< Yǝrǝmiya 7 >

1 Pǝrwǝrdigardin Yǝrǝmiyaƣa mundaⱪ bir sɵz kǝldi: —
A palavra que veio de Javé a Jeremias, dizendo:
2 Pǝrwǝrdigarning ɵyidiki dǝrwazida turup muxu sɵzni jakarlap: «Pǝrwǝrdigarning sɵzini anglanglar, i Pǝrwǝrdigarƣa ibadǝt ⱪilix üqün muxu dǝrwazilardin kiriwatⱪan barliⱪ Yǝⱨudalar!» — degin.
“Fiquem no portão da casa de Javé, e proclamem esta palavra lá, e digam: 'Ouçam a palavra de Javé, todos vocês de Judá, que entram por estes portões para adorar a Javé'”.
3 — «Samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigar — Israilning Hudasi mundaⱪ dǝydu: — Yolliringlar ⱨǝm ⱪilmixliringlarni tüzitinglar; xundaⱪ bolƣanda Mǝn silǝrni muxu yǝrdǝ muⱪim turƣuzimǝn.
Yahweh dos Exércitos, o Deus de Israel diz: “Altere seus caminhos e seus feitos, e eu farei com que você habite neste lugar”.
4 «Pǝrwǝrdigarning ibadǝthanisi, Pǝrwǝrdigarning ibadǝthanisi, Pǝrwǝrdigarning ibadǝthanisi dǝl muxudur!» dǝp aldamqi sɵzlǝrgǝ tayinip kǝtmǝnglar.
Não confie em palavras mentirosas, dizendo: 'templo de Javé, templo de Javé, templo de Javé, são estes'.
5 Əgǝr silǝr ⱨǝⱪiⱪǝtǝn yolliring ⱨǝm ⱪilmixliringlarni tüzǝtsǝnglar, — ǝgǝr kixilǝr wǝ ⱪoxnanglar arisida adalǝt yürgüzsǝnglar,
Pois se você emendar completamente seus caminhos e seus atos, se você executar completamente a justiça entre um homem e seu próximo;
6 — ǝgǝr silǝr musapir, yetim-yesir ⱨǝm tul hotunlarni bozǝk ⱪilixtin, muxu yǝrdǝ gunaⱨsiz ⱪanlarni tɵküxtin, — xundaⱪla ɵzünglarƣa ziyan yǝtküzüp, baxⱪa ilaⱨlarƣa ǝgixip ketixtin ⱪol üzsǝnglar, —
if você não oprime o estrangeiro, o órfão de pai e a viúva, e não derrama sangue inocente neste lugar, e não caminha atrás de outros deuses para seu próprio mal,
7 xundaⱪ ⱪilƣininglarda Mǝn silǝrni muxu yǝrdǝ, yǝni Mǝn ata-bowiliringlarƣa ⱪǝdimdin tartip mǝnggügiqǝ tǝⱪdim ⱪilƣan bu zeminda muⱪim turidiƣan ⱪilimǝn.
então eu farei com que você habite neste lugar, na terra que eu dei a seus pais, de outrora até mais para sempre.
8 Lekin mana, silǝr ⱨeqⱪandaⱪ payda yǝtküzmǝydiƣan aldamqi sɵzlǝrgǝ tayinip kǝtkǝnsilǝr.
Eis que você confia em palavras mentirosas que não podem lucrar.
9 Əmdi nemǝ degülük?! Oƣriliⱪ, ⱪatilliⱪ, zinahorluⱪ ⱪilip, sahta ⱪǝsǝm iqip, Baalƣa isriⱪ yeⱪip wǝ silǝr ⱨeq tonumiƣan yat ilaⱨlarƣa ǝgixip,
Você vai roubar, assassinar, cometer adultério, jurar falsamente, queimar incenso para Baal, e andar atrás de outros deuses que você não conheceu,
10 andin Mening namimda atalƣan muxu ɵygǝ kirip Mening aldimda turup: «Biz ⱪutⱪuzulƣan!» dǝmsilǝr?! Muxu lǝnǝtlik ixlarda turuwerix üqün ⱪutⱪuzulƣanmusilǝr?!
então venha e fique diante de mim nesta casa, que é chamada pelo meu nome, e diga: 'Nós somos entregues', para que você possa fazer todas estas abominações?
