< Yuⱨanna 16 >
1 Silǝrning putlixip kǝtmǝslikinglar üqün bularni silǝrgǝ eyttim.
Olen seda teile rääkinud, et teie usk minusse ei kaoks.
2 Ular silǝrni sinagoglarning jamaǝtliridin ⱪoƣlap qiⱪiriwetidu; ⱨǝmdǝ xundaⱪ bir waⱪit-saǝt keliduki, silǝrni ɵltürgüqi ɵzini Hudaƣa hizmǝt ⱪiliwatimǝn, dǝp ⱨesablaydu.
Nad heidavad teid sünagoogidest välja; õigupoolest tuleb aeg, mil need, kes teid tapavad, arvavad, et teevad Jumalale teene.
3 Ular bularni ya Atini, ya meni tonumiƣanliⱪi üqün ⱪilidu.
Nad teevad seda, sest nad ei ole kunagi tundnud Isa ega mind. Olen teile seda rääkinud, et kui see toimub, tuleks teile meelde, mida ma teile rääkisin.
4 Lekin mǝn bu ixlarni silǝrgǝ eyttimki, waⱪit-saiti kǝlgǝndǝ, mǝn xundaⱪ aldin’ala eytⱪinimni esinglarƣa kǝltürǝlǝysilǝr.
Mul ei olnud vaja seda teile kohe alguses rääkida, sest siis jäin ma teie juurde.
5 — Mǝn baxta bularni silǝrgǝ eytmidim, qünki mǝn silǝr bilǝn billǝ idim. Lekin ǝmdi meni ǝwǝtküqining yeniƣa ⱪaytip ketimǝn. Xundaⱪ turuⱪluⱪ, aranglardin ⱨeqkim mǝndin: «Nǝgǝ ketisǝn?» dǝp sorimaywatidu.
Aga nüüd lähen ma tema juurde, kes mu läkitas, ja ometi ei küsi teist keegi: „Kuhu sa lähed?“
6 Əksiqǝ, silǝrgǝ bularni eytⱪinim üqün, ⱪǝlbinglar ⱪayƣuƣa qɵmüp kǝtti.
Muidugi olete praegu, mil ma teile rääkisin, südamevaluga täidetud.
7 Əmma mǝn silǝrgǝ ⱨǝⱪiⱪǝtni eytip ⱪoyayki, mening ketixim silǝrgǝ paydiliⱪtur. Qünki ǝgǝr kǝtmisǝm, Yardǝmqi silǝrgǝ kǝlmǝydu. Əmma kǝtsǝm, Uni silǝrgǝ ǝwǝtimǝn.
Aga ma räägin teile tõtt: teile on parem, et ma lähen ära, sest kui ma ei läheks, ei tuleks teie juurde Lohutaja. Kui ma ära lähen, saadan ma tema teie juurde.
8 U kǝlgǝndǝ, bu dunyadikilǝrgǝ gunaⱨ toƣrisida, ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ toƣrisida wǝ ahirǝt soriⱪi toƣrisida ⱨǝⱪiⱪǝtni bilgüzidu.
Kui ta tuleb, veenab ta neid, kes on maailmas, et nad on valesti aru saanud patust, õigusest ja kohtust:
9 U ularni gunaⱨ toƣrisida bilgüzidu, qünki ular manga etiⱪad ⱪilmidi.
patust, et nad ei uskunud minusse;
10 Ularni ⱨǝⱪⱪaniyliⱪ toƣrisida [bilgüzidu], qünki Atamning yeniƣa ⱪaytip barimǝn wǝ silǝr meni yǝnǝ kɵrǝlmǝysilǝr.
õigusest, et ma lähen Isa juurde ja te ei näe mind enam;
11 Ularni ahirǝt soriⱪi toƣrisida [bilgüzidu], qünki bu dunyaning ⱨɵkümdari üstigǝ ⱨɵküm qiⱪirildi.
kohtust, et selle maailma valitseja on juba surma mõistetud.
12 Silǝrgǝ eytidiƣan yǝnǝ kɵp sɵzlirim bar idi; lekin silǝr ularni ⱨazirqǝ kɵtürǝlmǝysilǝr.
On veel palju, mida ma tahan teile selgitada, kuid te ei suuda seda praegu taluda.
