< Дії 11 >

1 Почули ж апостоли та брати, котрі були в Юдеї, що й погане прийняли слово Боже.
Juudamaal elavad apostlid ja usklikud kuulsid, et ka teised rahvad olid Jumala sõna vastu võtnud.
2 І як прийшов Петр у Єрусалим, змагались із ним ті, що від обрізання,
Ja kui Peetrus tuli üles Jeruusalemma, riidlesid ümberlõigatud usklikud temaga:
3 кажучи: Що до людей, обрізання немаючих, ходив єси і їв з ними.
„Sina oled läinud ümberlõikamata meeste juurde ja söönud koos nendega!“
4 Почавши ж Петр, виложив їм рядом, говорячи:
Siis Peetrus parandas nende arusaama ja seletas neile asja algusest peale:
5 Був я в городі, Йоппиї, і молячись бачив у захопленню видїннє: посудину якусь, що сходила, наче обрус великий, по чотирох кінцях спусканий з неба; і прийшов аж до мене.
„Mina olin Joppe linnas palvetamas ja nägin otsekui enesest ära olles nägemust: seal laskus alla anum, nagu suur palverätik, mida nelja nurka pidi lasti alla taevast, ja see tuli otse minu juurde.
6 Зазирнувши в него і розглянувши, бачив чотироногих землі, і зьвірів, і повзючих, і птиць небесних.
Ja kui ma seda tähelepanelikult vaatasin, nägin ma ilmamaa neljajalgseid loomi, metsloomi, roomajaid ja taeva linde.
7 І чув я голос, що глаголав до мене: Встань, Петре, заколи та й їж.
Ja ma kuulsin ka häält mulle ütlemas: „Tõuse, Peetrus! Ohverda ja söö!“
8 Я ж сказав: Нї, Господи, бо ніщо погане або нечисте ніколи не входило в уста мої.
Aga mina ütlesin: „Kindlasti mitte, Issand! Sest ma pole kunagi suu sisse võtnud midagi keelatut või roojast!“
9 Відказав же мені голос удруге з неба: Що Бог очистив, ти не погань,
Siis vastas mulle teist korda hääl taevast: „Mida Jumal on puhtaks kuulutanud, seda sina ära pea roojaseks!“
10 Се сталось тричі, і знов потягнено було все на небо.
See sündis kolm korda, ja kõik tõmmati jälle taevasse.
11 І ось зараз три чоловіки прийшли в господу, де я був, послані з Кесариї до мене.
Ja vaata, samal hetkel seisid maja ees need kolm meest, kes olid Kaisareast läkitatud minu juurde.
12 Сказав же мені Дух ійти з ними, нічого не розбираючи. Пішли яе зо мною і шість братів, і ввійшли ми в господу до чоловіка;
Vaim ütles mulle, et ma läheksin nendega kaasa kõhklemata. Minuga tulid ka need kuus venda ja me läksime selle mehe majja.
13 і звістив нам, як видїв ангела в господі своїй, що став і глаголав йому: Пішли в Йоппию людей, та поклич Симона, званого Петром.
Ja ta jutustas meile, kuidas ta oli näinud inglit oma majas seismas ja ütlemas: „Läkita neli inimest Joppesse Siimoni järele, keda kutsutakse Peetruseks.
14 Він глаголати ме слова до тебе котрими спасеш ся ти й увесь дім твій.
Ta toob sulle sõnumi, mille läbi sina ja kogu su pere saate päästetud.“
15 Як же став я говорити, найшов Дух сьвятий на них, як і на нас у починї.
Nii kui ma hakkasin rääkima, langes Püha Vaim nende peale nii nagu meiegi peale alguses.
16 Згадав я тоді слово Господнє, як глаголав він: Йоан хрестив водою, а ви будете хреститись Духом сьвятим.
Siis meenus mulle Issanda sõna, kuidas ta ütles: „Johannes ristis küll veega, aga teid ristitakse Püha Vaimuga.“
17 Коли ж рівний дар дав їм Бог, як і нам, що увірували в Господа Ісуса Христа, то хто ж я такий, щоб міг заборонити Богові?
