-te!
20 Lekin Huda uningƣa: «Əy ǝhmǝⱪ, bügün keqila jening sǝndin tǝlǝp ⱪilip elinidu; undaⱪta bu topliƣining kimgǝ ⱪalidu?» dǝptu.
Porém Deus lhe disse: Louco, esta noite te pedirão tua alma; e o que tens preparado, de quem será?
21 Hudaning aldida dɵlǝtmǝn bolmay, ɵzigǝ hǝzinǝ yiƣⱪanning ⱨali xundaⱪ bolar».
Assim [é] o que junta tesouros para si, mas não é rico em Deus.
22 Andin u muhlisliriƣa mundaⱪ dedi: — Xuning üqün mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, turmuxunglar toƣruluⱪ, nemǝ yǝrmiz yaki nemǝ kiyǝrmiz, dǝp ǝndixǝ ⱪilmanglar.
E disse a seus discípulos: Portanto vos digo, não estejais ansiosos por vossa vida, que comereis; nem pelo corpo, que vestireis.
23 Qünki ⱨayatliⱪ yemǝkliktin, tǝn kiyim-keqǝktin ǝzizdur.
Mais é a vida que o alimento, e [mais] o corpo que o vestido.
24 Ⱪuzƣunlarƣa ⱪaranglar! Ular terimaydu wǝ yiƣmaydu, ularning ambar, iskilatlirimu yoⱪ. Lekin Huda ularnimu ozuⱪlanduridu. Silǝr ⱪuxlardin ⱪanqilik ǝziz-ⱨǝ!
Considerai os corvos, que nem semeiam, nem ceifam; nem tem armazém, nem celeiro; e Deus os alimenta.
25 Aranglarda ⱪaysinglar ƣǝm-ⱪayƣu bilǝn ɵmrünglarni birǝr saǝt uzartalaysilǝr?
E quem de vós pode, com sua ansiedade, acrescentar um côvado à sua altura?
26 Əgǝr xunqilik kiqikkinǝ ixmu ⱪolunglardin kǝlmisǝ, nemǝ üqün ⱪalƣan ixlar toƣrisida ƣǝm-ǝndixǝ ⱪilisilǝr?
Pois, se não podeis nem mesmo com algo pequeno, por que estais ansiosos com o resto?
27 Nelupǝrlǝrning ⱪandaⱪ ɵsidiƣanliⱪiƣa ⱪarap beⱪinglar! Ular ǝmgǝkmu ⱪilmaydu, qaⱪmu egirmǝydu; lekin silǝrgǝ xuni eytayki, ⱨǝtta Sulayman toluⱪ xan-xǝrǝptǝ turƣandimu uning kiyinixi nilupǝrlǝning bir güliqilikimu yoⱪ idi.
Considerai os lírios, como crescem; não trabalham, nem fiam; e digo-vos, que nem mesmo Salomão, em toda sua glória, [chegou] a se vestir como um deles.
28 Əy ixǝnqi ajizlar! Əmdi Huda daladiki bügün eqilsa, ǝtisi ⱪurup oqaⱪⱪa selinidiƣan axu gül-giyaⱨlarni xunqǝ bezigǝn yǝrdǝ, silǝrni tehimu kiyindürmǝsmu?!
E se assim Deus veste a erva, que hoje está no campo, e amanhá é lançada no forno, quanto mais [vestirá] a vós, homens de pouca fé?
29 Xundaⱪ ikǝn, nemǝ yǝymiz, nemǝ iqimiz dǝp bax ⱪaturmanglar, ⱨeqnemidin ǝndixǝ ⱪilmanglar.
Vós, pois, não pergunteis que comereis, ou que bebereis; e não andeis preocupados.
30 Qünki ⱨǝrⱪaysi ǝldikilǝr mana xundaⱪ ⱨǝmmǝ nǝrsilǝrgǝ intilidu. Biraⱪ Atanglar silǝrning bu nǝrsilǝrgǝ moⱨtajliⱪinglarni bilidu;
Porque todas estas coisas, os gentios do mundo as buscam; mas vosso Pai sabe que necessitais destas coisas.
