Mateo 5
1 Ɔhunuu nnipakuo no saa no, ɔkɔɔ bepɔ bi so. Ɔtenaa ase no, nʼasuafoɔ no kɔɔ ne nkyɛn.
Kui Jeesus nägi rahvahulki enda järel käimas, läks ta üles mäele. Seal istus ta koos oma jüngritega maha.
2 Na ɔhyɛɛ aseɛ kyerɛkyerɛɛ wɔn sɛ,
Ta hakkas neid õpetama ning ütles:
3 “Nhyira ne wɔn a wɔyɛ ahiafoɔ wɔ honhom mu, na wɔn na ɔsoro ahennie yɛ wɔn dea.
„Õnnistatud on need, kes tunnevad ära, et nad on vaimulikult vaesed, sest nende päralt on taevariik.
4 Nhyira ne wɔn a wɔn werɛ aho, na wɔn na Onyankopɔn bɛkyekyere wɔn werɛ.
Õnnistatud on need, kes kurvastavad, sest neid lohutatakse.
5 Nhyira ne ahobrɛasefoɔ, na wɔn na Onyankopɔn bɛma wɔadi asase so.
Õnnistatud on need, kes on heatahtlikud, sest nende päralt on kogu maailm.
6 Nhyira ne wɔn a wɔn pɛ ne sɛ wɔbɛyɛ Onyankopɔn apɛdeɛ, na wɔn na Onyankopɔn bɛma wɔn deɛ ɛhia wɔn.
Õnnistatud on need, kelle suurim soov on teha seda, mis on õige, sest nende soov täidetakse.
7 Nhyira ne wɔn a wɔhunu mmɔbɔ, na wɔn na Onyankopɔn bɛhunu wɔn mmɔbɔ.
Õnnistatud on need, kes on halastavad, sest nende suhtes ilmutatakse halastust.
8 Nhyira ne wɔn a wɔn akoma mu teɛ, na wɔn na wɔbɛhunu Onyankopɔn.
Õnnistatud on need, kel on puhas süda, sest nemad näevad Jumalat.
9 Nhyira ne apatafoɔ, na wɔn na Onyankopɔn bɛfrɛ wɔn ne mma.
Õnnistatud on need, kes näevad vaeva rahu loomisel, sest neid hüütakse Jumala lasteks.
10 Nhyira ne wɔn a ɛsiane sɛ wɔyɛ Onyankopɔn apɛdeɛ enti, wɔtaa wɔn, na wɔn na Ɔsoro Ahennie no yɛ wɔn dea.
Õnnistatud on need, keda kiusatakse taga sellepärast, mis on õige, sest nende päralt on taevariik.
11 “Nhyira ne mo a me din mu enti, wɔya mo, taa mo, twa atorɔ, ka asɛmmɔne to mo so.
Õnnistatud olete teie, kui inimesed teid solvavad ja taga kiusavad ning süüdistavad teid minu pärast igasugustes halbades asjades.
12 Momma mo ani nnye na monsɛpɛ mo ho, ɛfiri sɛ, mowɔ akatua a ɛso wɔ ɔsoro. Monhunu sɛ saa ara na wɔtaa adiyifoɔ a wɔdii mo ɛkan no.
Olge rõõmsad, olge tõesti rõõmsad, sest te saate suure tasu taevas, sest samamoodi kiusasid nad taga prohveteid, kes olid enne teid.
13 “Mone asase yi so nkyene. Sɛ nkyene dɛ yera a, ɛkwan bɛn so na wɔbɛfa ama ayɛ nkyene bio? Ɛnyɛ mma hwee bio, gye sɛ wɔhwie gu na nnipa tiatia so.
Teie olete maa sool, aga kui sool muutub maitsetuks, kuidas saab selle jälle soolaseks teha? Sellest pole kasu millegi jaoks, nii et see visatakse välja jalgade alla tallamiseks.
14 “Mone ewiase kanea. Kuro a ɛda bepɔ so no ntumi nhinta.
Teie olete maailma valgus. Mäe otsa ehitatud linn ei saa varjule jääda.
