Yuⱨanna 4
1 Əmdi Pǝrisiylǝrning «Əysaning muhlis ⱪilip qɵmüldürgǝnliri Yǝⱨyaningkidin kɵp ikǝn» degǝn hǝwǝrni angliƣinini Rǝb uⱪⱪandin keyin
Kui Jeesus mõistis, et variserid olid avastanud, et ta võidab poolehoidu ja ristib rohkem jüngreid kui Johannes
2 (ǝmǝliyǝttǝ Əysa ɵzi ǝmǝs, muhlisliri qɵmüldürǝtti)
(kuigi Jeesus ise ei ristinud, vaid tema jüngrid),
3 u Yǝⱨudiyǝ ɵlkisidin qiⱪip yǝnǝ Galiliyǝgǝ kǝtti.
lahkus ta Juudamaalt ja läks tagasi Galileasse.
4 Əmdi u yol üstidǝ Samariyǝ ɵlkisidin ɵtüxi kerǝk idi.
Teekonnal pidi ta läbi Samaaria minema.
5 Xuning bilǝn u Yaⱪup ɵz oƣli Yüsüpkǝ bǝrgǝn yǝrgǝ yeⱪin bolƣan Samariyǝning Sihar degǝn bir xǝⱨirigǝ kǝldi.
Nii jõudis ta Samaaria linna Sühhari juurde, mis asub selle põllu lähedal, mille Jaakob oli oma pojale Joosepile andnud.
6 Xu yǝrdǝ «Yaⱪupning ⱪuduⱪi» bar idi. Əysa sǝpiridǝ qarqiƣinidin ⱪuduⱪning ⱪexiƣa kelip olturdi. Bu tǝhminǝn altinqi saǝt idi.
Jaakobi kaev oli seal, ja Jeesus, kes oli teekonnast väsinud, istus otse kaevu kõrvale maha. Oli umbes keskpäev.
7 Əysaning muhlisliri yemǝklik setiwelix üqün xǝⱨǝrgǝ kirip kǝtkǝnidi. Xu qaƣda, Samariyǝlik bir ayal su alƣili kǝldi. Əysa uningƣa: — Manga iqkili su bǝrgin, — dedi.
Üks samaaria naine tuli vee järele. Jeesus ütles talle: „Palun anna mulle juua!“,
sest tema jüngrid olid läinud linna toitu ostma.
9 Ayal uningdin: — Ɵzingiz Yǝⱨudiy tursingiz, mǝndǝk Samariyǝlik bir ayaldin ⱪandaⱪlarqǝ iqkili su tǝlǝp ⱪilip ⱪaldingiz? — dǝp soridi (qünki Yǝⱨudiylar Samariyǝliklǝr bilǝn ⱨeqⱪandaⱪ bardi-kǝldi ⱪilmaytti).
„Sina oled juut ja mina samaaria naine. Kuidas saad sa minult juua küsida?“vastas naine, sest juudid ei suhtle samaarlastega.
10 Əysa uningƣa jawabǝn: — Əgǝr sǝn Hudaning sowƣitining nemiliki wǝ sǝndin su soriƣuqining kim ikǝnlikini bilsǝngidi, undaⱪta sǝn uningdin tilǝytting wǝ u sanga ⱨayatliⱪ süyini berǝtti.
Jeesus vastas talle: „Kui sa ainult tunneksid ära Jumala anni ja selle, kes sinult küsib: „Palun anna mulle juua“, siis küsiksid sa temalt ja tema annaks sulle eluvett.“
11 Ayal uningdin: — Tǝⱪsir, su tartⱪudǝk ⱨeqnǝrsingiz bolmisa, uning üstigǝ ⱪuduⱪ qongⱪur tursa, ⱨayatliⱪ süyini nǝdin alisiz?
„Isand, sul ei ole ämbrit ja kaev on sügav. Kust sa kavatsed eluvee saada?“kostis naine.