31 xundaⱪ ikǝn, Uning padixaⱨliⱪiƣa intilinglar wǝ u qaƣda, bularning ⱨǝmmisi silǝrgǝ ⱪoxulup nesip bolidu.
Mas buscai o Reino de Deus, e todas estas coisas vos serão acrescentadas.
32 Ⱪorⱪmanglar, i kiqik pada! Qünki Atanglar padixaⱨliⱪni silǝrgǝ ata ⱪilixni hux kɵrdi.
Não temas, ó pequeno rebanho; porque vosso Pai se agradou de dar a vós o Reino.
33 Mal-mülkünglarni setip, [kǝmbǝƣǝllǝrgǝ] hǝyrhaⱨliⱪ ⱪilinglar. Ɵzünglarƣa uprimaydiƣan ⱨǝmyan, ǝrxlǝrdǝ ⱨǝrgiz tügǝp kǝtmǝydiƣan bir hǝzinǝ ⱨazirlanglar; — xu yǝrdǝ oƣri yeⱪin kǝlmǝydu, küyǝ yǝp yoⱪap kǝtmǝydu.
Vendei o que tendes, e daí esmola. Fazei para vós bolsas que não se envelheçam; tesouro nos céus que nunca se deprecia; onde ladrão não chega, nem a traça destrói.
34 Qünki bayliⱪinglar ⱪǝyǝrdǝ bolsa, ⱪǝlbinglarmu xu yǝrdǝ bolidu.
Porque aonde estiver vosso tesouro, ali estará também vosso coração.
35 Silǝr belinglarni qing baƣlap, qiraƣliringlarni yandurup turunglar;
Estejam devidamente vestidos vossos quadris, e acesas as lâmpadas.
36 huddi hojayinining toy ziyapitidin ⱪaytip kelixini kütüp turƣan qakarlardǝk, ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar. Xuning bilǝn hojayin kelip ixikni ⱪaⱪⱪanda, qakarlar dǝrⱨal qiⱪip ixikni aqidiƣan bolidu.
E sede vós semelhantes às pessoas que esperam a seu senhor quando voltar do casamento; para que quando ele vier, e bater, logo possam lhe abrir.
37 Hojayin ⱪaytip kǝlgǝndǝ, qakarlirining oyƣaⱪ, tǝyyar turƣanliⱪini kɵrsǝ, bu qakarlarning bǝhtidur! Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin ɵzi belini baƣlap, ularni dastihanƣa olturƣuzup, ularning aldiƣa kelip xǝhsǝn ɵzi ularni kütüwalidu!
Bem-aventurados aqueles servos, os quais, quando o Senhor vier, [os] achar vigiando; em verdade vos digo que ele se vestirá, e os fará se sentarem [à mesa], e chegando-se, os servirá.
38 Wǝ ǝgǝr hojayin ikkinqi yaki üqinqi jesǝktǝ kǝlsimu, qakarlirining xundaⱪ oyƣaⱪliⱪini kɵrsǝ, bu ularning bǝhtidur!
E ainda que venha à segunda vigília; e [que] venha a terceira vigília, e assim [os] achar, bem-aventurados são tais servos.
39 Lekin xuni bilip ⱪoyunglarki, ǝgǝr ɵy igisi oƣrining keqidǝ ⱪaysi waⱪitta kelidiƣanliⱪini bilgǝn bolsa, u oyƣaⱪ turup oƣrining ɵygǝ texip kirixigǝ ⱨǝrgiz yol ⱪoymaytti!
Isto, porém, sabei: que se o chefe da casa soubesse à que hora o ladrão viria, ele não deixaria sua casa sofrer dano.
