< Yuⱨanna 3 >

1 Yǝⱨudiylar [kengǝxmisining] Pǝrisiylǝrdin bolƣan Nikodim isimlik bir yolbaxqisi bar idi.
Il y avait, parmi les pharisiens, un homme qui s'appelait Nicodème: c'était un sénateur juif.
2 Bu adǝm bir keqisi Əysaning aldiƣa kelip: — Ustaz, sening Hudadin kǝlgǝn tǝlim bǝrgüqi ikǝnlikingni bilimiz. Qünki Huda uning bilǝn billǝ bolmisa, ⱨeqkimning sǝn kɵrsǝtkǝn bu mɵjizilik alamǝtlǝrni kɵrsitixi ⱪǝt’iy mumkin ǝmǝs, — dedi.
Il vint de nuit trouver Jésus, et lui dit: «Maître, nous savons que tu es un docteur venu de Dieu, car nul ne peut faire les miracles que tu fais, si Dieu n'est avec lui...»
3 Əysa uningƣa jawabǝn: — Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, ⱨeqkim yuⱪiridin tuƣulmiƣiqǝ, Hudaning padixaⱨliⱪini kɵrǝlmǝs! — dedi.
Jésus répondit et lui dit: «En vérité, en vérité, je te le dis, si l’on ne naît à nouveau, on ne peut voir le royaume de Dieu.»
4 Nikodim: — Adǝm ⱪeriƣinida ⱪandaⱪmu ⱪaytidin tuƣulsun? Anisining ⱪorsiⱪiƣa ⱪayta kirip tuƣuluxi mumkinmu?! — dǝp soridi.
Nicodème lui dit: «Comment un homme qui est vieux, peut-il naître? peut-il rentrer dans le sein de sa mère et naître?»
5 Əysa mundaⱪ jawab bǝrdi: — Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, ⱨǝm sudin, ⱨǝm Roⱨtin tuƣulmiƣiqǝ, ⱨeqkim Hudaning padixaⱨliⱪiƣa kirǝlmǝs!
Jésus répondit: «En vérité, en vérité, je te dis que si l’on ne naît, d'eau et d'esprit, on ne peut entrer dans le royaume de Dieu:
6 Əttin tuƣulƣan bolsa ǝttur; roⱨtin tuƣulƣan bolsa roⱨtur.
ce qui est né de la chair est chair, et ce qui est né de l'esprit est esprit...
7 Sanga: «Yuⱪiridin tuƣuluxunglar kerǝk» deginimgǝ ⱨǝyran ⱪalma.
Ne t'étonne point de ce que je t'ai dit qu'il vous faut naître à nouveau.
8 Xamal haliƣan tǝrǝpkǝ soⱪidu, sǝn uning awazini anglaysǝn, lekin ⱪǝyǝrdin kelip, ⱪǝyǝrgǝ baridiƣinini bilmǝysǝn. Roⱨtin tuƣulƣan ⱨǝrbirimu xundaⱪtur.
Le vent souffle où il veut, et tu en entends le bruit; mais tu ne sais d'où il vient ni où il va; ainsi en est-il de tout homme qui est né de l'esprit.»
9 Nikodim yǝnǝ jawabǝn Əysaƣa: — Bu ixlar ⱪandaⱪmu mumkin bolar? — dedi.
Nicodème lui dit: «Comment cela peut-il se faire?»
10 Əysa uningƣa jawabǝn mundaⱪ dedi: — «Sǝn Israilning ɵlimasi turup, bunimu bilmǝmsǝn?
Jésus lui répondit: «Tu es le docteur d'Israël, et tu ne sais pas ces choses!
11 Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn sanga xuni eytip ⱪoyayki, biz bilginimizni eytimiz wǝ kɵrginimizgǝ guwaⱨliⱪ berimiz, lekin silǝr bizning guwaⱨliⱪimizni ⱪobul ⱪilmaysilǝr.
En vérité, en vérité, je te dis que nous disons ce que nous savons, et que nous rendons témoignage de ce que nous avons vu; mais vous ne recevez pas notre témoignage.
12 Silǝrgǝ zemindiki ixlarni eytsam ixǝnmigǝn yǝrdǝ, ǝrxtiki ixlarni eytsam ⱪandaⱪmu ixinisilǝr?
Si, quand je vous parle des choses terrestres, vous ne croyez pas, comment croirez-vous quand je vous parlerai des choses célestes?
13 Ɵzi ǝrxtǝ bolup, ǝrxtin qüxküqidin, yǝni Insan’oƣlidin baxⱪa ⱨeqkim ǝrxkǝ qiⱪmidi.
