Marko 15
1 Adeɛ kyee anɔpatutuutu no, asɔfoɔ mpanin, Yudafoɔ mpanin, Atwerɛsɛm no akyerɛkyerɛfoɔ ne agyinatufoɔ hyia dwenee ɛkwan a wɔde Yesu bɛfa so ho. Wɔkyekyeree no de no kɔhyɛɛ Pilato nsa.
Järgmisel hommikul vara jõudsid ülempreester, vanemad ja vaimulikud õpetajad − kogu valitsev nõukogu − otsusele. Nad lasid Jeesuse kinni siduda ja saatsid ta minema, et anda ta üle Pilaatusele.
2 Wɔde no duruu hɔ no, Pilato bisaa no sɛ, “Wone Yudafoɔ ɔhene no anaa?” Yesu buaa sɛ, “Mo na moseɛ.”
Pilaatus küsis temalt: „Kas sina oled juutide kuningas?“„Seda ütlesid sina, “vastas Jeesus.
3 Ɛhɔ ara, asɔfoɔ mpanin no kaa nsɛm akɛseakɛseɛ guu ne so, nanso wanka hwee.
Ülempreestrid jätkasid tema vastu paljude süüdistuste esitamist.
4 Pilato bisaa no bio sɛ, “Enti, nsɛm akɛseakɛseɛ a wɔreka gu wo so yi, wonka ho hwee?”
Pilaatus küsitles teda uuesti: „Kas sa ei kavatsegi vastata? Näed, kui palju süüdistusi nad sinu vastu esitavad!“
5 Nanso, Yesu anka hwee ma ɛyɛɛ Pilato nwanwa.
Aga Pilaatuse suureks üllatuseks ei andnud Jeesus enam ühtki vastust.
6 Na ɛyɛ Pilato amanneɛ sɛ, afe biara Twam Afahyɛ no mu, ɔgyaa odeduani baako a ɔman no pɛ sɛ wɔgyaa no ma wɔn.
Pilaatusel oli tava lasta paasapüha ajal rahvale vabaks üks vang, keda iganes nad soovisid.
7 Saa afe no mu, na onipa bi a wɔfrɛ no Baraba no ka nnipa bi a wɔsɔre tiaa aban, nam so dii awu no ho wɔ afiase hɔ.
Üks vangidest oli mees nimega Barabas, kes kuulus ülestõusu käigus mõrva sooritanud mässuliste grupi hulka.
8 Ɛdɔm no kɔɔ Pilato so kɔka kyerɛɛ no sɛ, ɔnyi odeduani baako mma wɔn sɛdeɛ daa ɔyɛ no.
Rahvas läks Pilaatuse juurde ja palus tal vabastada vang vastavalt tema tavalisele kombele.
9 Pilato bisaa sɛ, “Menyi ‘Yudafoɔ Ɔhene’ no mma mo anaa?”
„Kas tahate, et lasen teile vabaks juutide kuninga?“küsis ta neilt,
10 Ɛfiri sɛ, na wahunu sɛ asɔfoɔ mpanin no de ɔtan na atwa asɛm ato Yesu so ɛsiane din a na wagye no enti.
sest ta mõistis, et ülempreestrid olid Jeesuse tema juurde toonud kadedusest Jeesuse vastu.
11 Nanso, asɔfoɔ mpanin no tuu dɔm no aso sɛ, sɛ wɔde bɛyi Yesu deɛ, wɔmpere ma wɔnyi Baraba.
Kuid ülempreestrid õhutasid rahvast nõudma temalt hoopis Barabase vabastamist.
12 Enti, Pilato bisaa wɔn sɛ, “Na sɛ meyi Baraba ma mo a, ɛdeɛn na menyɛ saa ɔbarima yi a mofrɛ no mo ɔhene no?”
„Mida ma pean siis tegema sellega, keda te nimetate juutide kuningaks?“küsis ta neilt.
13 Wɔteateaam sɛ, “Bɔ no asɛnnua mu!”
„Löö ta risti!“karjus rahvas vastuseks.