12 Əjǝba, bu ⱪuduⱪni bizgǝ [miras] ⱪaldurƣan atimiz Yaⱪuptin uluƣmusiz? Bu ⱪuduⱪtin ɵzi, oƣulliri wǝ mal-waranlirimu su iqkǝn — dedi.
„Meie isa Jaakob andis meile kaevu. Ta jõi sellest ise, samuti ta pojad ja kariloomad. Kas sa oled temast parem?“
13 Əysa uningƣa jawabǝn: — Bu suni iqkǝn ⱨǝrkim yǝnǝ ussaydu.
Jeesus vastas: „Igaühel, kes sellest kaevust vett joob, tuleb jälle janu.
15 Ayal: — Tǝⱪsir, manga bu sudin bǝrgǝysizki, mǝn yǝnǝ ussimaydiƣan wǝ muxu yǝrgǝ su tartⱪili ikkinqi kǝlgüqi bolmaydiƣan bolay! — dedi.
„Isand, “vastas naine, „palun anna mulle seda vett, et mul ei oleks enam janu ja ma ei peaks tulema vee järele!“
16 Əysa: — Berip eringni bu yǝrgǝ qaⱪirip kǝlgin, — dedi.
„Mine kutsu oma mees ja tulge siia tagasi, “ütles Jeesus talle.
17 — Erim yoⱪ, — dǝp jawab bǝrdi ayal. — Erim yoⱪ dǝp, rast eytting.
„Mul ei ole meest, “vastas naine. „Sul on õigus, kui ütled, et sul ei ole meest, “lausus Jeesus talle.
18 Qünki bǝx ǝrgǝ tǝgding wǝ ⱨazir sǝndǝ bolƣini sening ering ǝmǝs. Buni toƣra eytting! — dedi Əysa.
„Sul on olnud viis meest ja see, kellega sa praegu elad, ei ole sinu mees. Nii et su sõnad on õiged.“
19 Ayal uningƣa: — Tǝⱪsir, ǝmdi kɵrdümki, siz ǝslidǝ pǝyƣǝmbǝr ikǝnsiz!
„Isand, ma näen, et sa oled prohvet, “vastas naine.
20 Ata-bowilirimiz bu taƣda ibadǝt ⱪilip kǝlgǝn, lekin silǝr [Yǝⱨudiylar] «Ibadǝtni Yerusalemda ⱪilix kerǝk!» dǝwalisilǝrƣu? — dedi.
„Ütle mulle seda: meie esivanemad teenisid Jumalat sellel mäel, aga teie ütlete, et Jumalat tuleb teenida Jeruusalemmas.“
21 Əysa uningƣa mundaⱪ dedi: — Hanim, manga ixǝngin, xundaⱪ bir waⱪti-saiti keliduki, silǝrning Atiƣa ibadǝt ⱪilixinglar üqün nǝ bu taƣda yaki nǝ Yerusalemda boluxunglarning ⱨajiti ⱪalmaydu.
Jeesus vastas: „Naine, usu mind, tuleb aeg, mil te ei kummarda Isa ei sellel mäel ega Jeruusalemmas.
22 Silǝr ibadǝt ⱪilƣininglarni bilmǝysilǝr; biraⱪ biz kimgǝ ibadǝt ⱪilƣinimizni bilimiz. Qünki nijat-ⱪutⱪuzulux Yǝⱨudiylar arⱪiliⱪ bolidu.
Te tõesti ei tunne Jumalat, keda te kummardate, kuid meie teenime Jumalat, keda me tunneme, sest pääste tuleb juutidelt.
23 Lekin xundaⱪ bir waⱪit kelidu — wǝ xundaⱪla ⱨazir kǝldiki, ⱨǝⱪiⱪiy ibadǝt ⱪilƣuqilar Atiƣa roⱨ wǝ ⱨǝⱪiⱪǝt bilǝn ibadǝt ⱪilidu. Ata Ɵzigǝ ǝnǝ xundaⱪ ⱨǝⱪiⱪiy ibadǝt ⱪilƣuqilarni izdimǝktǝ.
