< Əstǝr 8 >

1 Padixaⱨ Aⱨaxwerox xu küni Yǝⱨudiylarning düxmini Ⱨamanning ɵy-zeminini iltipat ⱪilip hanix Əstǝrgǝ bǝrdi; Mordikaymu padixaⱨning ⱨuzuriƣa kǝltürüldi, qünki Əstǝr ɵzining Mordikay bilǝn tuƣⱪan ikǝnlikini padixaⱨⱪa dǝp bǝrgǝnidi.
Le même jour, le roi Assuérus fit don à la reine Esther de la maison d’Aman, persécuteur des juifs, et Mardochée se présenta devant le roi, Esther ayant raconté ce qu’il était pour elle.
2 Padixaⱨ ɵzining Ⱨamandin ⱪayturuwalƣan üzükini qiⱪirip Mordikayƣa bǝrdi, Əstǝrmu Mordikayni Ⱨamanning ɵy-jayini baxⱪuruxⱪa ⱪoydi.
Le roi ôta son anneau, qu’il avait fait enlever à Aman, et le remit à Mardochée; et Esther préposa Mardochée à la maison d’Aman.
3 Əstǝr yǝnǝ padixaⱨning aldiƣa kelip ayiƣiƣa yiⱪilip, kɵzigǝ yax alƣan ⱨalda padixaⱨtin Agagiylardin bolƣan Ⱨaman kǝltürüp qiⱪⱪan balayi’apǝtni ⱨǝm uning Yǝⱨudiylarni yoⱪitix suyiⱪǝstini bikar ⱪilixni yelinip ɵtündi.
Puis Esther revint à la charge pour parler au roi; elle se jeta à ses pieds et, en pleurant, le supplia d’annuler le funeste dessein d’Aman, l’Agaghite, et le projet qu’il avait formé contre les juifs.
4 Padixaⱨ altun ⱨasisini Əstǝrgǝ tǝngliwidi, Əstǝr ornidin ⱪopup padixaⱨning aldida turdi.
Le roi tendit le sceptre d’or à Esther, qui, s’étant relevée, se tint debout devant le roi,
5 — Əgǝr aliyliri maⱪul kɵrsǝ, ǝgǝr mǝn padixaⱨning aldida iltipatⱪa erixkǝn bolsam, ǝgǝr padixaⱨim bu ixni toƣra dǝp ⱪarisa, xuningdǝk mǝndin mǝmnun bolsa, yarliⱪ qüxürüp Agagiylardin Ⱨammidataning oƣli Ⱨaman yazƣan mǝktuplarni, yǝni padixaⱨimning ⱨǝrⱪaysi ɵlkisidiki Yǝⱨudiylarni yoⱪitix toƣrisidiki mǝktuplarni bikar ⱪilidiƣan bir yarliⱪ yezilixini tilǝymǝn.
et dit: "Si tel est le bon plaisir du roi et si j’ai trouvé grâce devant lui, si la chose paraît convenable au roi et s’il a quelque bienveillance pour moi, qu’on écrive à l’effet de révoquer les lettres, transmettant la pensée d’Aman, fils de Hamedata, l’Agaghite, qui a écrit de perdre les juifs établis dans toutes les provinces du roi;
6 Qünki mǝn ɵz hǝlⱪimgǝ qüxidiƣan bu balayi’apǝtkǝ ⱪandaⱪmu qidap ⱪarap turalaymǝn? Ɵz tuƣⱪanlirimning yoⱪitilixiƣa ⱪandaⱪmu qidap ⱪarap turalaymǝn? — dedi Əstǝr padixaⱨⱪa.
car comment pourrais-je être témoin de la calamité qui atteindrait mon peuple, et comment pourrais-je être témoin de la ruine de ma race?"