14 Pilato bisaa wɔn bio sɛ, “Adɛn nti? Bɔne bɛn na wayɛ?” Wɔn nyinaa bɔ gyee so sɛ, “Bɔ no asɛnnua mu!”
„Miks? Mis kuriteo on ta toime pannud?“küsis Pilaatus neilt. „Löö ta risti!“karjusid nad veel valjemini vastu.
15 Afei, Pilato hunuu sɛ ɔyɛ asɛm no hwee a, ɛrenyɛ yie. Afei, na ɔsuro nso sɛ, sɛ anhwɛ a basabasayɛ bɛba enti, ɔgyaa Baraba maa wɔn. Ɔmaa wɔbɔɔ Yesu mmaa, na ɛno akyi no, ɔde no maa wɔn sɛ wɔnkɔbɔ no asɛnnua mu.
Soovides märatsevale rahvahulgale meele järele olla, vabastas Pilaatus neile Barabase. Kõigepealt laskis ta Jeesust piitsutada ja andis ta siis üle ristilöömiseks.
16 Asraafoɔ no de Yesu kɔɔ amrado aban mu hɔ, ɛnna wɔfrɛɛ asraafoɔ no nyinaa baa hɔ.
Sõdurid viisid ta eemale pretooriumi õue, kuhu kutsuti välja kogu kohort.
17 Wɔhyɛɛ no batakari kɔkɔɔ bi, de nkasɛɛ atentene bi nwonoo ɛkyɛ hyɛɛ no.
Talle asetati õlgadele kuninglik purpurne rüü ja valmistati okaskroon, mis pandi talle pähe.
18 Wɔhyɛɛ aseɛ bɔ gyee so, dii ne ho fɛ sɛ, “Yudafoɔ ɔhene, wo nkwa so!”
Siis tervitasid nad teda sõnadega: „Ole tervitatud, juutide kuningas!“
19 Wɔde abaa paa nʼapampam, tetee ntasuo guu ne so, buu no nkotodwe, de dii ne ho fɛw.
Nad lõid teda korduvalt kepiga vastu pead, sülitasid tema peale ja langesid tema ette põlvedele nagu kummardades.
20 Wɔdii ne ho fɛ wieeɛ no, wɔworɔɔ batakari kɔkɔɔ no, ɛnna wɔde ɔno ara nʼatadeɛ hyɛɛ no, de no kɔeɛ sɛ wɔrekɔbɔ no asɛnnua mu.
Kui nad olid tema pilkamise lõpetanud, võtsid nad ära purpurrüü ja panid talle tema enda riided selga tagasi. Siis viisid nad ta ära ristilöömiseks.
21 Wɔrekɔ no, wɔhyiaa ɔbarima bi a wɔfrɛ no Simon a ɔfiri Kirene a ɔyɛ Aleksandro ne Rufo agya wɔ ɛkwan so. Wɔhyɛɛ no ma ɔsoaa Yesu asɛnnua no.
Nad sundisid möödujat, Siimonat Küreenest, kes oli maalt linna tulemas, tema risti kandma. Siimon oli Aleksandri ja Rufuse isa.
22 Wɔde Yesu baa baabi a wɔfrɛ hɔ sɛ Golgota a (nʼasekyerɛ ne Nitire so) hɔ.
Jeesus viidi paika, mida nimetati Kolgataks, mis tähendab „Pealuu ase“.
23 Ɛhɔ na wɔmaa no nsã nwononwono bi sɛ ɔnnom, nanso wannom.
Nad pakkusid talle mürriga segatud veini, kuid ta keeldus sellest.
24 Afei, wɔbɔɔ no asɛnnua mu. Yei akyi, wɔbɔɔ nʼatadeɛ no so ntonto.
Siis lõid nad ta risti. Nad jaotasid tema riideid ja heitsid täringuid, et otsustada, kes mida saab.
25 Ɛbɛyɛ anɔpa nnɔnkron na wɔbɔɔ no asɛnnua mu.
