< Yǝxaya 49 >

1 «I arallar, mening gepimni anglanglar, Yiraⱪtiki ǝl-yurtlar, manga ⱪulaⱪ selinglar! Baliyatⱪudiki qeƣimdin tartip Pǝrwǝrdigar meni qaⱪirdi; Apamning ⱪorsiⱪidiki qeƣimdin tartip U mening ismimni tilƣa aldi;
Îles, écoutez-moi; nations, soyez attentives: Après un long temps, ceci arrivera, dit le Seigneur; dès les entrailles de ma mère, le Seigneur m'a donné mon nom.
2 U aƣzimni ɵtkür ⱪiliqtǝk ⱪildi; Ɵz ⱪolining sayisi astida meni yoxurup kǝldi, Meni siliⱪlanƣan bir oⱪ ⱪildi; U meni oⱪdeniƣa selip saⱪlidi,
Il a rendu ma bouche aiguë comme un glaive; il m'a caché en m'abritant de sa main; il a fait de moi sa flèche d'élite, et il m'a caché dans son carquois.
3 Wǝ manga: «Sǝn bolsang ɵzüngdǝ Mening güzǝllik-julaliⱪim ayan ⱪilinidiƣan Ɵz ⱪulum Israildursǝn» — dedi».
Et il m'a dit: Tu es mon serviteur, Israël, et par toi je serai glorifié.
4 Əmma mǝn: — «Mening ǝjrim bikarƣa kǝtti, Ⱨeqnemigǝ erixmǝy küq-maƣdurumni ⱪuruⱪ sǝrp ⱪildim; Xundaⱪtimu baⱨalinixim bolsa Pǝrwǝrdigardindur, Mening ǝjrimnimu Hudayimƣa tapxurdum» — dedim;
Et j'ai dit: En vain je me suis fatigué; j'ai vainement et sans fruit déployé ma force; c'est pourquoi j'attends mon jugement du Seigneur, et mon labeur est devant moi.
5 Əmdi meni Ɵz ⱪuli boluxⱪa, Yaⱪupni towa ⱪilip uning yeniƣa ⱪayturuxⱪa meni baliyatⱪuda xǝkillǝndürgǝn Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — (Israil ⱪayturulup yeniƣa toplanmiƣan bolsimu, Mǝn yǝnila Pǝrwǝrdigarning nǝziridǝ xan-xǝrǝpkǝ igǝ boldum, Xuningdǝk Hudayim mening küqümdur)
Et maintenant voici ce que dit le Seigneur, qui, dès les entrailles de ma mère, m'a formé pour être son serviteur, pour ramener ensemble devant lui Jacob et Israël: Je me réunirai au Seigneur, et je serai glorifié devant lui, et mon Dieu sera ma force.
6 — U mundaⱪ dǝydu: — «Sening Yaⱪup ⱪǝbililirini [gunaⱨtin ⱪutⱪuzup] turƣuzuxⱪa, Ⱨǝmdǝ Israildiki «saⱪlanƣan sadiⱪlar»ni bǝhtkǝ ⱪayturuxⱪa ⱪulum boluxung sǝn üqün zǝrriqilik bir ixtur; Mǝn tehi seni ǝllǝrgǝ nur boluxⱪa, Yǝr yüzining qǝt-yaⱪiliriƣiqǝ nijatim boluxung üqün seni atidim».
Et il m'a dit: C'est déjà pour toi une grande chose d'être appelé mon serviteur, d'établir les tribus de Jacob et de ramener Israël dispersé; mais voilà que je t'ai choisi pour être l'alliance des races, la lumière des Gentils, le salut de tous, jusqu'aux extrémités de la terre.
