< Zebur 108 >

1 Dawutning küy-naxshisi: — Iradem ching, i Xuda, iradem ching; Men medhiye naxshilirini éytip, Berheq, Séni küyleymen, pütün rohim bilen!
Psalmi, Davidin veisu. Jumala! minun sydämeni on valmis: minä veisaan ja kiitän, niin myös minun kunniani.
2 I neghme-sazlirim, oyghan! Men seher quyashinimu oyghitimen!
Nouse, psaltari ja kantele; minä nousen varhain.
3 Xelq-milletler arisida Séni ulughlaymen, i Perwerdigar; Eller arisida Séni küyleymen!
Sinua, Herra, minä kiitän kansain seassa: minä veisaan sinulle kiitosta sukukunnissa.
4 Chünki özgermes muhebbiting ershlerge yetküdek ulughtur; Heqiqiting bulutlargha taqashti.
Sillä sinun armos on suuri ylitse taivasten, ja sinun totuutes hamaan pilviin asti.
5 I Xuda, shan-shöhriting ershlerdin yuqiri ulughlan’ghay, Shan-sheriping yer yüzini qaplighay!
Korota sinuas, Jumala, taivasten ylitse ja kunnias kaiken maan ylitse,
6 Öz söygenliringning nijatliq tépishi üchün, Ong qolung bilen qutquzghaysen, Duayimni ijabet qilghaysen.
Että sinun rakkaat ystäväs vapaaksi tulisivat; auta oikialla kädelläs, ja kuule minun rukoukseni.
7 Xuda Öz pak-muqeddeslikide shundaq dégen: — «Men tentene qilimen, Men Shekem diyarini bölüp bérimen, Sukkot wadisini [teqsim qilishqa] ölcheymen.
Jumala on puhunut pyhässänsä, siitä minä iloitsen: minä jaan Sikemin, ja mittaan Sukkotin laakson.
8 Giléad Manga mensuptur, Manassehmu Manga mensuptur; Efraim bolsa béshimdiki dubulghamdur, Yehuda Méning emr-perman chiqarghuchimdur;
Gilead on minun, Manasse on myös minun, ja Ephraim on minun pääni väkevyys: Juuda on minun päämieheni;
9 Moab Méning yuyunush jawurumdur; Édomgha chorughumni tashlaymen; Men Filistiye üstidin tentene qilimen!».
Moab on minun pesinastiani, minä venytän kenkäni Edomin päälle: Philistealaisten ylitse minä iloitsen.
10 Kim Méni bu mustehkem sheherge bashlap kirelisun? Kim Méni Édomgha élip baralisun?
Kuka vie minua vahvaan kaupunkiin? kuka vie minua Edomiin?
11 I Xuda, Sen bizni rasttinla chetke qaqtingmu? Qoshunlirimiz bilen bille jengge chiqmamsen?
Etkös sinä, Jumala, joka meitä heittänyt olet pois? Ja etkös mene ulos, Jumala, meidän sotaväkemme kanssa?
12 Bizni zulumlardin qutulushqa yardemleshkeysen, Chünki insanning yardimi bikardur!
Saata meille apua tuskissamme; sillä ihmisten apu on turha.
13 Xuda arqiliq biz choqum baturluq körsitimiz; Bizge zulum qilghuchilarni cheyligüchi del U Özidur!
Jumalassa me tahdomme urhoollisia töitä tehdä; ja hän polkee meidän vihollisemme alas.

< Zebur 108 >