< Yuⱨanna 9 >

1 Wǝ u yolda ketiwetip, tuƣma ⱪariƣu bir adǝmni kɵrdi.
Et comme il passait, Jésus vit un homme aveugle de naissance;
2 Muhlisliri uningdin: — Ustaz, kim gunaⱨ ⱪilip uning ⱪariƣu tuƣulƣiniƣa sǝwǝb bolƣan? U ɵzimu ya ata-anisimu? — dǝp soraxti.
Et ses disciples l’interrogèrent: Maître, qui a péché, celui-ci ou ses parents, pour qu’il soit né aveugle?
3 Əysa mundaⱪ jawab bǝrdi: — Ɵzi yaki ata-anisining gunaⱨ sadir ⱪilƣanliⱪidin ǝmǝs, bǝlki Hudaning Ɵz ǝmǝlliri uningda ayan ⱪilinsun dǝp xundaⱪ bolƣan.
Jésus répondit: Ni celui-ci n’a péché, ni ses parents, mais c’est pour que les œuvres de Dieu soient manifestées en lui.
4 Künning yoruⱪida, meni Əwǝtküqining ǝmǝllirini ada ⱪilixim kerǝk. Kǝq kirsǝ, xu qaƣda ⱨeqkim ix ⱪilalmaydu.
Il faut que j’opère les œuvres de celui qui m’a envoyé, tandis qu’il est jour; la nuit vient, pendant laquelle personne ne peut agir;
5 Mǝn dunyada turƣan waⱪtimda, dunyaning nuri ɵzümdurmǝn.
Tant que je suis dans le monde, je suis la lumière du monde.
6 Bu sɵzlǝrni ⱪilƣandin keyin, u yǝrgǝ tükürüp, tükürüktin lay ⱪilip, layni ⱨeliⱪi adǝmning kɵzlirigǝ sürüp ⱪoydi
Lorsqu’il eut dit cela, il cracha à terre, fit de la boue avec sa salive, et frotta de cette boue les yeux de l’aveugle,
7 wǝ uningƣa: «Siloam kɵlqiki»gǝ berip yuyuwǝtkin» dedi («Siloam» [ibraniyqǝ sɵz bolup], «ǝwǝtilgǝn» degǝn mǝnini bildüridu). Xuning bilǝn ⱨeliⱪi adǝm berip yuyuwidi, kɵzi kɵridiƣan bolup ⱪaytip kǝldi.
Et il lui dit: Va, lave-toi dans la piscine de Siloé (ce qu’on interprète par Envoyé). Il s’en alla donc, se lava, et revint voyant clair.
8 Ⱪoxniliri wǝ u ilgiri tilǝmqilik ⱪilƣinida uni kɵrgǝnlǝr: — Bu olturup tilǝmqilik ⱪilidiƣan ⱨeliⱪi adǝm ǝmǝsmu? — deyixip kǝtti.
De sorte que ses voisins et ceux qui l’avaient vu auparavant mendier, disaient: N’est-ce pas celui-là qui était assis et mendiait? D’autres disaient: c’est lui.
9 Bǝzilǝr: «Ⱨǝǝ, xu ikǝn» desǝ, yǝnǝ bǝzilǝr: «Yaⱪ. u ǝmǝs, lekin uningƣa ohxaydikǝn» deyixti. Biraⱪ u ɵzi: — Mǝn dǝl xu kixi bolimǝn! — dedi.
Et d’autres: Point du tout, seulement il lui ressemble. Mais lui disait: C’est moi.
10 — Undaⱪta kɵzliring ⱪandaⱪ eqildi? — dǝp soraxti ular.
Ils lui demandaient donc: Comment tes yeux ont-ils été ouverts?
11 U jawabǝn mundaⱪ dedi: — Əysa isimlik bir kixi [tükürükidin] lay ⱪilip kɵzlirimgǝ sürüp ⱪoyuwidi, manga: «Siloam kɵlqikigǝ berip yuyuwǝtkin» degǝnidi. Mǝn berip yuyuwidim, kɵrǝlǝydiƣan boldum.