15 Wɔnsɔ kanea mfa nsie, na mmom, wɔde si petee mu na ahyerɛn ama wɔn a wɔwɔ efie no mu no nyinaa.
Keegi ei süüta lampi ega pane seda ämbri alla. Ei, see asetatakse lambijalale ning see valgustab kõiki majas.
16 Saa ara na momma mo nneyɛeɛ pa nna adi mma nnipa nhunu na wɔnam so ahyɛ mo Agya a ɔwɔ ɔsoro no animuonyam.
Samamoodi peate ka teie laskma oma valgusel paista kõigi ees, et nad näeksid häid asju, mida te teete, ning ülistaksid teie taevast Isa.
17 “Monnsusu sɛ maba sɛ merebɛsɛe Mmara no anaa Adiyifoɔ no nkyerɛkyerɛ no. Na mmom, maba sɛ merebɛhyɛ no ma sɛdeɛ ne nyinaa bɛba mu pɛpɛɛpɛ.
Ärge arvake, et ma tulin seadust või prohvetite kirju tühistama. Ma ei tulnud neid tühistama, vaid täitma.
18 Monhunu sɛ ɔsoro ne asase da so wɔ hɔ yi, Mmara no mu biribiara rensakra da kɔsi sɛ ne nyinaa bɛba mu.
Ma kinnitan teile, kuni taevas ja maa püsivad, ei kao seadusest ainsat tähte ega märki enne, kui kõik on täitunud.
19 Yei enti, obiara a ɔbɛbu mmaransɛm no mu fa bi so, na ɔbɛkyerɛkyerɛ afoforɔ ama wɔn nso abu mmaransɛm no mu fa bi so no, ɔbɛyɛ akumaa ɔsoro ahennie mu. Na obiara a ɔbɛdi mmara no so, na ɔbɛkyerɛkyerɛ afoforɔ ama wɔn nso adi mmara no soɔ no, ɔbɛyɛ kɛseɛ Ɔsoro Ahennie mu.
Seega, kes iganes põlgab kas või kõige tähtsusetumat käsku ja õpetab nii inimesi, seda nimetatakse taevariigis kõige tähtsusetumaks; aga kes iganes järgib ja õpetab käske, seda nimetatakse taevariigis suureks.
20 Enti, merebɔ mo kɔkɔ sɛ, sɛ mopɛ sɛ mokɔ ɔsoro ahennie mu deɛ a, gye sɛ moyɛ Onyankopɔn apɛdeɛ sene deɛ Atwerɛsɛm no akyerɛkyerɛfoɔ no ne Farisifoɔ no yɛ.
Ma ütlen teile, kui teie moraalne õigsusei ole rohkem kui vaimulike õpetajate ja variseride oma, ei saa te kunagi taevariiki.
21 “Mose mmara no ka sɛ, ‘Deɛ ɔdi awuo no, ɔno nso ɛsɛ sɛ wɔkum no bi.’
Te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele muiste: „Sa ei tohi tappa, ja igaüks, kes tapab, mõistetakse süüdi.“.
22 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ, obiara a ne bo bɛfu ne nua no, wɔbɛbu no atɛn. Bio, obiara a ɔbɛdi ne nua atɛm no, wɔbɛfrɛ no mpanin anim. Afei, obiara a ɔbɛka akyerɛ ne nua sɛ, ‘Ogyimifoɔ’ no, ɔbɛkɔ amanehunu ogya mu. (Geenna g1067)
Aga mina ütlen teile, igaüks, kes on oma venna peale vihane, mõistetakse süüdi. Kes iganes nimetab oma venda idioodiks, peab vastust andma nõukogu ees, aga kes iganes teisi sõimab, läheb kohtutulle. (Geenna g1067)
23 “Enti, sɛ ɛba sɛ worekɔbɔ afɔdeɛ na wokae sɛ wo ne wo nua wɔ asɛm a,
Kui sa oled altari juures ohvrit toomas ja sulle meenub, et su vennal on midagi sinu vastu,
24 gyae afɔdeɛ no bɔ, na kɔ na wo ne wo nua no nkɔbom ansa na woakɔbɔ wʼafɔdeɛ no.
siis jäta oma ohver altarile ja tee esmalt temaga rahu ning alles pärast tule tagasi ja too oma ohver.
