< Yuⱨanna 9 >
1 Wǝ u yolda ketiwetip, tuƣma ⱪariƣu bir adǝmni kɵrdi.
Kui Jeesus oli möödumas, nägi ta üht pimedana sündinud meest.
2 Muhlisliri uningdin: — Ustaz, kim gunaⱨ ⱪilip uning ⱪariƣu tuƣulƣiniƣa sǝwǝb bolƣan? U ɵzimu ya ata-anisimu? — dǝp soraxti.
Jüngrid küsisid temalt: „Rabi, miks see mees pimedana sündis? Kas tema tegi pattu või ta vanemad?“
3 Əysa mundaⱪ jawab bǝrdi: — Ɵzi yaki ata-anisining gunaⱨ sadir ⱪilƣanliⱪidin ǝmǝs, bǝlki Hudaning Ɵz ǝmǝlliri uningda ayan ⱪilinsun dǝp xundaⱪ bolƣan.
Jeesus vastas: „See ei ole ei selle mehe ega tema vanemate pattude tõttu. Aga et tema elus võiks ilmneda see, mida Jumal suudab teha,
4 Künning yoruⱪida, meni Əwǝtküqining ǝmǝllirini ada ⱪilixim kerǝk. Kǝq kirsǝ, xu qaƣda ⱨeqkim ix ⱪilalmaydu.
peame jätkuvalt tegema selle tegusid, kes mu läkitas, kuni on veel päev. Tuleb öö, mil keegi ei saa tööd teha.
5 Mǝn dunyada turƣan waⱪtimda, dunyaning nuri ɵzümdurmǝn.
Sel ajal kui mina siin maailmas olen, olen ma maailma valgus.“
6 Bu sɵzlǝrni ⱪilƣandin keyin, u yǝrgǝ tükürüp, tükürüktin lay ⱪilip, layni ⱨeliⱪi adǝmning kɵzlirigǝ sürüp ⱪoydi
Kui Jeesus seda oli öelnud, sülitas ta maha ja tegi süljega veidi pori, mille ta määris mehe silmadele.
7 wǝ uningƣa: «Siloam kɵlqiki»gǝ berip yuyuwǝtkin» dedi («Siloam» [ibraniyqǝ sɵz bolup], «ǝwǝtilgǝn» degǝn mǝnini bildüridu). Xuning bilǝn ⱨeliⱪi adǝm berip yuyuwidi, kɵzi kɵridiƣan bolup ⱪaytip kǝldi.
Siis ütles Jeesus mehele: „Mine ja pese end Siiloahi tiigis (mis tähendab „läkitatu“).“Niisiis mees läks ja pesi ning kui ta koju läks, siis ta nägi.
8 Ⱪoxniliri wǝ u ilgiri tilǝmqilik ⱪilƣinida uni kɵrgǝnlǝr: — Bu olturup tilǝmqilik ⱪilidiƣan ⱨeliⱪi adǝm ǝmǝsmu? — deyixip kǝtti.
Tema naabrid ja need, kes olid tundnud teda kerjusena, küsisid: „Kas see pole mitte see mees, kes tavaliselt istus ja kerjas?“
9 Bǝzilǝr: «Ⱨǝǝ, xu ikǝn» desǝ, yǝnǝ bǝzilǝr: «Yaⱪ. u ǝmǝs, lekin uningƣa ohxaydikǝn» deyixti. Biraⱪ u ɵzi: — Mǝn dǝl xu kixi bolimǝn! — dedi.
Mõned ütlesid, et ta on see, samas teised ütlesid: „Ei, see on lihtsalt keegi, kes näeb tema moodi välja.“Kuid mees kordas: „See olen mina!“
10 — Undaⱪta kɵzliring ⱪandaⱪ eqildi? — dǝp soraxti ular.
„Kuidas sa siis näed?“küsisid nad temalt.
11 U jawabǝn mundaⱪ dedi: — Əysa isimlik bir kixi [tükürükidin] lay ⱪilip kɵzlirimgǝ sürüp ⱪoyuwidi, manga: «Siloam kɵlqikigǝ berip yuyuwǝtkin» degǝnidi. Mǝn berip yuyuwidim, kɵrǝlǝydiƣan boldum.