Il répondit: Cet homme qu’on appelle Jésus a fait de la boue, il a frotté mes yeux, et m’a dit: Va à la piscine de Siloé, et lave-toi. J’y suis allé, je me suis lavé, et je vois.
12 — U ⱨazir ⱪǝyǝrdǝ? — dǝp soraxti ular. — Bilmǝymǝn, — dedi u.
Ils lui demandèrent: Où est-il? Il répondit: Je ne sais.
13 Halayiⱪ ilgiri ⱪariƣu bolƣan bu adǝmni Pǝrisiylǝrning aldiƣa elip berixti
Alors ils amenèrent aux pharisiens celui qui avait été aveugle.
14 (ǝslidǝ Əysa lay ⱪilip bu adǝmning kɵzlirini aqⱪan kün dǝl xabat küni idi).
Or c’était un jour de sabbat que Jésus fit de la boue et ouvrit ses yeux.
15 Xuning bilǝn Pǝrisiylǝr ⱪaytidin bu adǝmdin ⱪandaⱪ kɵrǝlǝydiƣan bolƣinini soriwidi, u ularƣa: — U kɵzlirimgǝ lay [sürüp] ⱪoydi, mǝn yuyuwidim wǝ mana, kɵrǝlǝydiƣan boldum! — dedi.
Les pharisiens lui demandèrent donc aussi comment il avait vu. Et il leur dit: Il m’a mis de la boue sur les yeux, je me suis lavé, et je vois.
16 Xuning bilǝn Pǝrisiylǝrdin bǝziliri: — U adǝm Hudaning yenidin kǝlgǝn ǝmǝs, qünki u xabat künini tutmaydu, — deyixti. Yǝnǝ bǝziliri: — U gunaⱨkar adǝm bolsa, ⱪandaⱪlarqǝ bundaⱪ mɵjizilik alamǝtlǝrni yaritalaytti? — deyixti. Buning bilǝn ularning arisida bɵlünüx pǝyda boldi.
Alors quelques-uns d’entre les pharisiens disaient: Cet homme n’est point de Dieu, puisqu’il ne garde point le sabbat. Mais d’autres disaient: Comment un pécheur peut-il faire de tels miracles? Et il y avait division entre eux.
17 Ular ⱪariƣu adǝmdin yǝnǝ: — U kɵzliringni eqiptu, ǝmdi sǝn u toƣruluⱪ nemǝ dǝysǝn? — dǝp soraxti. U: — U bir pǝyƣǝmbǝr ikǝn, — dedi.
Ils dirent donc encore à l’aveugle: Et toi, que dis-tu de celui qui t’a ouvert les yeux? Il répondit: C’est un prophète.
18 Yǝⱨudiylar kɵrǝlǝydiƣan ⱪilinƣan kixining ata-anisini tepip kǝlmigüqǝ, burun uning ⱪariƣu ikǝnlikigǝ wǝ ⱨazir kɵrǝlǝydiƣan ⱪilinƣanliⱪiƣa ixǝnmǝytti. Xunga ular uning ata-anisini qaⱪirtip,
Mais les Juifs ne crurent point de lui qu’il eût été aveugle et qu’il eût recouvré la vue, jusqu’à ce qu’ils eussent appelé les parents de celui qui avait recouvré la vue;
19 ulardin: — Bu silǝrning oƣlunglarmu? Tuƣma ⱪariƣu, dǝwatattinglar? Əmdi ⱨazir ⱪandaⱪlarqǝ kɵrǝlǝydiƣan bolup ⱪaldi? — dǝp soraxti.
Et ils les interrogèrent, disant: Est-ce là votre fils, que vous dites être né aveugle? Comment donc voit-il maintenant?