7 Əmdi Israilning ⱨǝmjǝmǝt-ⱪutⱪuzƣuqisi, uningdiki Muⱪǝddǝs Bolƣuqi Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — Adǝmlǝr iq-iqidin nǝprǝtlinidiƣan kixigǝ, Yǝni kɵpqilik lǝnitiy dǝp ⱪariƣan, Əmǝldarlarƣa ⱪul ⱪilinƣan kixigǝ mundaⱪ dǝydu: — «Sɵzidǝ turƣuqi Pǝrwǝrdigar, Yǝni seni talliƣan Israildiki Muⱪǝddǝs Bolƣuqining sǝwǝbidin, Padixaⱨlar kɵzlirini eqip kɵrüp ornidin turidu, ǝmǝldarlarmu bax uridu;
Ainsi dit le Seigneur, qui t'a délivré, le Dieu d'Israël: Sanctifiez celui qui n'a pas épargné sa vie, et qui cependant est abominable parmi les nations esclaves des princes. Les rois le verront, les princes se lèveront devant lui, et ils l'adoreront pour l'amour du Seigneur; car le Saint d'Israël est fidèle; et je t'ai choisi.
8 Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — «Xapaǝt kɵrsitilidiƣan bir pǝyttǝ duayingni ijabǝt ⱪilixni bekitkǝnmǝn, Nijat-ⱪutⱪuzulux yǝtküzülidiƣan bir künidǝ Mǝn sanga yardǝmdǝ boluxumni bekitkǝnmǝn; Mǝn seni ⱪoƣdaymǝn, Seni hǝlⱪimgǝ ǝⱨdǝ süpitidǝ berimǝn; Xundaⱪ ⱪilip sǝn zeminni ǝsligǝ kǝltürisǝn, [Hǝlⱪimni] harabǝ bolup kǝtkǝn mirasliriƣa warisliⱪ ⱪildurisǝn,
Voici ce que dit encore le Seigneur: Au temps opportun, je t'ai exaucé; au jour du salut, je t'ai porté secours, je t'ai formé, et je t'ai choisi pour l'alliance des nations, pour l'apaisement de la terre, pour la possession d'héritages dépeuplés.
9 Sǝn mǝⱨbuslarƣa: «Buyaⱪⱪa kelinglar», Ⱪarangƣuluⱪta olturƣanlarƣa: «Nurƣa qiⱪinglar» — dǝysǝn; Ular yollar boyidimu otlap yüridu, Ⱨǝtta ⱨǝrbir taⱪir taƣlardin ozuⱪluⱪ tapidu;
Et tu diras à ceux qui sont dans les chaînes: Sortez; et à ceux qui sont dans les ténèbres: Voyez la lumière. Et ils se repaîtront sur toutes les voies, et leur pâturage sera dans tous les sentiers.
10 Ular aq ⱪalmaydu, ussap kǝtmǝydu; Tomuz issiⱪmu, ⱪuyax tǝptimu ularni urmaydu; Qünki ularƣa rǝⱨim Ⱪilƣuqi ularni yetǝklǝydu, U ularƣa bulaⱪlarni boylitip yol baxlaydu.
Ils ne sentiront ni la faim ni la soif; la chaleur ni le soleil ne les accableront; mais celui qui leur fait miséricorde les consolera; il les conduira à travers des sources d'eau vive.
11 Xuningdǝk Mǝn barliⱪ taƣlirimni yol ⱪilimǝn, Mening yollirim bolsa egiz kɵtürülidu.
Et je ferai de toute montagne un chemin, et de tout sentier un pâturage pour eux.
12 Mana, muxu kixilǝr yiraⱪtin keliwatidu, Mana, bular bolsa ximaldin wǝ ƣǝrbtin keliwatidu, Ⱨǝm muxular Sinim zeminidinmu keliwatidu.
Voilà que ceux-ci viendront de loin, ceux-là du Septentrion et de la mer, d'autres de la terre des Perses.
13 Huxalliⱪtin towlanglar, i asmanlar; I yǝr-zemin, xadlan; Nahxilarni yangritinglar, i taƣlar; Qünki Pǝrwǝrdigar Ɵz hǝlⱪigǝ tǝsǝlli bǝrdi, Ɵzining har bolƣan peⱪir-mɵminlirigǝ rǝⱨim ⱪilidu.