7 Padixaⱨ Aⱨaxwerox hanix Əstǝr bilǝn Yǝⱨudiy Mordikayƣa: — Mana, Ⱨaman Yǝⱨudiylarƣa ziyankǝxlik ⱪilmaⱪqi bolƣaqⱪa, mǝn uning ɵy-zeminini Əstǝrgǝ bǝrdim wǝ uning ɵzini ular darƣa asti.
Le roi Assuérus dit à Ia reine Esther et au juif Mardochée: "Déjà j’ai fait don à Esther de la maison d’Aman; lui-même, on l’a pendu à la potence, pour avoir dirigé un attentat contre les juifs;
8 Əmdi silǝr ɵzünglarning toƣra tapⱪini boyiqǝ mening namimda Yǝⱨudiylar üqün bir yarliⱪ yezip, mening üzük mɵⱨürümni besinglar; qünki padixaⱨning namida yezilƣan, padixaⱨning üzük mɵⱨüri besilƣan yarliⱪni ⱨeqkim bikar ⱪilalmaydu, dedi.
eh bien! écrivez vous-mêmes, au nom du roi, en faveur des juifs, comme vous le jugerez bon, et signez avec l’anneau royal, car un ordre écrit au nom du roi et muni du sceau royal ne peut être rapporté."
9 Xu qaƣda, üqinqi ayda, yǝni Siwan eyining yigirmǝ üqinqi küni, padixaⱨning mirzilirining ⱨǝmmisi qaⱪirip kelindi. Ular Mordikayning barliⱪ buyruƣini boyiqǝ yarliⱪ yazdi; yarliⱪ Yǝⱨudalarning ixi toƣruluⱪ Ⱨindistandin Ⱨǝbǝxstanƣiqǝ bir yüz yigirmǝ yǝttǝ ɵlkining waliyliriƣa, ɵlkǝ baxliⱪi wǝ bǝglirigǝ yezilƣan bolup, mǝktuplar ⱨǝrⱪaysi ɵlkigǝ ɵz yeziⱪi bilǝn, ⱨǝrⱪaysi ǝl-millǝtlǝrgǝ ɵz tili bilǝn, xundaⱪla Yǝⱨudiylarƣa ɵz yeziⱪi bilǝn, ɵz tilida pütülgǝnidi.
Sur l’heure même, on convoqua les secrétaires du roi, c’était dans le troisième mois, qui est le mois de Sivan, le vingt-troisième jour du mois et on écrivit, tout comme Mardochée l’ordonna, aux juifs, aux satrapes, aux gouverneurs et aux préfets des provinces qui s’étendaient de l’Inde à l’Ethiopie cent-vingt-sept provinces en s’adressant à chaque province suivant son système d’écriture et à chaque peuple suivant son idiome, de même aux juifs selon leur écriture et selon leur langue.
10 Mordikay yarliⱪni padixaⱨ Aⱨaxweroxning namida yezip, uningƣa padixaⱨning üzük mɵⱨürini basti; yarliⱪ mǝktuplirini padixaⱨliⱪning atliⱪliri bilǝn, yǝni tolparlarƣa, at ⱪeqirlarƣa wǝ tɵgilǝrgǝ mingǝn qǝwǝndazlar arⱪiliⱪ ⱨǝrⱪaysi jaylarƣa yollidi.
Il fit écrire au nom du roi Assuérus et sceller avec l’anneau du roi; puis il expédia les lettres par des courriers à cheval, montés sur des coursiers rapides, appartenant au service de l’Etat et élevés dans les écuries royales.