20 Ata-anisi ularƣa: — Uning bizning oƣlimiz ikǝnliki, xundaⱪla tuƣuluxidinla ⱪariƣu ikǝnlikini bilimiz;
Ses parents leur répondirent et dirent: Nous savons que c’est notre fils et qu’il est né aveugle;
21 lekin ⱨazir ⱪandaⱪlarqǝ kɵrǝlǝydiƣan bolup ⱪalƣanliⱪini, kɵzlirini kim aqⱪanliⱪini bilmǝymiz. U qong adǝm tursa, [buni] ɵzidin soranglar, u ɵzi dǝp bǝrsun, — dǝp jawab bǝrdi.
Mais comment il voit maintenant, nous ne le savons pas; ou qui lui a ouvert les yeux, nous ne le savons pas; interrogez-le: il a de l’âge, qu’il parle pour lui-même.
22 Ata-anisining xundaⱪ deyixi Yǝⱨudiylardin ⱪorⱪⱪanliⱪi üqün idi; qünki Yǝⱨudiylar kimdǝkim Əysani Mǝsiⱨ dǝp etirap ⱪilsa, u sinagog jamaitidin ⱪoƣlap qiⱪirilsun dǝp ⱪarar ⱪilƣanidi.
Ses parents dirent cela, parce qu’ils craignaient les Juifs; car déjà les Juifs étaient convenus ensemble que si quelqu’un confessait que Jésus était le Christ, il serait chassé de la synagogue.
23 Xu sǝwǝbtin uning ata-anisi: «U qong adǝm tursa, [buni] ɵzidin soranglar» degǝnidi.
C’est pourquoi ses parents dirent: Il a de l’âge, interrogez-le lui-même.
24 Pǝrisiylǝr ǝslidǝ ⱪariƣu bolƣan adǝmni yǝnǝ qaⱪirip uningƣa: — Hudaƣa xan-xǝrǝp berip [ⱪǝsǝm ⱪil]! Biz bu adǝmning gunaⱨkar ikǝnlikini bilimiz, — deyixti.
Ils appelèrent donc de nouveau l’homme qui avait été aveugle, et lui dirent: Rends gloire à Dieu; pour nous, nous savons que cet homme est un pécheur.
25 U mundaⱪ jawab bǝrdi: — U gunaⱨkarmu, ǝmǝsmu, bilmǝymǝn. Biraⱪ mǝn xu birla ixni bilimǝnki, ⱪariƣu idim, ⱨazir kɵrǝlǝydiƣan boldum.
Mais il leur dit: S’il est pécheur, je ne sais; je sais une seule chose, c’est que j’étais aveugle, et qu’à présent je vois.
26 Ular uningdin yǝnǝ bir ⱪetim: — U seni ⱪandaⱪ ⱪildi? Kɵzliringni ⱪandaⱪ aqti? — dǝp soraxti.
Ils lui répliquèrent donc: Que t’a-t-il fait? Comment t’a-t-il ouvert les yeux?
27 U jawabǝn: — Silǝrgǝ alliⱪaqan eyttim, biraⱪ ⱪulaⱪ salmidinglar. Silǝr nemǝ dǝp ⱪaytidin anglaxni halap ⱪaldinglar? Silǝrmu uning muhlisliri bolay dǝwatamsilǝr?! — dedi.
Il leur répondit: Je vous l’ai déjà dit, et vous l’avez entendu, pourquoi voulez-vous l’entendre encore? Est-ce que, vous aussi, vous voulez devenir ses disciples?
28 Buning bilǝn, ular uni ⱪattiⱪ tillap: — Sǝn ⱨeliⱪining muhlisi! Biz bolsaⱪ Musa [pǝyƣǝmbǝrning] muhlislirimiz.
Ils le maudirent donc, et dirent: Sois son disciple, toi; mais nous, nous sommes disciples de Moïse.
29 Hudaning Musaƣa sɵzligǝnlikini bilimiz; lekin bu nemining bolsa ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikinimu bilmǝymiz, — deyixti.
Nous savons que Dieu a parlé à Moïse; mais celui-ci, nous ne savons d’où il est.
30 Ⱨeliⱪi adǝm ularƣa mundaⱪ jawab ⱪayturdi: — Ajayip ixⱪu bu! Gǝrqǝ silǝr uning ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikini bilmigininglar bilǝn, u mening kɵzlirimni aqti.