13 Lekin U, yǝni Ⱨǝⱪiⱪǝtning Roⱨi kǝlgǝndǝ, U silǝrni barliⱪ ⱨǝⱪiⱪǝtkǝ baxlap baridu. Qünki U ɵzlükidin sɵzlimǝydu, bǝlki nemini angliƣan bolsa, xuni sɵzlǝydu wǝ kǝlgüsidǝ bolidiƣan ixlardin silǝrgǝ hǝwǝr beridu.
Aga kui tõe Vaim tuleb, õpetab ta teile kogu tõde. Ta ei räägi iseenesest, vaid ta kõneleb ainult seda, mida kuuleb, ning räägib teile, mis hakkab toimuma.
14 U meni uluƣlaydu; qünki U mǝndǝ bar bolƣanni tapxuruwelip, silǝrgǝ jakarlaydu.
Ta toob au mulle, sest ta õpetab teile seda, mida minult saab.
15 Atida bar bolƣanning ⱨǝmmisi ⱨǝm meningkidur; mana xuning üqün mǝn: «U mǝndǝ bar bolƣanni tapxuruwelip, silǝrgǝ jakarlaydu» dǝp eyttim.
Kõik, mis kuulub Isale, on minu oma. Sellepärast ma ütlesin, et Vaim õpetab teile seda, mida minult saab.
16 Az waⱪittin keyin, meni kɵrmǝysilǝr; wǝ yǝnǝ bir’az waⱪit ɵtkǝndin keyin, meni ⱪayta kɵrisilǝr, qünki mǝn Atamning yeniƣa ketimǝn».
Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind.“
17 Xunga muhlislarning bǝziliri bir-birigǝ: — Bizlǝrgǝ: — «Az waⱪittin keyin, meni kɵrmǝysilǝr; yǝnǝ bir’az waⱪit ɵtkǝndin keyin, meni ⱪayta kɵrisilǝr» wǝ yǝnǝ «Qünki mǝn Atamning yeniƣa ketimǝn» degini nemǝ deginidu?
Mõned tema jüngritest ütlesid üksteisele: „Mida ta mõtleb sellega: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“ja „Sest ma lähen Isa juurde“?“
18 «Az waⱪittin keyin» degǝn sɵzining mǝnisi nemǝ? Uning nemilǝrni dǝwatⱪanlirini bilmiduⱪ, — deyixidu.
Nad küsisid: „Mida ta mõtleb selle „veidi aja pärast“all? Me ei tea, millest ta räägib.“
19 Əysa ularning ɵzidin nemini sorimaⱪqi bolƣinini bilip ularƣa mundaⱪ dedi: — «Mening «Az waⱪittin keyin, meni kɵrmǝysilǝr; yǝnǝ bir’az waⱪit ɵtkǝndin keyin, meni kɵrisilǝr» deginimning mǝnisini bir-biringlardin sorawatamsilǝr?
Jeesus sai aru, et nad tahtsid temalt selle kohta küsida. Niisiis küsis ta neilt: „Kas te ei saa aru minu ütlusest: „Veidi aja pärast ei näe te mind enam, aga siis veidi aja pärast te näete mind“?
20 Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, silǝr yiƣa-zar kɵtürüsilǝr, lekin bu dunyadikilǝr huxal boluxup ketidu; silǝr ⱪayƣurisilǝr, lekin ⱪayƣuliringlar xadliⱪⱪa aylinidu.
Ma räägin teile tõtt: te nutate ja leinate, aga maailm rõõmustab. Te kurvastate, aga teie kurvastus muutub rõõmuks.
21 Ayal kixi tuƣutta azablinidu, qünki uning waⱪit-saiti yetip kǝlgǝn; lekin bowiⱪi tuƣulup bolƣandin keyin, bir pǝrzǝntning dunyaƣa kǝlgǝnlikining xadliⱪi bilǝn tartⱪan azabini untup ketidu.
Sünnitav naine kannatab valu, sest tema aeg on tulnud, aga kui laps on sündinud, unustab ta valu rõõmu tõttu, et laps on maailma sündinud.
22 Xuningƣa ohxax, silǝrmu ⱨazir azabliniwatisilǝr, lekin mǝn silǝr bilǝn ⱪayta kɵrüximǝn, ⱪǝlbinglar xadlinidu wǝ xadliⱪinglarni ⱨeqkim silǝrdin tartiwalalmaydu.
Jah, praegu te kurvastate, aga ma näen teid jälle; siis te rõõmustate ja keegi ei võta teie rõõmu ära.
