< Luqa 3 >
1 Rim impératori Tibérius Qeyserning seltenitining on beshinchi yili, Pontius Pilatus Yehudiye ölkisining waliysi, Hérod xan Galiliye ölkisining hakimi, Hérod xanning inisi Filip xan Ituriye we Traxonitis ölkisining hakimi, Lisanyas xan Abiliniy ölkisining hakimi bolghanda,
Y en el año quince del imperio de Tiberio César, siendo gobernador de Judea Poncio Pilato, y Herodes tetrarca de Galilea, y su hermano Felipe tetrarca de Iturea y de la provincia de Traconite, y Lisanias tetrarca de Abilinia,
2 Hannas hem Qayafa bash kahinliq qiliwatqanda, Xudaning söz-kalami chölde yashawatqan Zekeriyaning oghli Yehyagha keldi.
siendo sumos sacerdotes Anás y Caifás, vino Palabra de Dios sobre Juan, hijo de Zacarías, en el desierto.
3 U Iordan deryasi wadisidiki barliq rayonlarni kézip, kishilerge gunahlargha kechürüm élip kélidighan, towa qilishni bildüridighan [sugha] «chömüldürüsh»ni jakarlashni bashlidi.
Y él vino por toda la tierra alrededor del Jordán predicando el bautismo del arrepentimiento para la remisión de pecados;
4 Xuddi Tewrattiki Yeshaya peyghemberning sözliri xatirilen’gen qisimda pütülgendek: «Bayawanda towlighuchi bir kishining: Rebning yolini teyyarlanglar, Uning yollirini tüz qilinglar! — dégen awazi anglandi.
como está escrito en el libro de las palabras del profeta Isaías que dice: Voz del que clama en el desierto: Aparejad el camino del Señor, Haced derechas sus sendas.
5 Barliq jilghilar toldurulidu, Barliq tagh-döngler peslitilidu; Egri-toqay jaylar tüzlinidu, Ongghul-dongghul yerler tekshi yollar qilinidu.
Todo valle se rellenará, y se bajará todo monte y collado; y los caminos torcidos serán enderezados, y los caminos ásperos allanados;
6 Shundaq qilip, barliq et igiliri Xudaning nijatini köreleydighan bolidu! — dep towlaydu».
y verá toda carne la Salud de Dios.
7 Yehya emdi aldigha chömüldürüshni qobul qilishqa chiqqan top-top xalayiqqa: — Ey zeherlik yilan baliliri! Kim silerni [Xudaning] chüshüsh aldida turghan ghezipidin qéchinglar dep agahlandurdi?!
Y decía a los de la multitud que salía para ser bautizados de él: ¡ Oh generación de víboras! ¿Quién os enseñó a huir de la ira que vendrá?
8 Emdi towigha layiq méwilerni keltürünglar! We öz ichinglarda: «Bizning atimiz bolsa Ibrahimdur!» dep xiyal eylimenglar; chünki men shuni silerge éytip qoyayki, Xuda Ibrahimgha mushu tashlardinmu perzentlerni yaritip béreleydu.
Haced, pues, frutos dignos de arrepentimiento, y no comencéis a decir en vosotros mismos: Tenemos a Abraham por padre; porque os digo que puede Dios, aun de estas piedras, levantar hijos a Abraham.
9 Palta alliqachan derexlerning yiltizigha tenglep qoyuldi; yaxshi méwe bermeydighan herqandaq derexler késip otqa tashlinidu!» — dédi.
Y ya también el hacha está puesta a la raíz de los árboles; todo árbol pues que no hace buen fruto, es cortado, y echado en el fuego.
10 [Uning etrapigha] toplashqan kishiler emdi uningdin: — Undaqta, biz qandaq qilishimiz kérek? — dep soridi.
Y ellos le preguntaban, diciendo: ¿Pues qué haremos?
11 U jawaben: — Ikki qur chapini bar kishi birini yoq kishige bersun, yeydighini bar kishimu shundaq qilsun, — dédi.
Y respondiendo, les dijo: El que tiene dos túnicas, dé al que no tiene; y el que tiene qué comer, haga lo mismo.