Kui nüüd Jumal on andnud neile sama anni kui meilegi, kes me usume Issandasse Jeesusesse Kristusesse, kes olen siis mina, et Jumalat keelata?“
18 Вислухавши се, замовкли, і славили Бога, говорячи: То й поганам дав Бог покаяннє в життє!
Seda kuuldes polnud neil enam vastuväiteid ja andsid Jumalale au, öeldes: „Siis on Jumal ka teistele rahvastele andnud meeleparanduse eluks!“
19 Ті ж, що порозсипались від гонення, що сталось на Стефана, пійшли аж у Финикию, Кипр і Антиохию, нікому не проповідуючи слова, тільки одним Жидам.
Need, kes olid Stefanose pärast tekkinud tagakiusu ajal laiali pillutatud, käisid mööda maad Foiniikiani, Küprose saareni ja Antiookiani, kuulutades sõna ainult juutidele.
20 Були ж деякі з них люде з Кипру і Киринеї, котрі, прийшовши в Антиохию, говорили до Єленян, благовіствуючи Господа Ісуса.
Nende hulgas oli ka Küprose ja Küreene mehi, need rääkisid pärast Antiookiasse jõudmist ka kreeklastele, kuulutades neile evangeeliumi Issandast Jeesusest.
21 І була рука Господня з ними; і велике число увірувавши, навернулись до Господа.
Issanda käsi oli nendega ning suur hulk uskus ja pöördus Issanda poole.
22 Дійшло ж про них слово до ушей церкви, що в Єрусалимі, і післали Варнаву, щоб пійшов аж до Антиохиї;
Aga jutt nendest jõudis Jeruusalemma koguduse kõrvu ja nad läkitasid Barnabase Antiookiasse.
23 котрий прийшовши і видївши ласку Божу, зрадїв, і молив усїх, щоб у постановленню серця пробували в Господї.
Kui ta sinna jõudis ja Jumala armu nägi, sai ta rõõmsaks ja julgustas kõiki jääma oma südameis Issandale ustavaks.
24 Бо був чоловік добрий, повний Духа сьвятого й віри; і прихилилось доволї народу до Господа.
Ta oli hea mees, täis Püha Vaimu ja usku. Ja palju inimesi toodi Issanda juurde.
25 Вийшов же Варнава в Тарс шукати Павла,
Siis läks Barnabas Tarsosesse Saulust otsima,
26 і, знайшовши його, привів його в Антиохию. Стало ся ж, що вони цїлий рік збирались у церкві, і навчали багато народу, і ученики в Антиохиї стали найперш звати ся Християнами.
ja kui ta leidis tema, tõi ta Antiookiasse. Ja nad käisid terve aasta koos koguduses ja õpetasid suurt hulka rahvast. Ja Antiookias hakati jüngreid esimest korda nimetama kristlasteks.
27 Тих же днів прийшли з Єрусалиму пророки в Антиохию.
Neil päevil tuli prohveteid Jeruusalemmast alla Antiookiasse.
28 Ставши ж один з них, на ймя Агав, віщував духом, що велика голоднеча мав бути по всій вселеннїй, яка й постала за Кдавдия кесаря.
Üks neist, Agabos nimi, tõusis püsti ja andis Vaimu läbi teada, et suur nälg on tulemas üle Rooma valduste. (Nõnda ka sündis keiser Klaudiuse valitsemise ajal.)
29 З учеників же, скільки хто міг, постановив кожен з них післати на допомогу братам, що жили в Юдеї.
Siis iga jünger otsustas saata Juudamaal elavatele vendadele abi vastavalt oma võimalustele.
30 Що й зробили, піславши до старших через руки Варнави та Савла.
Seda nad tegidki, läkitades annetused Barnabase ja Sauluse kaudu koguduste vanematele.

< Дії 11 >