< Zebur 47 >
1 Neghmichilerning béshigha tapshurulup oqulsun dep, Korahning oghulliri üchün yézilghan küy: — Barliq qowmlar, Xudani alqishlanglar! Uninggha yuqiri awazinglar bilen xushalliq tentenisini yangritinglar!
KOMAIL kainok karoj lopolop o kapina Kot ki nil kaperen!
2 Chünki Hemmidin Aliy Bolghuchi, Perwerdigar, dehshetlik we heywetliktur, Pütkül jahanni sorighuchi büyük Padishahtur.
Pwe leowa me lapalap kaualap, a meid kalank; i Nanmarki lapalap nin jap akan karoj.
3 U bizge xelqlerni boysundurup, Bizni el-milletler üstige hakim qilidu.
A kotin kaloedi on kitail wei kan o aramaj akan pan na atail.
4 U biz üchün mirasimizni tallap, Yeni Özi söygen Yaqupning pexri bolghan zéminni békitip berdi. (Sélah)
A kotin piladan kitail atail jojo, linan en Iakop, me a kotin pok on.
5 Xuda tentene sadasi ichide, Perwerdigar sunay sadasi ichide yuqirigha kötürüldi;
Kot kotida nijinij, o leowa ki nil en koronete kelail.
6 Xudagha naxsha-küy éytinglar, naxsha-küy éytinglar! Padishahimizgha naxsha-küy éytinglar, naxsha-küy éytinglar!
Kauli on Kot pjalm ko! Kaulki pjalm ko! Kauli on atail Nanmarki! Kakaul!
7 Xuda pütkül jahanning padishahidur; Zéhninglar bilen uninggha naxsha-küy éytinglar!
Pwe Kot Nanmarki nan jap karoj; komail kaul ki pjalm ni lolekon.
8 Xuda eller üstide höküm süridu; U Özining pak-muqeddeslikining textide olturidu.
Kot Nanmarki en men liki kan; Kot kotikot pon mol a jaraui.
9 El-yurtlarning kattiliri jem bolup, Ibrahimning Xudasining xelqige qoshuldi; Chünki jahandiki barliq qalqanlar Xudagha tewedur; U neqeder aliydur!
Jaupeidi en wei kan pokon pena wiala wein Kot en Apraam; pwe pere en mauin nin jappa me japwilim en Kot. A kotin lapalap melel.