11 Mening namimda atalƣan muxu ɵy silǝrning nǝziringlarda bulangqilarning uwisimu?! Mana, Mǝn Ɵzüm bu ixlarni kɵrgǝnmǝn, — dǝydu Pǝrwǝrdigar.
Esta casa, que é chamada pelo meu nome, tornou-se um antro de ladrões aos seus olhos? Eis que eu mesmo a vi”, diz Yahweh.
12 Xunga, Mǝn ǝslidǝ Ɵz namimda turalƣu ⱪilƣan Xiloⱨ degǝn jayƣa berip, hǝlⱪim Israilning rǝzilliki tüpǝylidin uni nemǝ ⱪiliwǝtkǝnlikimni kɵrüp beⱪinglar!
“Mas vá agora para minha casa que ficava em Shiloh, onde fiz habitar meu nome no início, e veja o que fiz com ele pela maldade de meu povo Israel.
13 Əmdi ⱨazir, silǝr muxundaⱪ ⱪilmixlarni sadir ⱪilƣininglar tüpǝylidin, — dǝydu Pǝrwǝrdigar, — Mǝn silǝrgǝ tang sǝⱨǝrdǝ ornumdin turup sɵz ⱪilip kǝldim, lekin silǝr ⱨeq ⱪulaⱪ salmidinglar; Mǝn silǝrni qaⱪirdim, lekin silǝr Manga jawab bǝrmidinglar —
Agora, porque você fez todos estes trabalhos”, diz Javé, “e eu falei com você, levantando-me cedo e falando, mas você não ouviu; e eu o chamei, mas você não respondeu;
14 ǝmdi Mǝn Xiloⱨdiki ɵyni ⱪandaⱪ ⱪilƣan bolsam, silǝr tayanƣan, xundaⱪla namim ⱪoyulƣan bu ɵyni wǝ Mǝn silǝrgǝ ⱨǝm ata-bowiliringlarƣa tǝⱪdim ⱪilƣan bu zeminnimu xundaⱪ ⱪilimǝn;
portanto farei à casa que é chamada pelo meu nome, na qual você confia, e ao lugar que eu dei a você e a seus pais, como fiz a Shiloh.
15 Mǝn silǝrning barliⱪ ⱪerindaxliringlar, yǝni Əfraimning barliⱪ nǝslini ⱨǝydiwǝtkinimdǝk silǝrnimu kɵzümdin yiraⱪ ⱨǝydǝymǝn.
Eu o expulsarei de minha vista, como expulsei todos os seus irmãos, mesmo toda a descendência de Efraim.
16 Əmdi sǝn, [Yǝrǝmiya], bu hǝlⱪ üqün dua ⱪilma, ular üqün nalǝ-pǝryad kɵtürmǝ yaki tilǝk tilimǝ, Mening aldimda turup ularning [gunaⱨlirini] ⱨeq tilimǝ, qünki Mǝn sanga ⱪulaⱪ salmaymǝn.
“Portanto, não reze por este povo. Não levantem um grito ou oração por elas ou intercedam por mim; pois eu não os ouvirei.
17 Ularning Yǝⱨuda xǝⱨǝrliridǝ wǝ Yerusalem koqilirida nemǝ ⱪilƣanlirini kɵrüwatmamsǝn?
Você não vê o que eles fazem nas cidades de Judá e nas ruas de Jerusalém?
18 Balilar otun teridu, atilar ot ⱪalaydu, ayallar ⱪǝstǝn Meni rǝnjitixkǝ «Asmanning Hanixi» üqün poxkallarni selixⱪa hemirni yuƣuridu, xuningdǝk yat ilaⱨlarƣa «xarab ⱨǝdiyǝ»lǝrni ⱪuyidu.
As crianças recolhem lenha, e os pais acendem o fogo, e as mulheres amassam a massa, para fazer bolos para a rainha do céu, e para derramar ofertas de bebida para outros deuses, para que me provoquem à ira.
19 Azablinip ƣǝzǝplinidiƣini Mǝnmu? — dǝydu Pǝrwǝrdigar; — Ɵz yüzlirigǝ xǝrm qaplap, azablinidiƣini ɵzliri ǝmǝsmu?
Do eles me provocam à raiva...” diz Yahweh. “Eles não provocam a si mesmos, à confusão de seus próprios rostos?”
