< Rosullarning paaliyǝtliri 22 >
1 — Ⱪerindaxlar wǝ ata-bowilar! Əmdi ɵzümni aⱪlax sɵzlirimgǝ ⱪulaⱪ salƣaysilǝr, — dedi.
“Irmãos e pais, escutem a defesa que agora faço para vocês”.
2 Ular Pawlusning ibraniy tilida sɵzliginini anglap, tehimu jim boluxti. U sɵzini dawam ⱪildi:
Quando ouviram que ele falava com eles na língua hebraica, ficaram ainda mais calados. Ele disse,
3 — Mǝn bir Yǝⱨudiy, Kilikiyǝdiki Tarsus xǝⱨiridǝ tuƣuldum; lekin bu xǝⱨǝrdǝ beⱪip qong ⱪilindim, Gamaliyǝlning ⱪol astida ata-bowilirimizƣa tapxurulƣan Tǝwrat ⱪanunining zir-zǝwǝrlirini ⱪoymay ɵginip tǝlim-tǝrbiyǝ aldim. Mǝn silǝrning bügün bolƣininglarƣa ohxax, Huda yoliƣa intayin ⱪizƣin idim.
“Eu sou realmente um judeu, nascido em Tarso da Cilícia, mas criado nesta cidade aos pés de Gamaliel, instruído de acordo com a rigorosa tradição da lei de nossos pais, sendo zeloso por Deus, mesmo como todos vocês são hoje.
4 Mǝn bu yoldikilǝrni ⱨǝtta ɵltürüxkiqǝ ziyankǝxlik ⱪilip, ularni ǝr-ayal demǝy tutⱪun ⱪilip zindanƣa saldurdum.
Eu persegui este Caminho até a morte, ligando e entregando em prisões tanto homens quanto mulheres,
5 Bu toƣruluⱪ bax kaⱨin wǝ aliy kengǝxmidiki barliⱪ aⱪsaⱪallarmu manga guwaⱨqidur. Mǝn ulardin Dǝmǝxⱪtiki [Yǝⱨudiy] ⱪerindaxlarƣa yezilƣan hǝtlǝrni tapxuruwelip, xu yǝrdǝ turuwatⱪan bu [yoldikilǝrni] jazalax üqün, ularni tutⱪun ⱪilip Yerusalemƣa apirimǝn dǝp yolƣa qiⱪⱪanidim.
como também o sumo sacerdote e todo o conselho dos anciãos testemunham, de quem também recebi cartas aos irmãos, e viajei a Damasco para trazê-los também a Jerusalém em laços para serem castigados.
6 Əmdi xundaⱪ boldiki, sǝpǝr ⱪilip Dǝmǝxⱪkǝ yeⱪinlaxⱪanda, qüxkǝ yeⱪin, tuyuⱪsiz asmandin küqlük bir nur qüxüp, ǝtrapimni yorutuwǝtti.
“Enquanto fazia minha viagem e me aproximava de Damasco, por volta do meio-dia, de repente uma grande luz brilhava ao meu redor do céu.
7 Mǝn yǝrgǝ yiⱪilip kǝttim, andin manga: «Saul, Saul, Manga nemixⱪa ziyankǝxlik ⱪilisǝn?» degǝn awazni anglidim.
Eu caí no chão e ouvi uma voz que me dizia: 'Saulo, Saulo, por que me persegues?
8 «I Rǝb, sǝn kimsǝn?» dǝp sorisam, U manga: — «Mǝn sǝn ziyankǝxlik ⱪiliwatⱪan Nasarǝtlik Əysadurmǝn!» dedi.
Respondi: 'Quem és tu, Senhor?' Ele me disse: 'Sou Jesus de Nazaré, a quem tu persegues'.
9 Mǝn bilǝn billǝ mengiwatⱪanlar u nurni kɵrgǝn bolsimu, lekin manga ⱪilƣan sɵzlǝrni qüxǝnmidi.
“Aqueles que estavam comigo de fato viram a luz e tiveram medo, mas não entenderam a voz daquele que falou comigo.
10 Mǝn yǝnǝ, «I Rǝb, nemǝ ⱪilixim kerǝk?» dǝp sorisam, Rǝb manga, «Ornungdin tur, Dǝmǝxⱪⱪǝ kir, xu yǝrdǝ sǝn ada ⱪilix bekitilgǝn ixlarning ⱨǝmmisi toƣruluⱪ sanga eytip berilidu!» dedi.