23 Xu kündǝ silǝr mǝndin ⱨeqnǝrsǝ sorimaysilǝr. Bǝrⱨǝⱪ, bǝrⱨǝⱪ, mǝn silǝrgǝ xuni eytip ⱪoyayki, mening namim bilǝn Atidin nemini tilisǝnglar, u xuni silǝrgǝ beridu.
Kui see aeg kätte jõuab, ei ole teil vaja minult midagi küsida. Ma räägin teile tõtt: Isa annab teile, mida iganes te minu nimel palute.
24 Ⱨazirƣiqǝ mening namim bilǝn ⱨeqnemǝ tilimidinglar. Əmdi tilǝnglar, erixisilǝr, buning bilǝn xadliⱪinglar tolup taxidu!
Seni ei ole te midagi minu nimel palunud, nii et paluge, ja te saate, ja teie õnn on täielik.
25 Silǝrgǝ bularni tǝmsillǝr bilǝn eytip bǝrdim. Biraⱪ xundaⱪ bir waⱪit keliduki, u qaƣda silǝrgǝ yǝnǝ tǝmsillǝr bilǝn sɵzlimǝymǝn, Ata toƣruluⱪ silǝrgǝ oquⱪ eytimǝn.
Olen rääkinud teile piltlikku keelt kasutades. Aga varsti ei kasuta ma enam teiega rääkides sellist piltlikku keelt. Selle asemel selgitan teile Isa väga lihtsalt.
26 Xu küni tilǝkliringlarni mening namim bilǝn iltija ⱪilisilǝr. Mǝn silǝr üqün Atidin tǝlǝp ⱪilimǝn, dǝp eytmaymǝn;
Siis te palute minu nimel. Ma ei ütle, et ma palun Isa juures teie eest,
27 qünki Ata ɵzimu silǝrni sɵyidu; qünki silǝr meni sɵyisilǝr wǝ mening Hudaning yenidin kǝlgǝnlikimgǝ ixǝndinglar.
sest Isa ise armastab teid, sest te armastate mind ja usute, et ma tulin Jumala juurest.
28 Mǝn Atining yenidin qiⱪip bu dunyaƣa kǝldim; ǝmdi mǝn yǝnǝ bu dunyadin ketip Atining yeniƣa barimǝn».
Ma lahkusin Isa juurest ja tulin maailma; nüüd lahkun ma maailmast ja lähen tagasi oma Isa juurde.“
29 Muhlisliri: — Mana sǝn ⱨazir oquⱪ eytiwatisǝn, tǝmsil kǝltürüp sɵzlimiding!
Siis ütlesid jüngrid: „Nüüd räägid sa väga lihtsalt ega kasuta piltlikku keelt.
30 Biz sening ⱨǝmmini bilginingni, xundaⱪla ⱨeqkimning sǝndin soal sorixining ⱨajiti yoⱪluⱪini ǝmdi bilip yǝttuⱪ. Xuningdin sening Hudaning yenidin kǝlgǝnlikinggǝ ixǝnduⱪ, — deyixti.
Nüüd oleme kindlad, et sina tead kõike, ja et sa ei pea inimestelt küsima, et teada saada, millele nad mõtlevad. See veenab meid, et sa tulid Jumala juurest.“
31 Əysa jawabǝn ularƣa: — Ⱨazir ixǝndinglarmu?
„Kas te olete nüüd tõesti veendunud?“küsis Jeesus.
32 Mana, xundaⱪ waⱪit-saiti kelǝy dǝp ⱪaldi, xundaⱪla kelip ⱪaldiki, ⱨǝmminglar meni yalƣuz taxlap ⱨǝrbiringlar ɵz yolliringlarƣa tarⱪilip ketisilǝr. Biraⱪ mǝn yalƣuz ǝmǝsmǝn, qünki Ata mǝn bilǝn billidur.
„Tuleb aeg − õigupoolest on see kohe käes −, kui teid pillutatakse laiali, igaüks oma koju, ja te kõik jätate mu üksi. Aga ma ei ole tegelikult üksinda, sest Isa on minuga.
33 Silǝrning mǝndǝ hatirjǝmlikkǝ igǝ boluxunglar üqün bularni silǝrgǝ eyttim. Bu dunyada turup azab-oⱪubǝt tartisilǝr, ǝmma ƣǝyrǝtlik bolunglar! Mǝn bu dunya üstidin ƣǝlibǝ ⱪildim!
Olen rääkinud teile kõike seda, et teil võiks olla rahu, sest te olete üks minuga. Selles maailmas on teil kannatusi, aga olge julged − mina olen maailma võitnud!“