12 Bezi bajgirlarmu chömüldürüshni qobul qilghili uning aldigha kélip: — Ustaz, biz qandaq qilimiz? — dep soridi.
Y vinieron también publicanos para ser bautizados, y le dijeron: Maestro, ¿qué haremos?
13 U ulargha: — Belgilen’gendin artuq baj almanglar, — dédi.
Y él les dijo: No exijáis más de lo que os está ordenado.
14 Andin bezi leshkerlermu uningdin: — Bizchu, qandaq qilishimiz kérek? — dep sorashti. U ulargha: — Bashqilarning pulini zorawanliq bilen éliwalmanglar, héchkimge yalghandin shikayet qilmanglar we ish heqqinglargha razi bolunglar, — dédi.
Y le preguntaron también los soldados, diciendo: Y nosotros, ¿qué haremos? Y les dijo: No oprimáis, ni acusáis falsamente a nadie; y sed contentos con vuestros salarios.
15 Emdi xelq teqezzaliqta bolup hemmeylen könglide Yehya toghruluq «Mesih mushu kishimidu?» dep oylashti.
Y estando el pueblo esperando, y pensando todos de Juan en sus corazones, si él fuese el Cristo,
16 Yehya hemmeylen’ge jawaben: — Men silerni derweqe sugha chömüldürimen. Lékin mendin qudretlik bolghan birsi kélidu; men hetta keshlirining boghquchini yéshishkimu layiq emesmen! U silerni Muqeddes Rohqa hem otqa chömüldüridu.
respondió Juan, diciendo a todos: Yo, a la verdad, os bautizo en agua; mas viene quien es más poderoso que yo, de quien no soy digno de desatar la correa de sus zapatos; él os bautizará en Espíritu Santo y fuego;
17 Uning sorughuchi küriki qolida turidu; u öz xaminini topa-samandin teltöküs tazilaydu, sap bughdayni ambargha yighidu, emma topa-samanni öchmes otta köydürüwétidu, — dédi.
su aventador está en su mano, y limpiará su era, y juntará el trigo en su alfolí, y la paja quemará en fuego que nunca se apagará.
18 Emdi shundaq köp bashqa nesihetler bilen Yehya xush xewerni xelqqe yetküzdi.
Y amonestando, muchas otras cosas anunciaba el Evangelio al pueblo.
19 [Kéyin], hakim Hérod [ögey] akisining ayali Hérodiyeni [tartiwalghanliqi] tüpeylidin we shuningdek uning barliq bashqa rezil qilmishliri üchün Yehya teripidin eyiblen’gen,
Entonces Herodes el tetrarca, siendo reprendido por él a causa de Herodías, mujer de Felipe su hermano, y de todas las maldades que había hecho Herodes,
20 Hérod bu barliq rezillikining üstige yene shuni qildiki, Yehyani zindan’gha tashlidi.
añadió también esto sobre todo, que encerró a Juan en la cárcel.
21 Shundaq boldiki, hemme xelq Yehyadin chömüldürüshni qobul qilghanda, Eysamu chömüldürüshni qobul qildi. U dua qiliwatqanda, asmanlar yérilip,
Y aconteció que, cuando todo el pueblo se bautizaba, también Jesús fue bautizado; y orando, el cielo se abrió,
22 Muqeddes Roh kepter siyaqida chüshüp uning üstige qondi. Shuning bilen asmandin: «Sen Méning söyümlük Oghlum, Men sendin toluq xursenmen!» dégen bir awaz anglandi.
y descendió el Espíritu Santo sobre él en forma corporal, como paloma, y fue hecha una voz del cielo que decía: TU eres mi Hijo amado, en ti es mi placer.