“O que devo fazer, Senhor?”. O Senhor me disse: “Levantai-vos e ide para Damasco”. Lá você será informado sobre todas as coisas que lhe são designadas para fazer”.
11 Ⱨeliⱪi nurning julaliⱪidin kɵzlirim kɵrmǝs bolup ⱪaldi. Yenimdikilǝr ⱪolumdin yetǝklǝp, Dǝmǝxⱪⱪǝ elip kirdi.
Quando não pude ver pela glória daquela luz, sendo conduzido pela mão daqueles que estavam comigo, entrei em Damasco.
12 U yǝrdǝ Tǝwrat ⱪanuniƣa ihlas baƣliƣan, Dǝmǝxⱪtiki barliⱪ Yǝⱨudiylarning ⱨɵrmitigǝ sazawǝr bolƣan Ananiyas isimlik bir kixi bar idi.
“Um Ananias, um homem devoto segundo a lei, bem relatado por todos os judeus que viviam em Damasco,
13 U kelip, yenimda turup: «Ⱪerindax Saul, bexingni kɵtürüp ⱪara!» dedi. Mǝn xuan beximni kɵtürüp ⱪarap uni kɵrdum.
veio até mim, e ao meu lado me disse: “Irmão Saulo, receba sua vista”! Naquela mesma hora, olhei para ele.
14 U manga: «Ata-bowilirimizning Hudasi seni iradisini bilixing, Ⱨǝⱪⱪaniy Bolƣuqini kɵrüxüng wǝ uning aƣzidin qiⱪⱪan awazni anglixing üqün alliⱪaqan tallidi.
Ele disse: 'O Deus de nossos pais o designou para conhecer sua vontade, para ver o Justo e para ouvir uma voz de sua boca'.
15 Qünki sǝn pütün insanlar aldida kɵrgǝn-angliƣanliringƣa Uning guwaⱨqisi bolisǝn!
Pois sereis para ele uma testemunha para todos os homens do que vistes e ouvistes”.
16 Xundaⱪ ikǝn, sǝn yǝnǝ nemigǝ ⱨayal bolisǝn? Ornungdin turup, Uning namiƣa nida ⱪilip qɵmüldürülüp, gunaⱨliringni yuƣuzƣin!» dedi.
Agora, por que você espera? Levantai-vos, sede batizados e lavai vossos pecados, invocando o nome do Senhor”.
17 Xundaⱪ boldiki, Yerusalemƣa ⱪaytip kǝlginimdin keyin, ibadǝthanida dua ⱪiliwatⱪinimda, bir ƣayibanǝ kɵrünüx meni oruwaldi
“Quando voltei a Jerusalém e enquanto rezava no templo, caí em transe
18 wǝ [Rǝbning] manga: «Qapsan bol, Yerusalemdin dǝrⱨal kǝt. Qünki ular sening manga ⱪilƣan guwaⱨliⱪingni ⱪobul ⱪilmaydu!» dǝwatⱪanliⱪini kɵrdüm.
e o vi dizendo-me: 'Apresse-se e saia rapidamente de Jerusalém, pois não receberão de você nenhum testemunho a meu respeito'.
19 Mǝn, «I Rǝb, ular mening Sanga etiⱪad ⱪilƣanlarni zindanƣa solap, ⱨǝrbir sinagoglarƣa kirip ularni urƣanliⱪimni bilidu.
eu disse: 'Senhor, eles mesmos sabem que eu prendi e bati em todas as sinagogas aqueles que acreditavam em ti.
20 Sening guwaⱨqing bolƣan Istipanning ⱪeni tɵkülginidǝ, mǝnmu yenida turup uni ɵltürgǝnlǝrning ⱪilmixliriƣa ⱪoxulup, ularning kiyimlirigǝ ⱪarap bǝrdim!» — dedim.
Quando o sangue de Estêvão, sua testemunha, foi derramado, eu também estava aguardando, consentindo sua morte e guardando os mantos daqueles que o mataram'.