40 Xuning üqün silǝrmu ⱨǝrdaim tǝyyar turunglar; qünki Insan’oƣli silǝr oylimiƣan waⱪit-saǝttǝ ⱪaytip kelidu.
Vós, pois, também estejais prontos; porque o Filho do homem virá à hora que não imaginais.
41 Petrus uningdin: — I Rǝb, sǝn bu tǝmsilni bizgila ⱪaritip eyttingmu yaki ⱨǝmmǝylǝngǝ ⱪaritipmu? — dǝp soridi.
E Pedro lhe disse: Senhor, dizes tu esta parábola para nós, ou também para todos?
42 Rǝb mundaⱪ dedi: — Hojayini ɵz ɵyidikilǝrgǝ mǝs’ul ⱪilip, ularƣa tegixlik bolƣan axliⱪni waⱪti-waⱪtida tǝⱪsim ⱪilip berixkǝ tǝyinlǝydiƣan ixǝnqlik wǝ pǝmlik ƣojidar kim bolidu?
E o Senhor disse: Qual é, pois, o mordomo fiel e prudente, a quem [seu] senhor puser sobre seus servos, para que [lhes] dê alimento no tempo certo?
43 Hojayin ɵyigǝ ⱪaytⱪanda, qakirining xundaⱪ ⱪiliwatⱪinining üstigǝ kǝlsǝ, bu qakarning bǝhtidur!
Bem-aventurado aquele servo ao qual, quando seu senhor vier, o achar fazendo assim.
44 Mǝn silǝrgǝ bǝrⱨǝⱪ xuni eytip ⱪoyayki, hojayin uni pütün igilikini baxⱪuruxⱪa ⱪoyidu.
Em verdade vos digo, que o porá sobre todos os seus bens.
45 Lekin mubada xu qakar kɵnglidǝ: «Hojayinim ⱨayal bolup ⱪalidu» dǝp, baxⱪa qakarlar wǝ dedǝklǝrni bozǝk ⱪilixⱪa wǝ yǝp-iqip, mǝst boluxⱪa baxlisa,
Mas se aquele servo disser em seu coração: Meu senhor está demorando para vir; e começar a espancar aos servos e servas, e a comer, e a beber, e a se embebedar,
46 Xu qakarning hojayini kütülmigǝn bir küni, oylimiƣan bir waⱪitta ⱪaytip kelidu wǝ uni kesip ikki parqǝ ⱪilip, uning nesiwisini etiⱪadsizlar bilǝn ohxax tǝⱪdirdǝ bekitidu.
Virá o senhor daquele servo, no dia em que ele não espera, e na hora que ele não sabe; e será partido em dois, e porá sua porção com os incrédulos.
47 Əmdi hojayinining iradisini bilip turup, tǝyyarlinip turmiƣan wǝ hojayinining iradisi boyiqǝ ⱪilmiƣan qakar boluxiƣa tayaⱪ yǝydu.
E o servo que sabia a vontade de seu senhor, e não se preparou, nem fez conforme a sua vontade, será muito espancado.
48 Biraⱪ hojayinining iradisini bilmǝy turup, tayaⱪ yeyixkǝ tegixlik ixlarni ⱪilƣan qakar azraⱪ tayaⱪ yǝydu. Kimgǝ kɵp berilsǝ, uningdin tǝlǝp ⱪilinidiƣini kɵp bolidu. Qünki adǝmlǝr kimgǝ kɵp amanǝt ⱪoyƣan bolsa, uningdin tǝlǝp ⱪilidiƣinimu kɵp bolidu.
Mas o que não sabia, e fez [coisas] dignas de pancadas, será pouco espancado. E a qualquer que muito for dado, muito se lhe pedirá, e ao que muito se confiou, muito mais lhe será exigido.
49 Mǝn yǝr yüzigǝ ot taxlap tutaxturuxⱪa kǝldim wǝ bu otning tutixixiƣa nǝⱪǝdǝr tǝⱪǝzzamǝn!
Eu vim para lançar fogo na terra; e o que mais posso querer, se já está aceso?