20 Xunga Rǝb Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — Mana, Mening ƣǝzipim wǝ ⱪǝⱨrim muxu jayƣa tɵkülidu; insan üstigǝ, ⱨaywan üstigǝ, daladiki dǝrǝhlǝr üstigǝ, tupraⱪtiki mewilǝr üstigǝ tɵkülidu; u ⱨǝmmini kɵydüridu, uni ⱨeq ɵqürǝlmǝydu.
Portanto, o Senhor Javé diz: “Eis que minha ira e minha ira se derramarão sobre este lugar, sobre o homem, sobre o animal, sobre as árvores do campo e sobre os frutos do solo; e arderá e não se apagará”.
21 Samawi ⱪoxunlarning Sǝrdari bolƣan Pǝrwǝrdigar — Israilning Hudasi mundaⱪ dǝydu: — Beriweringlar, kɵydürmǝ ⱪurbanliⱪliringlarni baxⱪa ⱪurbanliⱪlarƣa ⱪoxup ⱪoyunglar, barliⱪ gɵxlirini yǝwelinglar!
Yahweh dos Exércitos, o Deus de Israel diz: “Adicione suas ofertas queimadas aos seus sacrifícios e coma carne”.
22 Qünki Mǝn ularni Misir zeminidin ⱪutⱪuzup qiⱪarƣan künidǝ ata-bowiliringlarƣa «kɵydürmǝ ⱪurbanliⱪ»lar yaki baxⱪa ⱪurbanliⱪlar toƣrisida gǝp ⱪilmiƣan wǝ yaki ǝmr bǝrmigǝnidim;
Pois eu não falei com seus pais nem os ordenei no dia em que os tirei da terra do Egito a respeito de holocaustos ou sacrifícios;
23 bǝlki Mǝn ularƣa mundaⱪ ǝmr ⱪilip: «Awazimƣa ⱪulaⱪ selinglar, xundaⱪ ⱪilip Mǝn silǝrning Hudayinglar bolimǝn, silǝr Mening hǝlⱪim bolisilǝr; Mǝn ɵzünglarƣa yahxiliⱪ bolsun dǝp buyruƣan barliⱪ yolda menginglar» — dǝp buyruƣanidim.
mas isto eu lhes ordenei, dizendo: 'Escutai minha voz, e eu serei vosso Deus, e vós sereis meu povo'. Caminhem em todo o caminho que eu vos ordeno, para que esteja bem convosco
24 Lekin ular ⱨeq anglimiƣan, Manga ⱨeq ⱪulaⱪ salmiƣan, bǝlki ɵz rǝzil kɵnglidiki jaⱨilliⱪi bilǝn ɵz hiyal-haⱨixliriƣa ǝgixip mengiwǝrgǝn; ular aldiƣa ǝmǝs, bǝlki kǝynigǝ mangƣan.
Mas eles não ouviram ou viraram os ouvidos, mas caminharam em seus próprios conselhos e na teimosia de seu coração maligno, e foram para trás, e não para frente.
25 Ata-bowiliringlar Misir zeminidin qiⱪⱪandin tartip bügünki küngǝ ⱪǝdǝr Mǝn ⱪullirim bolƣan pǝyƣǝmbǝrlǝrni yeninglarƣa ǝwǝtip kǝldim; Mǝn ⱨǝrküni tang sǝⱨǝrdǝ ornumdin turup ularni ǝwǝtip kǝldim.
Desde o dia em que seus pais saíram da terra do Egito até hoje, tenho enviado a vocês todos os meus servos os profetas, levantando-se diariamente cedo e enviando-os.
26 Lekin hǝlⱪim anglimiƣan, ⱨeq ⱪulaⱪ salmiƣan; ular boynini ⱪattiⱪ ⱪilƣan; rǝzilliktǝ ata-bowiliridin exip kǝtkǝn.
No entanto, eles não me escutaram ou inclinaram o ouvido, mas endureceram seu pescoço. Eles fizeram pior do que seus pais.