See oli hommikul kella üheksa ajal, kui nad ta risti lõid.
26 Asɛm bi a wɔka too no so na wɔtwerɛɛ taree nʼasɛnnua no atifi ka sɛ, Yudafoɔ Ɔhene.
Tema vastu esitatud süüdistusega sildil oli kirjas: „Juutide kuningas.“
27 Ɛda no ara anɔpa, wɔbɔɔ awudifoɔ baanu bi asɛnnua mu kaa Yesu ho. Na ɔbaako sɛn ne nifa so, ɛnna ɔbaako nso sɛn ne benkum so.
Temaga koos löödi risti kaks kurjategijat, üks temast vasakule ja teine paremale.
28 Yei maa deɛ Atwerɛsɛm no kaa sɛ, “Wɔkan no fraa nnebɔneyɛfoɔ mu” no baa mu.
29 Nnipa a wɔsen faa hɔ no nyinaa wosowosoo wɔn ti, dii ne ho fɛ sɛ, “Ei, wo ni? Ɛnyɛ wo na woseɛ sɛ, wobɛtumi abubu asɔredan na wode nnansa asi no?
Möödujad karjusid talle solvanguid, raputasid pead ja ütlesid: „Ahaa! Sina, kes sa väitsid, et hävitad templi ja ehitad selle kolme päevaga üles,
30 Sɛ wose wo ho yɛ nwanwa a, ɛnneɛ siane firi asɛnnua no so si fam.”
päästa ennast ja astu ristilt maha!“
31 Saa ɛberɛ no na asɔfoɔ mpanin ne Atwerɛsɛm no akyerɛkyerɛfoɔ no nso atwa ahyia hɔ redi Yesu ho fɛw. Wɔkɔɔ so dii ne ho fɛ sɛ, “Ɔgye afoforɔ nanso ɔntumi nnye ne ho!”
Samamoodi pilkasid teda ülempreestrid ja vaimulikud juhid ning ütlesid üksteisele: „Teisi ta päästis, aga ennast ei suuda ta päästa.
32 Wɔkɔɔ so dii ne ho fɛ bio sɛ, “Agyenkwa! Yudafoɔ ɔhene! Siane firi asɛnnua no so si fam, na yɛnnye wo nni!” Awudifoɔ a wɔbɔɔ wɔne Yesu asɛnnua mu no mpo dii ne ho fɛ bi.
Kui ta tõesti on Messias, Iisraeli kuningas, siis miks ei astu ta ristilt alla, et me näeksime ja usuksime!“Isegi need, kes olid koos temaga risti löödud, solvasid teda.
33 Ɛfiri owigyinaeɛ kɔpem nnɔnmiɛnsa no, esum duruu asase no so nyinaa.
Keskpäeval langes kogu maale pimedus kuni kella kolmeni pärastlõunal.
34 Yesu de nne kɛseɛ teaam sɛ, “Eli, Eli, lama sabaktani?” Ase ne sɛ, “Me Onyankopɔn, Me Onyankopɔn, adɛn enti na woagya me?”
Kella kolme ajal karjatas Jeesus: „Eloi, Eloi, lama sabahtani, “mis tähendab: „Mu Jumal, mu Jumal, miks sa oled mind maha jätnud?“
35 Wɔn a wɔgyina hɔ no bi a wɔtee deɛ ɔkaeɛ no kaa sɛ, “Montie sɛ ɔrefrɛ Elia.”
Mõned sealseisjaist kuulsid seda ja ütlesid: „Ta kutsub Eelijat.“
36 Wɔn mu baako tuu mmirika, kɔfaa sapɔ bi, de bɔɔ nsã nwononwono bi mu, de tuaa dua bi ano, de brɛɛ Yesu sɛ ɔnnom. Ɔkaa sɛ, “Momma yɛnhwɛ sɛ Elia bɛba abɛyi no asi fam anaa!”