25 “Sɛ wo ne obi nya asɛm a, wo ne no mmɔ mu ntɛm, na wamfa wo ankɔ asɛnniiɛ ankɔma ɔtemmufoɔ, na ɔtemmufoɔ no amfa wo anhyɛ afiasehwɛfoɔ nsa, na afiasehwɛfoɔ no amfa wo ankɔto afiase.
Kui sa oled oma vastasega teel kohtusse, siis püüa asjad kiiresti lahendada. Muidu võib su vastane anda sind kohtuniku kätte ja kohtunik annab sind kohtu ametniku kätte ning sind heidetakse vanglasse.
26 Sɛ ɔde wo kɔ ɔtemmufoɔ anim a, kae sɛ, ansa na wobɛfiri asɛnniiɛ hɔ no, gye sɛ woatua sika biara a wɔregye afiri wo hɔ no.
Ma räägin teile tõtt: sa ei pääse sealt välja enne, kui oled ära maksnud oma viimasegi penni.
27 “Mose mmara no ka sɛ, ‘Nsɛe awadeɛ.’
Te olete kuulnud, et seadus ütles: „Ära riku abielu.“
28 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ: Obiara a ɔhunu ɔbaa na ne kɔn dɔ no nʼakoma mu no, abɔ adwaman.
Aga mina ütlen teile, et igaüks, kes vaatab naist himuralt, on temaga mõttes juba abielu rikkunud.
29 Sɛ wʼani baako a ɛyɛ to wo suntidua a, ɛyɛ sɛ wobɛtu ato atwene. Ɛfiri sɛ, ɛyɛ sɛ wobɛhwere wʼakwaa fa bi sene sɛ wɔbɛto wo onipadua no nyinaa atwene amanehunu ogya mu. (Geenna g1067)
Kui su parem silm juhib sind patustama, siis kisu see välja ja viska minema, sest parem on kaotada üks osa oma kehast, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
30 Saa ara nso na sɛ wo nsa a ɛyɛ to wo suntidua a, ɛyɛ sɛ wobɛtwa ato atwene ɛfiri sɛ, ɛyɛ sɛ wobɛhwere wʼakwaa fa bi sene sɛ wɔbɛto wo onipadua nyinaa atwene amanehunu ogya mu. (Geenna g1067)
Kui su parem käsi juhib sind patustama, siis lõika see maha ja viska minema, sest sul on parem kaotada üks jäsemetest, kui et kogu su keha visatakse kohtutulle. (Geenna g1067)
31 “Mose mmara no ka sɛ, ‘Obiara a ɔbɛgyaa ne yere no mma no awaregyaeɛ krataa.’
Seadus ütles ka: „Kui mees lahutab oma naisest, peab ta andma naisele lahutustunnistuse.“
32 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ, sɛ ɔbarima bi gyaa ne yere a ɛnyɛ sɛ ɔbaa no abɔ adwaman, na ɔbaa no sane kɔware bio a, na ɔbarima a ɔgyaee no no ama ɔbaa no asɛe awadeɛ. Ɔbarima foforɔ a ɔbɛware ɔbaa no nso asɛe awadeɛ saa ara.
Aga mina ütlen teile, et iga mees, kes lahutab oma naisest muidu kui seksuaalse ebamoraalsuse tõttu, sunnib naist abielu rikkuma, ja kes iganes abiellub lahutatud naisega, rikub abielu.
33 “Bio, Mose mmara no ka sɛ, ‘Mmu bɔ a woahyɛ Onyankopɔn no so, na mmom, di bɔ a woahyɛ no no so.’
Ja veel, te olete kuulnud, et seadus ütles inimestele ammu: „Sa ei tohi valet vanduda. Hoolitse selle eest, et pead oma vandeid, mille Issandale annad.“
34 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ: Monnka ntam mfa nhyɛ bɔ. Monnnɔ ɔsoro, ɛfiri sɛ, ɛyɛ Onyankopɔn ahennwa.
Aga mina ütlen teile: ärge üldse vanduge. Ärge vanduge taeva juures, sest see on Jumala troon.