Kuid tuleb aeg − ja õigupoolest on see juba käes −, mil tõelised jumalateenijad teenivad Isa vaimus ja tões, sest Isa soovib selliseid teenijaid.
24 Huda roⱨtur wǝ uningƣa ibadǝt ⱪilƣuqilar roⱨ wǝ ⱨǝⱪiⱪǝt bilǝn Uningƣa ibadǝt ⱪilixi kerǝktur.
Jumal on Vaim, nii et Jumala teenijad peavad teenima vaimus ja tões.“
25 Ayal uningƣa: — Mǝsiⱨning, yǝni «Hristos» degǝnning kelidiƣanliⱪini bilimǝn. U kǝlgǝndǝ, bizgǝ ⱨǝmmǝ ixlarni eytip beridu — dedi.
Naine ütles: „Ma tean, et Messias tuleb.“(See, keda nimetatakse Kristuseks). „Kui ta tuleb, siis selgitab ta meile kõike.“
26 Əysa uningƣa: — Sǝn bilǝn sɵzlixiwatⱪuqi mǝn dǝl xudurmǝn! — dedi.
Jeesus vastas: „MINA OLEN − seesama, kes sinuga räägib.“
27 Xu qaƣda uning muhlisliri ⱪaytip kǝldi. Ular uning bir ayal bilǝn sɵzlixiwatⱪanliⱪiƣa ⱨang-tang ⱪelixti; lekin ⱨeqⱪaysisi uningdin: «Uningdin nemǝ izdǝysǝn?» yaki «Nemixⱪa uning bilǝn sɵzlixisǝn?» dǝpmu sorimidi.
Just siis tulid jüngrid tagasi. Nad olid rabatud, et Jeesus räägib naisega, kuid keegi neist ei küsinud: „Mida sa teed?“ega „Miks sa temaga räägid?“
28 Xuning bilǝn ayal kozisini taxlap ⱪoyup, xǝⱨǝrgǝ ⱪaytip berip, kixilǝrgǝ:
Naine jättis veekruusi maha, jooksis tagasi linna ja rääkis rahvale:
29 — Yürünglar, ⱨayatimda ⱪilƣanlirimning ⱨǝmmisini manga eytip bǝrgǝn bir kixini kɵrüp kelinglar. Əjǝba, Mǝsiⱨ xumidu? — dedi.
„Tulge ja tutvuge mehega, kes rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud! Kas see võiks Messias olla?“
30 Buning bilǝn halayiⱪ xǝⱨǝrdin qiⱪip, Əysaning aldiƣa kelixti.
Niisiis läksid inimesed linnast välja teda vaatama.
31 Xu ariliⱪta muhlisliri uningƣa: — Ustaz, bir nǝrsǝ yǝwalsangqu? — dǝp ɵtünüxti.
Vahepeal soovitasid jüngrid Jeesusele: „Rabi, söö ometi midagi!“
32 Lekin u ularƣa: — Mening silǝr bilmǝydiƣan bir yemǝklikim bar, — dedi.
Kuid Jeesus vastas: „Mul on toitu, millest te midagi ei tea.“
33 Muhlislar bir-birigǝ: — Əjǝba, birsi uningƣa yegili bir nǝrsǝ ǝkelip bǝrgǝnmidu? — deyixti.
„Kas keegi tõi talle süüa?“küsisid jüngrid üksteiselt.
34 Əysa ularƣa mundaⱪ dedi: — Mening yemǝklikim — meni Əwǝtküqining iradisini ǝmǝlgǝ axurux wǝ uning [manga tapxurƣan] hizmitini tamamlaxtur.
Jeesus ütles neile: „Minu toit on täita tema tahtmist, kes mu läkitas, ja tema töö lõpule viia.
35 — Silǝr: «Ⱨosul yeƣixⱪa yǝnǝ tɵt ay ⱪaldi» dǝwatmamsilǝr? Mana, silǝrgǝ eytayki, bexinglarni kɵtürüp etizlarƣa ⱪaranglar, ziraǝtlǝr sarƣiyip oruxⱪa tǝyyar boldi!