Üks mees jooksis, täitis käsna äädikaga, pani kepi otsa ja üritas sellega Jeesusele juua anda. „Jätke ta rahule, “ütles ta. „Vaatame, kas Eelija tuleb teda ristilt maha võtma.“
37 Afei, Yesu de nne kɛseɛ teaam bio, na ɔgyaa ne honhom mu wuiɛ.
Siis oigas Jeesus valjusti ja suri.
38 Ɛhɔ ara, ntoma a ɛtwa asɔredan no mu no mu suanee mmienu firi soro kɔsii fam.
Templi eesriie kärises ülevalt alla kaheks.
39 Asraafoɔ ɔha so panin a na ɔgyina hɔ no hunuu ɛkwan a Yesu faa so wuiɛ no, ɔkaa sɛ, “Ampa ara, onipa yi yɛ Onyankopɔn Ba!”
Kui tsentuurio, kes seisis Jeesuse ees, nägi, kuidas ta suri, ütles ta: „See mees oli tõesti Jumala Poeg.“
40 Saa ɛberɛ no, na mmaa bi gyinagyina akyiri baabi rehwɛ deɛ ɛrekɔ so. Mmaa no bi ne Maria Magdalene, Maria a ɔyɛ Yakobo kumaa ne Yosef maame ne Salome.
Mõned naised jälgisid eemalt, nende hulgas Maarja Magdaleena, Jaakobus noorema ja Joosese ema Maarja ning Salome.
41 Ɛberɛ a na Yesu wɔ Galilea no, saa mmaa yi dii nʼakyi somm no. Saa ara nso na na nnipa bi a wɔdii nʼakyi baa Yerusalem no bi nso wɔ hɔ.
Nad olid järgnenud Jeesusele ja hoolitsenud tema eest, kui ta oli Galileas. Paljud teised naised, kes olid koos temaga Jeruusalemmas olnud, olid ka seal.
42 Ɛduruu anwummerɛ no, ɛsiane sɛ na adeɛ kye a ɛyɛ Homeda no enti,
Oli reede, päev enne hingamispäeva. Kui jõudis õhtu,
43 ɔbadwani animuonyamfoɔ bi a, wɔfrɛ no Yosef a ɔfiri Arimatea a, na ɔretwɛn ɛberɛ a Onyankopɔn Ahennie no bɛba no de akokoɔduru kɔɔ Pilato hɔ kɔsrɛɛ no sɛ, ɔmfa Yesu amu no mma no.
siis Joosep Arimaatiast − juhtiva nõukogu liige, kes ootas Jumala riiki − oli nii julge, et läks Pilaatuse juurde ja küsis Jeesuse surnukeha endale.
44 Ɛberɛ a Pilato tee sɛ Yesu awu no, wannye anni, enti ɔfrɛɛ Roma asraafoɔ panin a na ɔhwɛ hɔ no bisaa no.
Pilaatus oli üllatunud, et Jeesus oli nii kiiresti surnud, seepärast kutsus ta tsentuurio ja küsis temalt, kas Jeesus oli juba surnud.
45 Asraafoɔ panin no kaa sɛ wawu no, Pilato maa Yosef ho ɛkwan sɛ ɔnkɔfa amu no.
Kui Pilaatus oli tsentuuriolt kinnituse saanud, andis ta Joosepile loa surnukeha võtta.
46 Yosef kɔtɔɔ nwera, yii Yesu amu no firii asɛnnua no so, de nwera no kyekyeree no, ɔde no kɔtoo ɔboda bi a wɔatwa mu, piree ɛboɔ kɛseɛ bi hinii ano.
Joosep ostis linase kanga. Seejärel võttis ta Jeesuse surnukeha ristilt alla, mähkis linasse ja asetas hauakambrisse, mis oli kaljusse raiutud. Siis veeratas ta sissepääsu ette raske kivi.
47 Na Maria Magdalene ne Yosef ne maame Maria wɔ hɔ bi, na wɔhunuu faako a wɔde Yesu amu no toeɛ.
Maarja Magdaleena ja Joosese ema Maarja jälgisid, kuhu Jeesuse surnukeha pandi.