21 Biraⱪ u manga: «Kǝtkin! Seni yiraⱪtiki ǝllǝrgǝ ǝwǝtimǝn!» — dedi.
“Ele me disse: 'Parta, pois eu o enviarei para longe daqui, para os gentios'”.
22 Pawlus muxu sɵzni degüqǝ halayiⱪ uningƣa ⱪulaⱪ seliwatatti. Lekin buni anglap ular awazini kɵtürüp: — Undaⱪ bir kixi yǝr yüzidin yoⱪitilsun! U tirik turuxⱪa layiⱪ ǝmǝs! — dǝp quⱪan selixti.
Eles o ouviram até que ele disse isso; depois levantaram a voz e disseram: “Livrem-se da terra deste sujeito, pois ele não está apto para viver”!
23 Ular qirⱪirixip, qapan-yepinqilirini selip taxlap, topa-qang soruwatⱪanda,
Enquanto gritavam, jogavam fora seus mantos e jogavam pó no ar,
24 mingbexi Pawlusni ⱪǝl’ǝgǝ elip kirip ketixkǝ ǝmr ⱪiliwidi, halayiⱪning uningƣa nemǝ üqün bundaⱪ quⱪan salidiƣanliⱪini eniⱪlax üqün lǝxkǝrlirigǝ uni ⱪamqilap soraⱪ ⱪilixni buyrudi.
o comandante ordenou que ele fosse levado para o quartel, ordenando que fosse examinado por açoites, para que ele soubesse pelo crime que eles gritaram contra ele daquela maneira.
25 Lekin ular Pawlusni ⱪamqilax üqün ƣulaqlitip baƣliƣanda, u yenida turƣan yüzbexiƣa: — Bir Rim puⱪrasini jinayiti bekitilmǝyla ⱪamqilixinglar ⱪanunƣa uyƣunmu? — dedi.
Quando o amarraram com tangas, Paulo perguntou ao centurião que ficou parado: “É lícito para você flagelar um homem que é romano e não é considerado culpado?
26 Bu sɵzni angliƣan yüzbexi mingbexining aldiƣa berip: — Siz nemǝ ix ⱪilay dǝwatisiz? Qünki u kixi Rim puⱪrasi ikǝn! — dedi.
Quando o centurião ouviu, foi até o comandante e lhe disse: “Cuidado com o que você está prestes a fazer, pois este homem é um romano”!
27 Mingbexi Pawlusning aldiƣa berip, uningdin: — Manga eytⱪin, sǝn rasttinla Rim puⱪrasimu? — dǝp soridi. — Rast, dedi u.
O comandante veio e perguntou-lhe: “Diga-me, você é romano?” Ele disse: “Sim”.
28 — Mǝn naⱨayiti yuⱪiri baⱨada muxu puⱪraliⱪⱪa igǝ boldum, — dedi mingbexi. Pawlus: Əmma mǝn tuƣuluxumdinla xundaⱪ! — dedi.
O oficial comandante respondeu: “Comprei minha cidadania por um ótimo preço”. Paulo disse: “Mas eu nasci romano”.
29 Xuning bilǝn, uni soraⱪⱪa tartmaⱪqi bolƣan lǝxkǝrlǝr dǝrⱨal uningdin ɵzlirini qǝtkǝ aldi. Mingbeximu uning Rim puⱪrasi ikǝnlikini bilip, uni baƣlatⱪanliⱪi tüpǝylidin ⱪorⱪup kǝtti.
Imediatamente aqueles que estavam prestes a examiná-lo se afastaram dele, e o comandante também teve medo quando percebeu que ele era romano, porque o tinha amarrado.
30 Mingbexi Yǝⱨudiylarning Pawlusning üstidin ⱪilƣan xikayitining ⱨǝⱪiⱪiy sǝwǝbini bilix üqün, ǝtisi uni yexip, bax kaⱨinlar wǝ pütün aliy kengǝxmidikilǝrning bir yǝrgǝ yiƣilixini buyrudi. Andin Pawlusni elip kelip, ularning aldiƣa turƣuzdi.
Mas no dia seguinte, desejando saber a verdade sobre o porquê de ter sido acusado pelos judeus, ele o libertou dos laços e ordenou que os chefes dos sacerdotes e todo o conselho se reunissem, e trouxe Paulo para baixo e o colocou diante deles.