< Yǝxaya 57 >
1 Ⱨǝⱪⱪaniy adǝm alǝmdin ɵtidu, Ⱨeqkim buningƣa kɵngül bɵlmǝydu; Meⱨriban adǝmlǝr yiƣip elip ketilidu, Biraⱪ ⱨeqkim oylap qüxinǝlmǝyduki, Ⱨǝⱪⱪaniy adǝmlǝr yaman künlǝrni kɵrmisun dǝp yiƣip elip ketilidu.
Le juste meurt, et personne n'y prend garde; les gens de bien sont recueillis, sans que nul comprenne que le juste est recueilli devant le mal.
2 U bolsa aram-hatirjǝmlik iqigǝ kiridu; Yǝni ɵzlirining durus yolida mangƣan ⱨǝrbir kixi, Ɵz ornida yetip aram alidu.
Il entre dans la paix. Ils se reposent sur leurs couches, ceux qui ont marché dans le droit chemin.
3 Biraⱪ sǝnlǝr, i jadugǝr ayalning baliliri, Zinahor bilǝn paⱨixǝ ayalning nǝsli; Buyaⱪⱪa yeⱪin kelinglar;
Mais vous, approchez ici, enfants de la devineresse, race de l'adultère et de la prostituée!
4 Silǝr kimni mazaⱪ ⱪiliwatisilǝr? Yaki kimgǝ ⱪarxi aƣzinglarni kalqaytip, Tilinglarni uzun qiⱪirisilǝr? Silǝr bolsanglar asiyliⱪtin tɵrǝlgǝn balilar, Aldamqiliⱪning nǝsli ǝmǝsmusilǝr?
De qui est-ce que vous vous moquez? Contre qui ouvrez-vous une large bouche, et tirez-vous la langue? N'êtes-vous pas des enfants de rébellion, une race de mensonge;
5 Ⱨǝrbir qong dǝrǝh astida, Ⱨǝrbir yexil dǝrǝh astida xǝⱨwaniyliⱪ bilǝn kɵyüp kǝtküqi, Kiqik balilarni jilƣilarƣa ⱨǝm hada taxlarning yeriⱪliriƣa elip soyƣuqisilǝr!
S'échauffant auprès des chênes, sous tout arbre vert; égorgeant les enfants dans les vallons, sous les cavités des rochers?
6 Eriⱪtiki siliⱪlanƣan taxlar arisida sening nesiwǝng bardur; Xular, xularla sening tǝⱪsimatingdur; Xundaⱪ, sǝn ularƣa atap «xarab ⱨǝdiyǝsi»ni ⱪuyup, Ularƣa «axliⱪ ⱨǝdiyǝ»nimu sunup bǝrdingƣu; Əmdi muxularƣa razi bolup Ɵzümni besiwalsam bolamti?
Les pierres polies des torrents sont ton partage; voilà, voilà ton lot; c'est aussi à elles que tu fais des libations, que tu présentes l'offrande; pourrai-je me résigner à cela?
7 Sǝn yuⱪiri, egiz bir taƣ üstidǝ orun-kɵrpǝ selip ⱪoydung, Sǝn axu yǝrdimu ⱪurbanliⱪlarni ⱪilixⱪa qiⱪting.
Tu places ta couche sur une montagne haute et élevée, et tu montes là pour sacrifier.
8 Ixiklǝrning kǝynigǝ wǝ kǝyni kexǝklirigǝ «ǝslǝtmiliring»ni bekitip ⱪoydung, Qünki sǝn Mǝndin ayrilding, Sǝn yalingaqlinip ornungƣa qiⱪting; Orun-kɵrpǝngni kengǝytip [heridarliring] bilǝn ɵzüng üqün ǝⱨdilǝxting; Ularning orun-kɵrpisigǝ kɵnglüng qüxti, Sǝn ularda küq-ⱨoⱪuⱪni kɵrüp ⱪalding.
Tu places ton mémorial derrière la porte et le linteau; car tu me quittes pour te découvrir et pour monter là; tu élargis ton lit, et c'est avec ceux-là que tu t'allies; tu aimes leur commerce, tu te choisis une place.
9 Sǝn zǝytun meyi ⱨǝdiyisini elip, Ətirliringni üstibexinggǝ boluxiƣa qeqip, Padixaⱨning aldiƣa barding; Əlqiliringni yiraⱪⱪa ǝwǝtip, Ⱨǝtta tǝⱨtisaraƣa yǝtküqǝ ɵzüngni pǝs ⱪilding. (Sheol )
Tu te rends auprès du roi avec de l'huile, et tu multiplies les parfums; tu envoies tes messagers bien loin, et tu les fais descendre jusqu'au séjour des morts. (Sheol )
10 Sǝn besip mangƣan barliⱪ yolliringda qarqiƣining bilǝn, Yǝnǝ: «Poⱪ yǝptimǝn, boldi bǝs!» dǝp ⱪoymiding tehi, Ezip yürüxkǝ yǝnila küqüngni yiƣding, Ⱨeq jaⱪ toymiding.
Tu te fatigues par la longueur du chemin; tu ne dis pas: C'est en vain! Tu trouves encore en ta main de la vigueur; c'est pourquoi tu ne t'abats point.
11 Sǝn zadi kimdin yürǝkzadǝ bolup, ⱪorⱪup yürisǝn, Yalƣan gǝp ⱪilip, Meni esinggǝ ⱨeq kǝltürmǝy, Kɵnglüngdin ⱨeq ɵtküzmiding. Mǝn uzunƣiqǝ süküttǝ turup kǝldim ǝmǝsmu? Sǝn yǝnila Mǝndin ⱨeq ⱪorⱪup baⱪmiding!