Ta vastas: „Üks mees nimega Jeesus tegi veidi pori, määris mu silmadele ja käskis: „Mine ja pese end Siiloahi tiigis.“Nii ma läksin ja pesin ja nüüd ma näen.“
12 — U ⱨazir ⱪǝyǝrdǝ? — dǝp soraxti ular. — Bilmǝymǝn, — dedi u.
„Kus ta on?“küsisid nad. „Ma ei tea, “vastas ta.
13 Halayiⱪ ilgiri ⱪariƣu bolƣan bu adǝmni Pǝrisiylǝrning aldiƣa elip berixti
Nad viisid mehe, kes oli olnud pime, variseride juurde.
14 (ǝslidǝ Əysa lay ⱪilip bu adǝmning kɵzlirini aqⱪan kün dǝl xabat küni idi).
Oli ju hingamispäev, kui Jeesus oli teinud pori ja avanud pimeda mehe silmad.
15 Xuning bilǝn Pǝrisiylǝr ⱪaytidin bu adǝmdin ⱪandaⱪ kɵrǝlǝydiƣan bolƣinini soriwidi, u ularƣa: — U kɵzlirimgǝ lay [sürüp] ⱪoydi, mǝn yuyuwidim wǝ mana, kɵrǝlǝydiƣan boldum! — dedi.
Seega küsisid ka variserid, kuidas ta näeb. Mees vastas neile: „Ta määris mu silmadele pori, ma pesin ja nüüd ma näen.“
16 Xuning bilǝn Pǝrisiylǝrdin bǝziliri: — U adǝm Hudaning yenidin kǝlgǝn ǝmǝs, qünki u xabat künini tutmaydu, — deyixti. Yǝnǝ bǝziliri: — U gunaⱨkar adǝm bolsa, ⱪandaⱪlarqǝ bundaⱪ mɵjizilik alamǝtlǝrni yaritalaytti? — deyixti. Buning bilǝn ularning arisida bɵlünüx pǝyda boldi.
Mõned variserid ütlesid: „Mees, kes seda tegi, ei saa olla Jumalast, sest ta ei pea hingamispäeva.“Aga teised imestasid: „Kuidas saaks patune selliseid imesid teha?“Nii olid nad lahkarvamusel.
17 Ular ⱪariƣu adǝmdin yǝnǝ: — U kɵzliringni eqiptu, ǝmdi sǝn u toƣruluⱪ nemǝ dǝysǝn? — dǝp soraxti. U: — U bir pǝyƣǝmbǝr ikǝn, — dedi.
Siis jätkasid nad mehe küsitlemist. „Mida arvad siis sina temast, ta avas ju sinu silmad, “küsisid nad. „Kindlasti on ta prohvet, “vastas mees.
18 Yǝⱨudiylar kɵrǝlǝydiƣan ⱪilinƣan kixining ata-anisini tepip kǝlmigüqǝ, burun uning ⱪariƣu ikǝnlikigǝ wǝ ⱨazir kɵrǝlǝydiƣan ⱪilinƣanliⱪiƣa ixǝnmǝytti. Xunga ular uning ata-anisini qaⱪirtip,
Juudi juhid keeldusid ikkagi uskumast, et mees, kes oli olnud pime, näeb nüüd, kuni nad kutsusid kohale mehe vanemad.
19 ulardin: — Bu silǝrning oƣlunglarmu? Tuƣma ⱪariƣu, dǝwatattinglar? Əmdi ⱨazir ⱪandaⱪlarqǝ kɵrǝlǝydiƣan bolup ⱪaldi? — dǝp soraxti.
Nad küsisid neilt: „Kas see on teie poeg, kes teie sõnul sündis pimedana? Kuidas ta siis nüüd näeb?“
20 Ata-anisi ularƣa: — Uning bizning oƣlimiz ikǝnliki, xundaⱪla tuƣuluxidinla ⱪariƣu ikǝnlikini bilimiz;
Tema vanemad vastasid: „Me teame, et see on meie poeg, kes suri pimedana.