35 Monnnɔ fam, ɛfiri sɛ, ɛyɛ Onyankopɔn nan ase adwa. Monnnɔ Yerusalem, ɛfiri sɛ, ɛyɛ ɔhenkɛseɛ kuropɔn.
Ärge vanduge maa juurest, sest see on Jumala jalajäri. Ärge vanduge Jeruusalemma juures, sest see on suure Kuninga linn.
36 Mfa wo tiri nka ntam, ɛfiri sɛ, worentumi nnane tirinwi baako mpo mma ɛnyɛ fitaa anaa tuntum.
Ärge vanduge isegi oma pea juures, sest te ei suuda üht juuksekarvagi valgeks või mustaks teha.
37 Momma mo nsɛm nyɛ ‘Aane’ anaa ‘Dabi.’ Asɛm biara a wobɛka a ɛnyɛ aane anaa dabi no firi ɔbonsam.
Öelge lihtsalt jah või ei – mis on üle selle, on kurjast.
38 “Mose mmara no ka sɛ, ‘Sɛ obi tu wʼani a, tu ne deɛ bi. Sɛ obi tu wo se nso a, tu ne deɛ bi.’
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Silm silma vastu ja hammas hamba vastu.“
39 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ: Mommfa bɔne ntua bɔne so ka! Sɛ obi bɔ wʼaso nifa mu a, dane benkum no nso ma no na ɔmmɔ mu.
Aga mina ütlen teile, ära hakka vastu sellele, kes on kuri. Kui keegi lööb sind parema põse pihta, pööra talle ka teine põsk.
40 Sɛ obi ne wo di asɛm gye wʼatadeɛ nhyɛaseɛ a, worɔ wʼatadeɛ nkatasoɔ ka ho ma no.
Kui keegi tahab sind kohtusse kaevata ja võtab su särgi, anna talle ka oma kuub.
41 Sɛ obi hyɛ wo sɛ, wo ne no nnante kwansin baako a, wo ne no nkɔ akwansini mmienu.
Kui keegi nõuab, et kõnniksid ühe miili, mine temaga kaks miili.
42 Sɛ obi srɛ wo biribi a, fa ma no; obi pɛ sɛ ɔfɛm wo hɔ biribi a, fa fɛm no.
Anna sellele, kes sinult palub, ja ära pöördu ära sellest, kes tahab sinult laenata.
43 “Moate sɛ wɔaka sɛ, ‘Dɔ wo yɔnko, na tane wʼatamfoɔ.’
Te olete kuulnud, et seadus ütleb: „Armasta oma ligimest ja vihka oma vaenlast.“
44 Na me deɛ, deɛ mereka ne sɛ: monnɔ mo atamfoɔ, na mommɔ mpaeɛ mma wɔn a wɔha mo.
Aga mina ütlen teile, armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad,
45 Yei bɛma mo ayɛ mo Agya a ɔwɔ ɔsoro no mma, ɛfiri sɛ, ɔma nʼawia pue, ma ne nsuo tɔ ma nnipa bɔne ne nnipa pa nyinaa pɛ.
et te võiksite saada oma taevase Isa lasteks. Sest tema päike paistab nii heade kui halbade peale ning ta laseb vihma sadada nii nende peale, kes toimivad õigesti, kui ka nende peale, kes toimivad valesti.
46 Sɛ modɔ wɔn a wɔdɔ mo no nko ara a, akatua bɛn na mobɛnya? Ɛnyɛ saa ara na nnebɔneyɛfoɔ nso yɛ?
Sest kui sa armastad ainult neid, kes sind armastavad, mis tasu sa saad? Kas mitte isegi maksukogujad ei tee seda?
47 Sɛ mokyea wɔn a monim wɔn nko ara a, nsonsonoeɛ bɛn na ɛda mo ne afoforɔ ntam? Ɛnyɛ saa ara na nnebɔneyɛfoɔ nso yɛ?
Kui sa kõneled lahkelt ainult oma pereliikmetega, mida enamat sa siis teed kui keegi teine? Isegi paganad teevad seda!
48 Enti monyɛ pɛ sɛdeɛ mo Agya a ɔwɔ ɔsoro no yɛ pɛ no.
Kasva suureks ja saa täielikult usaldusväärseks, just nagu teie taevane Isa on usaldusväärne.“