Nul n'est monté au ciel, que celui qui est descendu du ciel, le Fils de l'homme qui était dans le ciel;
14 Musa qɵldǝ [tuq] yilanni kɵtürgǝndǝk, Insan’oƣlimu ohxaxla xundaⱪ egiz kɵtürülüxi kerǝk.
et, comme Moïse éleva le serpent dans le désert, il faut de même que le Fils de l’homme soit élevé,
15 Xundaⱪ bolƣanda, uningƣa etiⱪad ⱪilƣanlarning ⱨǝmmisi ⱨalak bolmay, mǝnggülük ⱨayatⱪa erixǝlǝydu». (aiōnios g166)
afin que quiconque croit en lui ait la vie éternelle.» (aiōnios g166)
16 Qünki Huda dunyadiki insanlarni xu ⱪǝdǝr sɵyiduki, Ɵzining birdinbir yeganǝ Oƣlini pida boluxⱪa bǝrdi. Mǝⱪsiti, uningƣa etiⱪad ⱪilƣan ⱨǝrbirining ⱨalak bolmay, mǝnggülük ⱨayatⱪa erixixi üqündur. (aiōnios g166)
En effet, Dieu a tant aimé le monde, qu'il a donné son Fils unique, afin que quiconque croit en lui ne périsse point, mais qu'il ait la vie éternelle. (aiōnios g166)
17 Huda Oƣlini dunyadiki insanlarni gunaⱨⱪa bekitix üqün ǝmǝs, bǝlki ularning u arⱪiliⱪ ⱪutⱪuzuluxi üqün dunyaƣa ǝwǝtti.
Dieu n'a pas envoyé son Fils dans le monde, pour juger le monde, mais afin que le monde soit sauvé par lui.
18 Kimki uningƣa etiⱪad ⱪilƣuqi bolsa, gunaⱨⱪa bekitilmǝydu; lekin etiⱪad ⱪilmiƣuqi bolsa alliⱪaqan gunaⱨⱪa bekitilgǝndur; qünki u Hudaning yǝkkǝ-yeganǝ Oƣlining namiƣa etiⱪad ⱪilmiƣan.
Celui qui croit en lui n'est point jugé, mais celui qui ne croit pas en lui est déjà jugé, parce qu'il n'a pas cru au nom du Fils unique de Dieu;
19 Wǝ gunaⱨⱪa bekitix sǝwǝbi mana xuki, nur dunyaƣa kǝlgǝn bolsimu, insanlar nurni ǝmǝs, bǝlki ⱪarangƣuluⱪni yahxi kɵrdi; qünki ularning ǝmǝlliri rǝzil idi.
et voici ce jugement: la lumière est venue dans le monde, mais les hommes ont mieux aimé les ténèbres que la lumière, parce que leurs oeuvres étaient mauvaises.
20 Qünki rǝzillik ⱪilƣuqi ⱨǝrbiri nurni yaman kɵrüp wǝ ɵzining ⱪilƣan-ǝtkǝnlirining axkara ⱪilinmasliⱪi üqün nurƣa kǝlmǝydu;
Car tout homme qui fait le mal, hait la lumière, et il ne s'approche point de la lumière, de peur que la méchanceté de ses oeuvres ne soit mise en évidence;
21 lekin ⱨǝⱪiⱪǝtni yürgüzgüqi bolsa, ǝmǝllirini Hudaƣa tayinip ⱪilƣanliⱪi ayan bolsun dǝp, nurƣa kelidu.
mais celui qui pratique la vérité, s'approche de la lumière, afin que ses oeuvres soient manifestées, parce qu'elles sont faites en Dieu.
22 Bu ixlardin keyin, Əysa muhlisliri bilǝn Yǝⱨudiyǝ zeminiƣa bardi; u u yǝrdǝ ular bilǝn billǝ turup, kixilǝrni qɵmüldürdi.
Après cela, Jésus se rendit dans les campagnes de la Judée avec ses disciples; il y séjourna avec eux, et il baptisait.
23 Xu qaƣda Yǝⱨya [pǝyƣǝmbǝrmu] Salim yezisining yenidiki Aynon degǝn yǝrdǝ kixilǝrni qɵmüldürüwatatti. Qünki u yǝrning süyi mol idi. Kixilǝr uning aldiƣa kelixip, qɵmüldürüxni ⱪobul ⱪilixatti
Jean baptisait aussi à Énon, près de Salim, parce qu'il y avait là beaucoup d'eau; et l’on venait s'y faire baptiser,
24 (qünki xu qaƣda Yǝⱨya tehi zindanƣa taxlanmiƣanidi).
car Jean n'avait pas encore été mis en prison.