21 lekin ⱨazir ⱪandaⱪlarqǝ kɵrǝlǝydiƣan bolup ⱪalƣanliⱪini, kɵzlirini kim aqⱪanliⱪini bilmǝymiz. U qong adǝm tursa, [buni] ɵzidin soranglar, u ɵzi dǝp bǝrsun, — dǝp jawab bǝrdi.
Aga meil pole aimugi, kuidas ta nüüd näeb või kes ta terveks tegi. Küsige talt endalt, ta on piisavalt vana. Ta saab ise enda eest rääkida.“
22 Ata-anisining xundaⱪ deyixi Yǝⱨudiylardin ⱪorⱪⱪanliⱪi üqün idi; qünki Yǝⱨudiylar kimdǝkim Əysani Mǝsiⱨ dǝp etirap ⱪilsa, u sinagog jamaitidin ⱪoƣlap qiⱪirilsun dǝp ⱪarar ⱪilƣanidi.
Põhjus, miks tema vanemad nii ütlesid, oli see, et nad kartsid, mida juudi juhid teha võivad. Juudi juhid olid juba teatanud, et igaüks, kes kuulutab, et Jeesus on Messias, visatakse sünagoogist välja.
23 Xu sǝwǝbtin uning ata-anisi: «U qong adǝm tursa, [buni] ɵzidin soranglar» degǝnidi.
Sellepärast ta vanemad ütlesidki: „Küsige talt endalt, ta on piisavalt vana.“
24 Pǝrisiylǝr ǝslidǝ ⱪariƣu bolƣan adǝmni yǝnǝ qaⱪirip uningƣa: — Hudaƣa xan-xǝrǝp berip [ⱪǝsǝm ⱪil]! Biz bu adǝmning gunaⱨkar ikǝnlikini bilimiz, — deyixti.
Veelkord kutsusid nad sisse mehe, kes oli olnud pime, ja ütlesid talle: „Austa Jumalat! Me teame, et see mees on patune.“
25 U mundaⱪ jawab bǝrdi: — U gunaⱨkarmu, ǝmǝsmu, bilmǝymǝn. Biraⱪ mǝn xu birla ixni bilimǝnki, ⱪariƣu idim, ⱨazir kɵrǝlǝydiƣan boldum.
Mees vastas: „Kas ta on patune või mitte, seda ma ei tea. Tean vaid, et ma olin pime ja nüüd ma näen.“
26 Ular uningdin yǝnǝ bir ⱪetim: — U seni ⱪandaⱪ ⱪildi? Kɵzliringni ⱪandaⱪ aqti? — dǝp soraxti.
Siis küsisid nad talt: „Mida ta sulle tegi? Kuidas ta su silmad avas?“
27 U jawabǝn: — Silǝrgǝ alliⱪaqan eyttim, biraⱪ ⱪulaⱪ salmidinglar. Silǝr nemǝ dǝp ⱪaytidin anglaxni halap ⱪaldinglar? Silǝrmu uning muhlisliri bolay dǝwatamsilǝr?! — dedi.
Mees vastas: „Ma juba rääkisin teile. Kas te ei kuulanud? Miks te tahate seda uuesti kuulda? Ega teiegi taha tema jüngriteks saada?“
28 Buning bilǝn, ular uni ⱪattiⱪ tillap: — Sǝn ⱨeliⱪining muhlisi! Biz bolsaⱪ Musa [pǝyƣǝmbǝrning] muhlislirimiz.
Nad sõimasid teda valjusti ja ütlesid: „Sina oled selle mehe jünger.
29 Hudaning Musaƣa sɵzligǝnlikini bilimiz; lekin bu nemining bolsa ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikinimu bilmǝymiz, — deyixti.
Meie oleme Moosese jüngrid. Me teame, et Jumal rääkis Moosesega, aga selle inimese kohta me ei tea isegi, kust ta pärit on.“
30 Ⱨeliⱪi adǝm ularƣa mundaⱪ jawab ⱪayturdi: — Ajayip ixⱪu bu! Gǝrqǝ silǝr uning ⱪǝyǝrdin kǝlgǝnlikini bilmigininglar bilǝn, u mening kɵzlirimni aqti.