50 Lekin mǝn aldi bilǝn bir qɵmüldürüx bilǝn qɵmüldürülüxüm kerǝk wǝ bu qümüldürülüxüm ǝmǝlgǝ axurulƣuqǝ intayin ⱪiynilimǝn!
Porém há um batismo que tenho que ser batizado; e como me angustio até que se venha a cumprir!
51 Silǝr meni yǝr yüzigǝ tinqliⱪ elip kǝldimikin, dǝp oylap ⱪaldinglarmu? Yaⱪ, mǝn xuni silǝrgǝ eytayki, tinqliⱪ ǝmǝs, bɵlünüx elip kǝldim!
Vós pensais que vim para dar paz à terra? Não, eu vos digo; mas antes [vim para trazer] divisão.
52 Qünki buningdin keyin, bir ɵydiki bǝx kixi bɵlünidu; üqi ikkisigǝ ⱪarsi wǝ ikkisi üqigǝ ⱪarxi bɵlünidu.
Porque daqui em diante cinco estarão divididos em uma casa; três contra dois, e dois contra três.
53 Ata oƣliƣa wǝ oƣul atisiƣa, ana ⱪiziƣa wǝ ⱪiz anisiƣa, ⱪeynana kelinigǝ wǝ kelin ⱪeynanisiƣa ⱪarxi turidu.
O pai estará dividido contra o filho, e o filho contra o pai; a mãe contra a filha, e a filha contra a mãe; a sogra contra sua nora, e a nora contra sua sogra.
54 Əysa yǝnǝ toplaxⱪan adǝmlǝrgǝ mundaⱪ dedi: — Silǝr künpetix tǝrǝptin bulutning qiⱪⱪinini kɵrsǝnglar, dǝrⱨal «yamƣur yaƣidu» dǝysilǝr, wǝ dǝrwǝⱪǝ xundaⱪ bolidu.
E ele dizia também para as multidões: Quando vedes a nuvem que vem do ocidente, logo dizeis: Lá vem chuva; E assim acontece.
55 Jǝnub tǝrǝptin xamalning qiⱪⱪinini kɵrsǝnglar, «Ⱨawa issiydu» dǝysilǝr wǝ dǝrwǝⱪǝ xundaⱪ bolidu.
E quando venta do sul, dizeis: Haverá calor; E assim acontece.
56 Əy sahtipǝzlǝr! Silǝr yǝr bilǝn kɵkning rǝnggini pǝrⱪ etǝlǝysilǝr-yu, ⱪandaⱪsigǝ bu zamanni pǝrⱪ etǝlmǝysilǝr?!
Hipócritas! Sabeis entender a aparência da terra e do céu; e como não entendeis este tempo?
57 Əmdi nemixⱪa ⱪaysi ixlarning durus ikǝnlikigǝ ɵzünglar ⱨɵküm ⱪilip baⱪmaysilǝr?!
E por que também não julgais por vós mesmos o que é justo?
58 Qünki dǝwagiring bilǝn birgǝ sotqi aldiƣa barƣiningda, uning bilǝn yolda ketiwatⱪiningda, uning bilǝn yarixip dost boluxⱪa intilgin; bolmisa, u seni sotqiƣa, sotqi bolsa gundipayƣa tapxuridu wǝ gundipay seni zindanƣa taxlaydu.
Pois quando fores com teu adversário à autoridade, procura te livrares dele no caminho, para que ele não venha a te levar ao juiz, e o juiz te entregue ao oficial de justiça, e o oficial de justiça te lance na prisão.
59 Mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, [ⱪǝrzingning] ǝng ahirⱪi bir tiyininimu ⱪoymay tɵlimigüqǝ, xu yǝrdin ⱨǝrgiz qiⱪalmaysǝn.
Eu te digo que não sairás dali enquanto não pagares até a última moeda.