25 [xu waⱪitlarda] Yǝⱨyaning muhlisliri bir Yǝⱨudiy kixi bilǝn taⱨarǝt ⱪaidiliri toƣrisida bǝs-munazirǝ ⱪilixip ⱪaldi.
Il s'éleva donc une dispute entre les disciples de Jean et un Juif au sujet du baptême.
26 Andin muhlislar Yǝⱨyaning yeniƣa kelip: — Ustaz, Iordan dǝryasining u ⱪetida sǝn bilǝn birgǝ bolƣan, ɵzüng [tǝriplǝp] guwaⱨliⱪ bǝrgǝn ⱨeliⱪi kixi mana ⱨazir ɵzi kixilǝrni qɵmüldürüwatidu, wǝ ⱨǝmmǝ adǝm uning yeniƣa ketixiwatidu, — dedi.
Les disciples vinrent vers Jean, et lui dirent: «Maître, celui qui était avec toi au delà du Jourdain, et à qui tu as rendu témoignage, le voilà qui baptise; et tout le monde va vers lui.»
27 Yǝⱨya mundaⱪ jawab bǝrdi: — Əgǝr uningƣa ǝrxtin ata ⱪilinmiƣan bolsa, insan ⱨeqnǝrsigǝ igǝ bolalmaydu.
Jean répondit et dit: «Un homme ne peut rien recevoir, s'il ne lui a été donné du ciel.
28 Mening silǝrgǝ: «Mǝn Mǝsiⱨ ǝmǝs, pǝⱪǝt uning aldida ǝwǝtilgǝnmǝn» deginimgǝ ɵzünglar guwaⱨqisilǝr.
Vous m'êtes vous-mêmes témoins, que j'ai dit: «Je ne suis pas le Messie, mais j'ai été envoyé devant lui.»
29 Kelinqǝkni ǝmrigǝ alƣuqi yigittur; ⱪoldixi yigitning awazini kütidu; ⱪoldax uning awazini anglap, ⱪǝlbidǝ tolimu hursǝn bolidu. Xuningƣa ohxax, mǝndimu hursǝnlik tolup taxidu.
Celui qui a l'épouse est l'époux; mais l'ami de l'époux, qui se tient là et qui l'écoute, est ravi de joie d'entendre la voix de l'époux: cette joie donc est la mienne, et elle est parfaite.
30 Uning yüksilixi, mening ajizlixixim muⱪǝrrǝrdur.
Il faut qu'il croisse et que je diminue.»
31 Üstündin kǝlgüqi ⱨǝmmidin üstündur. Zemindin kǝlgüqi zeminƣa tǝwǝ bolup zemindiki ixlarni sɵzlǝydu. Ərxtin kǝlgüqi ⱨǝmmidin üstündur;
Celui qui vient d'en haut est au-dessus de tous. Celui qui vient de la terre est de la terre, et il parle comme étant de la terre; celui qui vient du ciel est au-dessus de tous,
32 ɵzining [ǝrxtǝ] kɵrgǝn wǝ angliƣanliri bolsa, u bular toƣruluⱪ guwaⱨliⱪ beridu; biraⱪ ⱨeqkim uning guwaⱨliⱪini ⱪobul ⱪilmaydu.
et il rend témoignage de ce qu'il a vu et entendu; mais nul ne reçoit son témoignage.
33 [Ⱨalbuki], kimki uning guwaⱨliⱪini ⱪobul ⱪilƣan bolsa, Hudaning ⱨǝⱪ ikǝnlikigimu mɵⱨürini basⱪan bolidu.
Celui qui reçoit son témoignage certifie que Dieu est vrai;
34 Qünki Huda ǝwǝtkini Hudaning sɵzlirini sɵzlǝydu; qünki Huda Roⱨni [uningƣa] ɵlqǝm bilǝn kǝmlǝp bǝrmǝs.
car celui que Dieu a envoyé profère les paroles de Dieu, parce que Dieu ne lui donne pas son Esprit par mesure.
35 Ata Oƣulni sɵyidu wǝ ⱨǝmmǝ ixlarni uning ⱪoliƣa tapxurƣandur.
Le Père aime le Fils et a remis toutes choses entre ses mains.
36 Oƣulƣa etiⱪad ⱪilƣuqi mǝnggülük ⱨayatⱪa igidur. Lekin Oƣulƣa itaǝt ⱪilmiƣuqi ⱨayatni ⱨeq kɵrmǝydu, bǝlki Hudaning ƣǝzipi xundaⱪlarning üstidǝ turidu. (aiōnios g166)
Celui qui croit au Fils a la vie éternelle; celui qui ne croit point au Fils ne verra point la vie, mais la colère de Dieu demeure sur lui. (aiōnios g166)

< Yuⱨanna 3 >