Mees vastas: „See on uskumatu! Te ei tea, kust ta pärit on, aga ta avas mu silmad.
31 Biz bilimizki, Huda gunaⱨkarlarning tilǝklirini anglimaydu; biraⱪ Ɵzigǝ ihlasmǝn bolup iradisigǝ ǝmǝl ⱪilƣuqilarningkini anglaydu.
Me teame, et Jumal ei kuule patuseid, kuid ta kuuleb igaüht, kes teenib teda ja täidab tema tahtmist.
32 Dunya apiridǝ bolƣandin tartip, birǝrsining tuƣma ⱪariƣuning kɵzini aqⱪanliⱪini anglap baⱪⱪan ǝmǝs. (aiōn )
Iialgi varem ajaloos ei ole keegi kuulnud, et pimedana sündinu saaks terveks. (aiōn )
33 Əgǝr bu adǝm Hudadin kǝlmigǝn bolsa, ⱨeqnemǝ ⱪilalmiƣan bolatti.
Kui see mees ei oleks Jumalast, ei suudaks ta midagi.“
34 Ular uni: — Sǝn tüptin gunaⱨ iqidǝ tuƣulƣan turuⱪluⱪ, bizgǝ tǝlim bǝrmǝkqimusǝn? — deyixip, uni [sinagogtin] ⱪoƣlap qiⱪiriwetixti.
„Sa oled täielikult patusena sündinud ja ometi üritad meid noomida, “vastasid nad. Ja nad heitsid ta sünagoogist välja.
35 Əysa ularning uni [sinagogtin] ⱪoƣlap qiⱪarƣanliⱪini anglap, uni izdǝp tepip: Sǝn, Hudaning Oƣliƣa etiⱪad ⱪilamsǝn? — dǝp soridi.
Kui Jeesus kuulis, et ta oli välja visatud, läks ta ja otsis mehe üles ning küsis temalt: „Kas sa usud inimese Pojasse?“
36 U jawabǝn: — Tǝⱪsir, u kim? Mǝn uningƣa etiⱪad ⱪilay, — dedi.
Mees vastas: „Ütle mulle, kes ta on, isand, et ma saaksin temasse uskuda.“
37 — Sǝn ⱨǝm uni kɵrdüng ⱨǝm mana, ⱨazir sǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪan dǝl xuning ɵzi, — dedi Əysa uningƣa.
„Sa oled teda juba näinud. Tema see on, kes sinuga praegu räägib!“ütles Jeesus talle.
38 Ⱨeliⱪi adǝm: — I Rǝb, etiⱪad ⱪilimǝn! — dǝp, uningƣa sǝjdǝ ⱪildi.
„Ma usun sind, Issand!“ütles mees ja põlvitas kummardades Jeesuse ette.
39 — Mǝn korlarni kɵridiƣan bolsun, kɵridiƣanlarni kor bolsun dǝp bu dunyaƣa ⱨɵküm qiⱪirixⱪa kǝldim, — dedi Əysa.
Siis ütles Jeesus talle: „Ma olen tulnud tooma maailmale kohtuotsust selleks, et need, kes on pimedad, võiksid näha, ja need, kes näevad, saaksid pimedaks.“
40 Uning yenidiki bǝzi Pǝrisiylǝr bu sɵzlǝrni anglap uningdin: — Bizmu kormu? — dǝp soraxti.
Mõned variserid, kes olid koos Jeesusega, küsisid talt: „Ega meiegi pimedad ole?“
41 Əysa ularƣa: — Kor bolƣan bolsanglar, gunaⱨinglar bolmaytti; lekin silǝr ⱨazir «kɵrüwatimiz» degininglar üqün silǝrgǝ gunaⱨ ⱨesabliniweridu, — dedi.
Jeesus vastas: „Kui te oleksite pimedad, ei oleks teil süüd. Aga nüüd, kui te ütlete, et näete, jääb teie süü alles.“