27 Sǝn bu sɵzlǝrni ularƣa eytisǝn; lekin ular sanga ⱪulaⱪ salmaydu; sǝn ularni [towa ⱪilixⱪa] qaⱪirisǝn, lekin ular jawab bǝrmǝydu.
“Você lhes dirá todas estas palavras, mas eles não lhe darão ouvidos. Você também chamá-los-á, mas eles não lhe responderão.
28 — Sǝn ularƣa: — «Pǝrwǝrdigar Hudasining awazini anglimiƣan wǝ ⱨeq tüzitixni ⱪobul ⱪilmiƣan hǝlⱪ dǝl muxu!» — dǝysǝn. Ulardin ⱨǝⱪiⱪǝt-wapaliⱪ yoⱪap kǝtti; bu ularning eƣizidinmu üzülüp kǝtti.
“Dir-lhes-eis: “Esta é a nação que não escutou a voz de Javé, nem recebeu instruções. A verdade pereceu, e está cortada de sua boca”.
29 Qeqingni qüxürüp uni taxliwǝt; yuⱪiri jaylarda bir mǝrsiyǝ oⱪuƣin; qünki Pǝrwǝrdigar Ɵz ƣǝzipini qüxürmǝkqi bolƣan bu dǝwrni rǝt ⱪilip, uningdin waz kǝqti.
Corte seu cabelo e jogue-o fora, e faça uma lamentação sobre as alturas nuas; pois Javé rejeitou e abandonou a geração de sua ira.
30 Qünki Yǝⱨudadikilǝr kɵz aldimda rǝzillik ⱪilƣan, — dǝydu Pǝrwǝrdigar, — ular Mening namimda atalƣan ɵygǝ yirginqlik nǝrsilǝrni ǝkirip uni bulƣiƣan;
“Pois as crianças de Judá fizeram o que é mau aos meus olhos”, diz Yahweh. “Eles colocaram suas abominações na casa que é chamada pelo meu nome, para profaná-la”.
31 wǝ ɵz oƣul-ⱪizlirini otta ⱪurbanliⱪ ⱪilip kɵydürüx üqün «Ⱨinnomning oƣli»ning jilƣisidiki Tofǝtning yuⱪiridiki jaylarni ⱪurƣan; bundaⱪ ixni Mǝn ⱨeq buyrumiƣanmǝn, u oyumƣa ⱨeq kirip baⱪmiƣandur.
Eles construíram os lugares altos de Topheth, que fica no vale do filho de Hinnom, para queimar seus filhos e suas filhas no fogo, o que eu não ordenei, nem me veio à mente.
32 Xunga, mana, xundaⱪ künlǝr keliduki, — dǝydu Pǝrwǝrdigar, — «Tofǝt» yaki «Ibn-Ⱨinnomning jilƣisi» ǝmdi ⱨeq tilƣa elinmaydu, bǝlki «Ⱪǝtl jilƣisi» deyilidu; qünki ular Tofǝttǝ jǝsǝtlǝrni yǝr ⱪalmiƣuqǝ kɵmidu.
Portanto, eis que vêm os dias”, diz Javé, “que não se chamará mais 'Topheth' ou 'O vale do filho de Hinnom', mas 'O vale da Matança'; pois eles enterrarão em Topheth até que não haja mais lugar para enterrar.
33 Bu hǝlⱪning jǝsǝtliri asmandiki uqar-ⱪanatlarning wǝ zemindiki janiwarlarning taami bolidu; ularni ɵlüklǝrdin ⱪorⱪutup ⱨǝydǝydiƣan ⱨeqkim bolmaydu.
Os cadáveres deste povo serão alimento para as aves do céu, e para os animais da terra. Ninguém os afugentará.
34 Mǝn Yǝⱨuda xǝⱨǝrliridin ⱨǝm Yerusalem xǝⱨǝrliridin oyun-tamaxining sadasini, xad-huramliⱪ sadasini wǝ toyi boluwatⱪan yigit-ⱪizining awazini mǝⱨrum ⱪilimǝn; qünki zemin wǝyranǝ bolidu.
Então farei cessar das cidades de Judá e das ruas de Jerusalém a voz da alegria e a voz da alegria, a voz do noivo e a voz da noiva; pois a terra se tornará um desperdício”.

< Yǝrǝmiya 7 >