Cieux, réjouissez-vous; terre, tressaille d'allégresse; que les montagnes éclatent de joie: le Seigneur a eu pitié de son peuple, et les humbles de son peuple, il les a consolés.
14 Biraⱪ Zion bolsa: — «Pǝrwǝrdigar mǝndin waz kǝqti, Rǝbbim meni untup kǝtti!» — dǝydu.
Sion avait dit: Le Seigneur m'a délaissée, le Seigneur m'a oubliée.
15 Ana ɵzi emitiwatⱪan bowiⱪini untuyalamdu? Ɵz ⱪorsiⱪidin tuƣⱪan oƣliƣa rǝⱨim ⱪilmay turalamdu? Ⱨǝtta ular untuƣan bolsimu, Mǝn seni untuyalmaymǝn.
Est-ce qu'une mère oublie son enfant? Est-ce qu'elle n'a point compassion du fruit de ses entrailles? Et lors même que la mère les oublierait, moi je ne t'oublierai jamais, dit le Seigneur.
16 Mana, Mǝn seni Ɵz alⱪanlirimƣa oyup pütkǝnmǝn; [Harabǝ] tamliring ⱨǝrdaim kɵz aldimdidur.
Voilà que j'ai gravé sur mes mains la trace de tes murailles; tu es sans cesse devant moi.
17 Oƣul baliliring [ⱪaytixⱪa] aldiriwatidu; Əslidǝ seni wǝyran ⱪilƣanlar, harab ⱪilƣanlar seningdin yiraⱪ ketiwatidu;
Et bientôt tu seras rebâtie par ceux qui t'ont détruite; et ceux qui t'ont désolée sortiront de toi.
18 Bexingni egiz kɵtürüp ǝtrapingƣa ⱪarap baⱪ! Ularning ⱨǝmmisi jǝm bolup ⱪexingƣa ⱪaytip keliwatidu! Ɵz ⱨayatim bilǝn ⱪǝsǝm ⱪilimǝnki, — dǝydu Pǝrwǝrdigar, Sǝn ularni ɵzünggǝ zibu-zinnǝtlǝr ⱪilip kiyisǝn; Toyi bolidiƣan ⱪizdǝk sǝn ularni taⱪaysǝn;
Lève les yeux alentour, et regarde-les tous; ils ont été rassemblés, et ils sont venus à toi. Par ma vie, dit le Seigneur, tu te revêtiras d'eux tous comme d'une parure; tu en seras ornée comme des habits d'une fiancée.
19 Qünki harabǝ ⱨǝm qɵldǝrǝp kǝtkǝn jayliring, Wǝyran ⱪilinƣan zemining, Ⱨazir kelip, turmaⱪqi bolƣanlar tüpǝylidin sanga tarqiliⱪ ⱪilidu; Əslidǝ seni yutuwalƣanlar yiraⱪlap kǝtkǝn bolidu.
Tes solitudes, tes places détruites et ruinées seront alors trop étroites pour ceux qui t'habiteront; et les hommes qui te dévoraient s'en iront au loin.
20 Seningdin juda ⱪilinƣan baliliring bolsa sanga: — «Muxu jay turuxumƣa bǝk tarqiliⱪ ⱪilidu; Manga turƣudǝk bir jayni boxitip bǝrsǝng!» — dǝydu;
Et tes fils, ceux que tu avais perdus, viendront dire à tes oreilles: Ce lieu est trop resserré, fais-moi une place où je puisse m'établir.
21 Sǝn kɵnglüngdǝ: — «Mǝn balilirimdin ayrilip ⱪalƣan, Ƣerib-musapir wǝ sürgün bolup, uyan-buyan ⱨǝydiwetilgǝn tursam, Kim muxularni manga tuƣup bǝrdi? Kim ularni beⱪip qong ⱪildi? Mana, mǝn ƣerib-yalƣuz ⱪaldurulƣanmǝn; Əmdi muxular zadi nǝdin kǝlgǝndur?» — dǝysǝn.
