< Zebur 122 >
1 «Yuqirigha chiqish naxshisi» Ular manga: «Perwerdigarning öyige chiqayli» — déginide, Shadlandim.
[Psalm lal David] Nga engan ke elos fahk nu sik, “Lela kut in som nu in lohm sin LEUM GOD.”
2 Putlirimiz derwaziliring ichide turushqa nésip boldi, i Yérusalém!
Ac inge kut utyak tari Nu in kalkal lom, O Jerusalem!
3 I Yérusalém, sen jipsilashturulup retlik sélin’ghan bir sheherdursen;
Jerusalem, sie siti su sifil musaiyukla, Ac arulana naweyukla wo.
4 Qebililer u yerge chiqidu, Yahning qebililiri chiqidu; Israilgha bérilgen körsetme boyiche, Perwerdigarning namigha teshekkür éytish üchün chiqidu.
Pa inge acn ma sruf uh tuku nu we, Sruf lun Israel, In sang kulo nu sin LEUM GOD Fal nu ke ma El sapkin.
5 Chünki u yerde höküm chiqirishqa textler sélindi, Dawutning jemetidikilerge textler sélindi.
Pa inge acn se tokosra lun Israel Elos muta we in kol mwet lalos ke suwoswos.
6 Yérusalémning aman-xatirjemlikini izdep dua qilinglar; Séni söygenler ronaq tapidu.
Pre tu Jerusalem in misla: “Lela tu elos su lungse kom in kapkapak.
7 Istihkamliring ichide aman-xatirjemlik bolsun, Ordiliring ichide awat-aramliq bolsun!
Lela tu in oasr misla in kalkal lom, A in wangin ma aklokoalokye inkul fulat we.”
8 Qérindashlirim hem yar-buraderlirim üchün, Men: «Aman-xatirjemlik ichingde bolsun» — deymen.
Ke sripen mwet in sou luk a mwet kawuk luk Nga fahk nu sin Jerusalem, “Mutana in misla.”
9 Perwerdigar Xudayimizning öyi üchün, Séning ronaq tépishinggha intilimen!
Ke sripen lohm sin LEUM GOD lasr Nga pre tu in wo ouiyom.