Qui donc as-tu craint et redouté, pour être infidèle, pour ne pas te souvenir ni te soucier de moi? Je me taisais, n'est-ce pas? et depuis longtemps; c'est pourquoi tu ne me crains plus?
12 Sening «ⱨǝⱪⱪaniyliⱪing»ni ⱨǝm «tɵⱨpiliring»ni bayan ⱪilimǝn: — Ularning sanga ⱨeq paydisi yoⱪtur!
Je ferai connaître ta justice, et tes œuvres, qui ne te profiteront pas.
13 Qirⱪiriƣanliringda sǝn yiƣip topliƣan [butlar] kelip seni ⱪutⱪuzsun! Biraⱪ xamal püw ⱪilip ularning ⱨǝmmisini uqurup ketidu, Bir nǝpǝsla ularni elip ketidu; Biraⱪ Manga tayanƣuqi zeminƣa mirasliⱪ ⱪilidu, Mening muⱪǝddǝs teƣimƣa igidarqiliⱪ ⱪilidu.
Quand tu crieras, qu'ils te délivrent, les dieux que tu as amassés! Voici, le vent les enlèvera tous, un souffle les emportera. Mais celui qui se retire vers moi, héritera le pays, et possédera ma montagne sainte.
14 [Xu qaƣda]: — «Yolni kɵtürünglar, kɵtürünglar, uni tǝyyarlanglar, Hǝlⱪimning yolini boxitip barliⱪ putlikaxanglarni elip taxlanglar» deyilidu.
Et l'on dira: Aplanissez, aplanissez, préparez le chemin! Enlevez tout obstacle du chemin de mon peuple!
15 Qünki nami «Muⱪǝddǝs» Bolƣuqi, Yuⱪiri ⱨǝm Aliy Bolƣuqi, Əbǝdil’ǝbǝdgiqǝ ⱨayat Bolƣuqi mundaⱪ dǝydu: — «Mǝn yuⱪiri ⱨǝmdǝ muⱪǝddǝs jayda, Ⱨǝm xundaⱪla roⱨi sunuⱪ ⱨǝm kiqik peil adǝm bilǝn billǝ turimǝnki, Kiqik peil adǝmning roⱨini yengilaymǝn, Dili sunuⱪning kɵnglini yengilaymǝn.
Car ainsi a dit le Très-Haut, qui habite une demeure éternelle, et dont le nom est saint: J'habite dans le lieu haut et saint, et avec l'homme abattu et humble d'esprit, pour ranimer l'esprit des humbles, pour ranimer le cœur de ceux qui sont abattus.
16 Qünki Mǝn ⱨǝrgiz mǝnggügǝ ǝrz ⱪilip ǝyiblimǝymǝn, Ⱨǝm ǝbǝdil’ǝbǝdgiqǝ ƣǝzǝplǝnmǝymǝn; Xundaⱪ ⱪilsam insanning roⱨi Mening aldimda suslixip yoⱪaydu, Ɵzüm yaratⱪan nǝpǝs igiliri tügixidu.
Car je ne contesterai pas toujours, et je ne serai pas indigné à jamais; car l'esprit défaillirait devant ma face, et les âmes que j'ai créées.
17 Uning ɵz nǝpsaniyǝtlik ⱪǝbiⱨlikidǝ Mǝn uningdin ƣǝzǝplinip, uni urƣanmǝn; Mǝn uningdin yoxurun turup, uningƣa ƣǝzǝplǝngǝnlikim bilǝn, U yǝnila arⱪisiƣa qekinginiqǝ ɵz yolini mengiwǝrdi;
A cause de l'iniquité de ses gains, je me suis indigné et j'ai frappé; j'ai caché ma face, et je me suis indigné; et le rebelle a suivi le chemin de son cœur.
18 Mǝn uning yollirini kɵrüp yǝtkǝn tǝⱪdirdimu, Mǝn uni saⱪaytimǝn; Mǝn uni yetǝklǝymǝn, Mǝn lǝwlǝrning mewisini yaritimǝn, Uningƣa wǝ uningdiki ⱨǝsrǝt qǝkküqilǝrgǝ yǝnǝ tǝsǝlli berimǝn; Yiraⱪ turuwatⱪanƣa, yeⱪin turuwatⱪanƣimu mutlǝⱪ aram-hatirjǝmlik bolsun! Wǝ Mǝn uni saⱪaytimǝn!
J'ai vu ses voies, et je le guérirai; je le conduirai et lui donnerai des consolations, à lui et aux siens qui sont dans le deuil.
C'est moi qui crée le fruit des lèvres: Paix, paix, à celui qui est loin et à celui qui est près! dit l'Éternel. Oui, je le guérirai.
20 Biraⱪ rǝzillǝr bolsa tinqilinixni ⱨeq bilmǝydiƣan, Dolⱪunliri lay-latⱪilarni urƣutuwatⱪan, Dawalƣuwatⱪan dengizdǝktur.
Mais les méchants sont comme la mer agitée, qui ne peut se calmer, dont les eaux rejettent de la vase et du limon.
21 Rǝzillǝrgǝ, — dǝydu Hudayim — ⱨeq aram-hatirjǝmlik bolmas.
Il n'y a point de paix pour les méchants, dit mon Dieu.