Et tu diras en ton cœur: Qui m'a engendré ceux-là? J'étais veuve, et je n'avais point d'enfant: qui m'a élevé ceux-là? J'étais seule et abandonnée; d'où ceux-là me viennent-ils?
22 Rǝb Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — «Mana, Mǝn ǝllǝrgǝ ⱪolumni kɵtürüp ixarǝt ⱪilimǝn, Əl-millǝtlǝrgǝ kɵrünidiƣan bir tuƣni tiklǝymǝn; Ular oƣulliringni ⱪuqiⱪida elip kelixidu; Ular ⱪizliringni ⱨapax ⱪilip kelidu.
Ainsi dit le Seigneur: Voilà que je lève la main sur les Gentils; j'élèverai mon signe sur les îles, et ils amèneront tes fils sur leur sein, et ils transporteront tes filles sur leurs épaules.
23 Padixaⱨlar bolsa, «Ataⱪ dadiliring, » Hanixlar bolsa inik’aniliring bolidu; Ular sanga bexini yǝrgǝ tǝgküzüp tǝzim ⱪilip, Putliring aldidiki qang-topinimu yalaydu; Xuning bilǝn sǝn Mening Pǝrwǝrdigar ikǝnlikimni bilip yetisǝn; Qünki Manga ümid baƣlap kütkǝnlǝr ⱨǝrgiz yǝrgǝ ⱪarap ⱪalmaydu.
Et les rois seront tes pères nourriciers, et les reines tes nourrices; ils t'adoreront la face contre terre; ils lècheront la poussière de tes pieds, et tu connaîtras que je suis le Seigneur; et ceux qui m'attendaient ne seront pas confondus.
24 Oljini baturlardin eliwalƣili bolamdu? Ⱨǝⱪⱪaniyǝt jazasi sǝwǝbidin tutⱪun ⱪilinƣan bolsa ⱪutuldurƣili bolamdu?
Est-ce que l'on enlève son butin à un géant? Est-ce que celui qu'on a fait injustement captif sera délivré?
25 Qünki Pǝrwǝrdigar mundaⱪ dǝydu: — Ⱨǝtta baturlardin ǝsirlǝrnimu ⱪayturuwalƣili, Əxǝddiylǝrdin oljini ⱪutⱪuziwalƣili bolidu; Wǝ sǝn bilǝn dǝwalaxⱪanlar bilǝn Mǝnmu dǝwaliximǝn, Xuning bilǝn baliliringni ⱪutⱪuzup azad ⱪilimǝn.
Or voici ce que dit le Seigneur: Si l'on fait captif un géant, on lui enlèvera son butin; si l'on reprend des mains du fort son captif, celui-ci sera sauvé. C'est moi qui plaiderai ta cause, moi qui délivrerai tes enfants.
26 Seni ǝzgüqilǝrni ɵz gɵxi bilǝn ɵzini ozuⱪlandurimǝn; Ular yengi xarab iqkǝndǝk ɵz ⱪeni bilǝn mǝst bolup ketidu; Xundaⱪ ⱪilip barliⱪ ǝt igiliri Mǝn Pǝrwǝrdigarning sening Ⱪutⱪuzƣuqing ⱨǝm Ⱨǝmjǝmǝt-Nijatkaring, Yaⱪuptiki ⱪudrǝt Igisi ikǝnlikimni bilip yetidu.
Et ceux qui t'auront opprimée mangeront leurs propres chairs, et ils boiront leur propre sang comme du vin nouveau, et ils s'enivreront; et toute chair sentira que je suis le Seigneur, que c'est moi qui t'ai sauvé, et qui ai protégé la force de Jacob.

< Yǝxaya 49 >