Kas teil pole mitte ütlus: „Lõikuseni on veel neli kuud?“Avage silmad ja vaadake ringi! Vili põldudel on küps, lõikuseks valmis.
36 Wǝ ormiqi ix ⱨǝⱪⱪini alidu wǝ mǝnggülük ⱨayatⱪa toplanƣan ⱨosulni yiƣidu, xuning bilǝn teriƣuqi bilǝn ormiqi tǝng xadlinidu. (aiōnios g166)
Lõikajale on tasutud ja ta kogub vilja igaveseks eluks, et mõlemad, nii külvaja kui ka lõikaja, saaksid rõõmustada. (aiōnios g166)
37 Qünki bu ixta «biri teriydu, yǝnǝ biri yiƣidu» degǝn sɵz ǝmǝlgǝ axurulidu.
Nii et vanasõna „Üks külvab, teine lõikab“on õige.
38 Mǝn silǝrni ɵzünglar ǝmgǝk singdürmigǝn ⱨosulni yiƣixⱪa ǝwǝttim; baxⱪilar ǝmgǝk ⱪildi wǝ silǝr ularning ǝmgikining mewisini elixⱪa nesip boldunglar.
Ma saadan teid koguma saaki, mille nimel te ei ole tööd teinud. Teised tegid raske töö ja teie lõikate kasu sellest, mida nad tegid.“
39 Xu xǝⱨǝrdiki nurƣun Samariyǝliklǝr ⱨeliⱪi ayalning: «U ⱨayatimda ⱪilƣanlirimning ⱨǝmmisini manga eytip bǝrdi» degǝn guwaⱨliⱪ sɵzini anglap, Əysaƣa etiⱪad ⱪildi.
Paljud selle linna samaarlased uskusid temasse naise sõnade tõttu: „Ta rääkis mulle kõigest, mida ma olen kunagi teinud.“
40 Xunga, ular uning aldiƣa kelip, uning ɵzliri bilǝn billǝ turuxini ɵtünüxkili turdi; xuning bilǝn u u yǝrdǝ ikki kün turdi.
Kui nad siis tulid teda vaatama, anusid nad, et ta nende juurde jääks. Ta jäi sinna kaheks päevaks
41 Uning sɵz-kalami arⱪiliⱪ tehimu kɵp adǝm uningƣa etiⱪad ⱪildi.
ja tema kõneletu tõttu uskusid temasse veel paljud.
42 Ular ayalƣa: — Bizning etiⱪad ⱪiliximiz ǝmdi sening sɵzliring sǝwǝbidin ǝmǝs, qünki ɵzimiz uni angliduⱪ wǝ bilduⱪki, dunyaning Ⱪutⱪuzƣuqisi dǝl xu kixidur! — deyixti.
Nad ütlesid naisele: „Nüüd me ei usu temasse lihtsalt sinu sõnade tõttu, vaid me ise oleme teda kuulnud. Oleme veendunud, et ta on tõesti maailma Päästja.“
43 Bu ikki kündin keyin u xu yǝrdin qiⱪip Galiliyǝgǝ ⱪarap mangdi
Kahe päeva pärast läks ta edasi Galilea poole.
44 (qünki Əysa ɵzi: «Ⱨeqbir pǝyƣǝmbǝrning ɵz yurtida izziti yoⱪtur» dǝp guwaⱨliⱪ bǝrgǝnidi).
Jeesus ise oli teinud märkuse, et prohvetit ei austata tema oma kodumaal.
45 Xuning bilǝn u Galiliyǝgǝ kǝlginidǝ, Galiliyǝliklǝr uning [ɵtüp ketix] ⱨeytida Yerusalemda ⱪilƣan ǝmǝllirining ⱨǝmmisini kɵrgǝqkǝ, uni ⱪarxi elixti (qünki ularmu ⱨeytⱪa qiⱪⱪanidi).