11 Yarliⱪta: «Padixaⱨ ⱨǝrⱪaysi xǝⱨǝrlǝrdiki Yǝⱨudiylarning uyuxup, ɵz ⱨayatini ⱪoƣdixiƣa, xundaⱪla ɵzlirigǝ düxmǝnlik ⱪilidiƣan ⱨǝr millǝt wǝ ⱨǝr ⱪaysi ɵlkilǝrdiki küqlǝrni, jümlidin ularning bala-qaⱪilirini ⱪoymay yoⱪitixiƣa, ⱪirixiƣa, nǝslini ⱪurutuxiƣa, xundaⱪla mal-mülkini olja ⱪilixiƣa ijazǝt berildi;
Il déclarait que le roi autorisait les juifs, dans chaque ville, à se rassembler et à défendre leur vie, en exterminant, en tuant et en détruisant tout attroupement de populace qui les attaquerait, y compris les femmes et les enfants, et à faire main basse sur leur butin;
12 bu ix bir kündǝ, yǝni on ikkinqi ayning, yǝni Adar eyining on üqinqi küni padixaⱨ Aⱨaxweroxning ⱨǝrⱪaysi ɵlkiliridǝ ijra ⱪilinsun» dǝp pütülgǝnidi.
et cela en un seul et même jour, dans toutes les provinces du roi Assuérus, à savoir le treizième jour du douzième mois, qui est le mois d’Adar.
13 Yarliⱪ ⱨǝrⱪaysi ɵlkigǝ ǝwǝtilip, pǝrman süpitidǝ elan ⱪilinsun, Yǝⱨudiylarning ǝxu küni düxmǝnliridin intiⱪam elixⱪa tǝyyarlinip ⱪoyuxi üqün yarliⱪning kɵqürülmisi ⱨǝrⱪaysi ǝl-millǝtlǝrgǝ uⱪturulsun, dǝp bekitildi.
La teneur de l’écrit portait qu’un édit fût promulgué dans chaque province et porté à la connaissance de tous les peuples pour que les juifs se tinssent prêts, pour ce jour, à se venger de leurs ennemis.
14 Xuning bilǝn qǝwǝndazlar tolparlarƣa wǝ ⱪeqirlarƣa minip padixaⱨning buyruⱪi boyiqǝ jiddiy yolƣa atlandi; yarliⱪ Xuxan ⱪǝl’ǝsidimu jakarlandi.
Les courriers, montés sur des coursiers rapides, appartenant au service de l’Etat, partirent sur l’ordre du roi, en toute diligence et avec précipitation, et l’édit fut publié dans Suse, la capitale.
15 Mordikay kɵk wǝ aⱪ rǝnglik xaⱨanǝ kiyim kiyip, bexiƣa katta altun tajni taⱪap, sɵsün rǝng kǝndir yepinqini yepinip, padixaⱨning ⱨuzuridin qiⱪti; Xuxan xǝⱨǝrdiki hǝlⱪ huxalliⱪⱪa qɵmüp tǝntǝnǝ ⱪilixti.
Cependant Mardochée sortit de chez le roi en costume royal, bleu d’azur et blanc, avec une grande couronne d’or et un manteau de byssus et de pourpre, et la ville de Suse fut dans la jubilation et dans la joie.
16 Yǝⱨudiylar yoruⱪluⱪ, xad-huramliⱪ wǝ izzǝt-ikramƣa muyǝssǝr boldi.
Pour les juifs, ce n’étaient que joie rayonnante, contentement, allégresse et marques d’honneur.
17 Ⱨǝrⱪaysi ɵlkǝ, ⱨǝrⱪaysi xǝⱨǝrlǝrdǝ, padixaⱨning ǝmr-yarliⱪi yetip barƣanliki yǝrlǝrdǝ, Yǝⱨudiylar xad-huramliⱪⱪa qɵmüp, ziyapǝt ⱪilip mubarǝk bir künni ɵtküzüxti; nurƣun yǝrlik aⱨalilǝr ɵzlirini Yǝⱨudiy deyixiwaldi; qünki Yǝⱨudiylardin ⱪorⱪux wǝⱨimisi ularni besiwalƣanidi.
Dans chaque province, dans chaque ville, partout où parvinrent l’ordre du roi et son édit, il y avait pour les juifs joie et allégresse, festins et jour de fête. Un grand nombre parmi les gens du pays se firent juifs, tant la crainte des juifs s’était emparée d’eux.

< Əstǝr 8 >