23 Eysa öz [xizmitini] bashlighanda, ottuzgha kirip qalghanidi. U (xeqning neziride) Yüsüpning oghli idi; Yüsüp Xéliyning oghli,
Y el mismo Jesús comenzaba a ser como de treinta años, hijo de José, como se creía; que fue hijo de Elí,
24 Xéliy Mattatning oghli, Mattat Lawiyning oghli, Lawiy Melkiyning oghli, Melkiy Yannayning oghli, Yannay Yüsüpning oghli,
que fue de Matat, que fue de Leví, que fue de Melqui, que fue de Jana, que fue de José,
25 Yüsüp Mattatiyaning oghli, Mattatiya Amosning oghli, Amos Nahumning oghli, Nahum Héslining oghli, Hésli Naggayning oghli,
que fue de Matatías, que fue de Amós, que fue de Nahum, que fue de Esli,
26 Naggay Mahatning oghli, Mahat Mattatiyaning oghli, Mattatiya Sémeyning oghli, Sémey Yüsüpning oghli, Yüsüp Yudaning oghli,
que fue de Nagai, que fue de Maat, que fue de Matatías, que fue de Semei, que fue de José, que fue de Judá,
27 Yuda Yoananning oghli, Yoanan Résaning oghli, Résa Zerubbabelning oghli, Zerubbabel Salatiyelning oghli, Salаtiyel Nériyning oghli,
que fue de Joana, que fue de Resa, que fue de Zorobabel, que fue de Salatiel,
28 Nériy Melkiyning oghli, Melkiy Addining oghli, Addi Qosamning oghli, Qosam Élmadamning oghli, Élmadam Érning oghli,
que fue de Neri, que fue de Melqui, que fue de Adi, que fue de Cosam, que fue de Elmodam, que fue de Er,
29 Ér Yosening oghli, Yose Eliézerning oghli, Eliézer Yorimning oghli, Yorim Mattatning oghli, Mattat Lawiyning oghli,
que fue de Josué, que fue de Eliezer, que fue de Jorim, que fue de Matat,
30 Lawiy Siméonning oghli, Siméon Yehudaning oghli, Yehuda Yüsüpning oghli, Yüsüp Yonanning oghli, Yonan Eliaqimning oghli,
que fue de Leví, que fue de Simeón, que fue de Judá, que fue de José, que fue de Jonán, que fue de Eliaquim,
31 Eliaqim Méléahning oghli, Méléah Mennaning oghli, Menna Mattataning oghli, Mattata Natanning oghli, Natan Dawutning oghli,
que fue de Melea, que fue de Mainán, que fue de Matata, que fue de Natán,
32 Dawut Yessening oghli, Yesse Obedning oghli, Obed Boazning oghli, Boaz Salmonning oghli, Salmon Nahshonning oghli, Nahshon Amminadabning oghli,
que fue de David, que fue de Jessé, que fue de Obed, que fue de Booz, que fue de Salmón, que fue de Naasón,
33 Amminadab Aramning oghli, Aram Hézronning oghli, Hézron Perezning oghli, Perez Yehudaning oghli,
que fue de Aminadab, que fue de Aram, que fue de Esrom, que fue de Fares,
34 Yehuda Yaqupning oghli, Yaqup Ishaqning oghli, Ishaq Ibrahimning oghli, Ibrahim Terahning oghli, Terah Nahorning oghli,
que fue de Judá, que fue de Jacob, que fue de Isaac, que fue de Abraham, que fue de Taré, que fue de Nacor,
35 Nahor Sérugning oghli, Sérug Raghuning oghli, Raghu Pelegning oghli, Peleg Éberning oghli, Éber Shélahning oghli,
que fue de Serug, que fue de Ragau, que fue de Peleg, que fue de Heber,
36 Shélah Qainanning oghli, Qainan Arpaxshadning oghli, Arpaxshad Shemning oghli, Shem Nuhning oghli, Nuh Lemexning oghli,
que fue de Sala, que fue de Cainán, que fue de Arfaxad, que fue de Sem, que fue de Noé, que fue de Lamec,
37 Lemex Metushelahning oghli, Metushelah Hanoxning oghli, Hanox Yaredning oghli, Yared Mahalalilning oghli, Mahalalil Qénanning oghli,
que fue de Matusalén, que fue de Enoc, que fue de Jared, que fue de Mahalaleel,
38 Qénan Énoshning oghli, Énosh Sétning oghli, Sét Adem’atining oghli, Adem’ata bolsa, Xudaning oghli idi.
que fue de Cainán, que fue de Enós, que fue de Set, que fue de Adán, que fue de Dios.