Aga kui ta saabus Galileasse, võtsid inimesed ta heal meelel vastu, sest ka nemad olid käinud paasapühal ja näinud kõike, mida ta oli Jeruusalemmas teinud.
46 Əmdi Əysa bu ⱪetim Galiliyǝdiki Kana yezisiƣa yǝnǝ bardi (u dǝl xu yǝrdǝ suni xarabⱪa aylandurƣanidi). [Xu künlǝrdǝ], Kǝpǝrnaⱨum xǝⱨiridǝ oƣli kesǝl bolup yatⱪan bir orda ǝmǝldari bar idi.
Ta külastas taas Galileas asuvat Kaanat, kus ta oli vee veiniks muutnud. Lähedal asuvas Kapernauma linnas elas kuninga ametnik, kelle poeg oli väga haige.
47 U Əysaning Yǝⱨudiyǝdin Galiliyǝgǝ kǝlgǝnlikini anglap, uning aldiƣa bardi wǝ: — [Ɵyümgǝ] qüxüp, sǝkratta yatⱪan oƣlumni saⱪaytip bǝrgǝyla! — dǝp tohtimay iltija ⱪildi.
Kui ta kuulis, et Jeesus oli tulnud Juudamaalt tagasi Galileasse, läks ta Jeesuse juurde ja palus teda, et ta tuleks ja teeks terveks tema poja, kes oli suremas.
48 Xuning bilǝn, Əysa uningƣa: — Silǝr [Galiliyǝliklǝr] mɵjizilik alamǝtlǝr wǝ karamǝtlǝrni kɵrmigüqǝ, ⱨeq etiⱪad ⱪilmaysilǝr! — dedi.
„Kui te ei näe tunnustähti ja imetegusid, siis te ei usu mind, “ütles Jeesus.
49 Orda ǝmǝldari Əysaƣa: — Tǝⱪsir, balam ɵlmǝstǝ qüxkǝyla! — dedi.
„Issand, lihtsalt tule enne, kui mu laps sureb!“anus ametnik.
50 Əysa uningƣa: — Barƣin, oƣlung ⱨayat ⱪaldi! — dedi. Ⱨeliⱪi adǝm Əysaning eytⱪan sɵzigǝ ixinip, ɵyigǝ ⱪarap mangdi.
„Mine koju, “ütles Jeesus talle. „Su poeg jääb elama!“Mees uskus, mida Jeesus oli talle öelnud, ning läks kodu poole.
51 Yolda ketip barƣinida, uning ⱪulliri aldiƣa qiⱪip, baliliri ⱨayat, dǝp uⱪturdi.
Kui ta oli alles teel, tulid sulased talle vastu uudisega, et tema poeg on elus ja paraneb.
52 Əmǝldar ulardin oƣlining ⱪaysi saǝttin baxlap yahxilinixⱪa yüzlǝngǝnlikini soriwidi, ular: — Tünügün yǝttinqi saǝttǝ ⱪizitmisi yandi, — deyixti.
Ta küsis neilt, mis ajal oli tema pojal parem hakanud. „Eile kella ühe ajal päeval lahkus temast palavik, “ütlesid nad talle.
53 Balining atisi buning dǝl Əysaning ɵzigǝ: «Oƣlung ⱨayat ⱪaldi!» degǝn saǝt ikǝnlikini bilip yǝtti. Xuning bilǝn ɵzi pütkül ailisidikilǝr bilǝn billǝ etiⱪad ⱪilixti.
Siis isa mõistis, et see oli täpselt see aeg, mil Jeesus oli talle öelnud: „Su poeg jääb elama!“Siis uskusid tema ja kõik ta kodakondsed Jeesusesse.
54 Bu Əysaning Yǝⱨudiyǝdin Galiliyǝgǝ kǝlgǝndin keyinki kɵrsǝtkǝn ikkinqi mɵjizilik alamiti idi.
See oli teine imeline tunnustäht, mille Jeesus tegi pärast Juudamaalt Galileasse tulemist.