Cet homme reprit et leur dit: Mais il y a en cela une chose étonnante, c’est que vous ne sachiez d’où il est, et il a ouvert mes yeux;
31 Biz bilimizki, Huda gunaⱨkarlarning tilǝklirini anglimaydu; biraⱪ Ɵzigǝ ihlasmǝn bolup iradisigǝ ǝmǝl ⱪilƣuqilarningkini anglaydu.
Cependant nous savons que Dieu n’écoute point les pécheurs; mais si quelqu’un honore Dieu et fait sa volonté, c’est celui-là qu’il exauce.
32 Dunya apiridǝ bolƣandin tartip, birǝrsining tuƣma ⱪariƣuning kɵzini aqⱪanliⱪini anglap baⱪⱪan ǝmǝs. (aiōn g165)
Jamais on n’a ouï dire que quelqu’un ait ouvert les yeux d’un aveugle-né. (aiōn g165)
33 Əgǝr bu adǝm Hudadin kǝlmigǝn bolsa, ⱨeqnemǝ ⱪilalmiƣan bolatti.
Si celui-ci n’était pas de Dieu, il ne pourrait rien faire.
34 Ular uni: — Sǝn tüptin gunaⱨ iqidǝ tuƣulƣan turuⱪluⱪ, bizgǝ tǝlim bǝrmǝkqimusǝn? — deyixip, uni [sinagogtin] ⱪoƣlap qiⱪiriwetixti.
Ils répliquèrent et lui dirent: Tu es né tout entier dans le péché, et tu nous enseignes! Et ils le jetèrent dehors.
35 Əysa ularning uni [sinagogtin] ⱪoƣlap qiⱪarƣanliⱪini anglap, uni izdǝp tepip: Sǝn, Hudaning Oƣliƣa etiⱪad ⱪilamsǝn? — dǝp soridi.
Jésus apprit qu’ils l’avaient jeté dehors; et, l’ayant rencontré, il lui demanda: Crois-tu au Fils de Dieu?
36 U jawabǝn: — Tǝⱪsir, u kim? Mǝn uningƣa etiⱪad ⱪilay, — dedi.
Celui-ci répondit et dit: Qui est-il, Seigneur, afin que je croie en lui?
37 — Sǝn ⱨǝm uni kɵrdüng ⱨǝm mana, ⱨazir sǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪan dǝl xuning ɵzi, — dedi Əysa uningƣa.
Et Jésus lui dit: Mais tu l’as vu, et c’est lui-même qui te parle.
38 Ⱨeliⱪi adǝm: — I Rǝb, etiⱪad ⱪilimǝn! — dǝp, uningƣa sǝjdǝ ⱪildi.
Et celui-ci reprit: Je crois. Seigneur; et se prosternant, il l’adora.
39 — Mǝn korlarni kɵridiƣan bolsun, kɵridiƣanlarni kor bolsun dǝp bu dunyaƣa ⱨɵküm qiⱪirixⱪa kǝldim, — dedi Əysa.
Alors Jésus dit: C’est en jugement que je suis venu dans ce monde, afin que ceux qui ne voient pas, voient, et que ceux qui voient, deviennent aveugles.
40 Uning yenidiki bǝzi Pǝrisiylǝr bu sɵzlǝrni anglap uningdin: — Bizmu kormu? — dǝp soraxti.
Or quelques-uns d’entre les pharisiens, qui étaient avec lui, l’entendirent et lui demandèrent: Est-ce que nous sommes aveugles, nous aussi?
41 Əysa ularƣa: — Kor bolƣan bolsanglar, gunaⱨinglar bolmaytti; lekin silǝr ⱨazir «kɵrüwatimiz» degininglar üqün silǝrgǝ gunaⱨ ⱨesabliniweridu, — dedi.
Jésus leur répondit: Si vous étiez aveugles, vous n’auriez point de péché. Mais vous dites au contraire: Nous voyons. Ainsi votre péché subsiste.

< Yuⱨanna 9 >