< Luka 17 >

1 Yesu ka kyerɛɛ nʼasuafo no se, “Ɛyɛ dɛn ara a hintinnua no bɛba, nanso obiara a ebi bɛfa ne so aba no nnue.
Jeesus ütles oma jüngritele: „Kiusatused on möödapääsmatud, aga häda neile, kelle läbi need tulevad!
2 Eye ma saa onipa no sɛ wɔde ɔbo a mu yɛ duru bi bɛsen ne kɔn mu atow no akyene po mu sen sɛ ɔbɛto nkumaa yi mu baako hintidua.
Sellistel inimestel oleks parem, kui neil oleks veskikivi ümber kaela ja nad heidetaks merre, kui et nad ässitaksid neid väikesi patustama.
3 Enti monhwɛ mo ho so yiye. “Sɛ wo nua fom wo a, ka nʼanim na sɛ onu ne ho a, fa ne bɔne kyɛ no.
Nii et olge hoolsad selles, mida te teete. Kui su vend patustab, siis hoiata teda; ja kui ta kahetseb, andesta talle.
4 Sɛ nso ɔfom wo mpɛn ason da koro na mpɛn dodow a ɔfom wo no nyinaa, ɔde ahonu srɛ wo a fa kyɛ no.”
Isegi kui ta patustab sinu vastu seitse korda päevas ning tuleb seitse korda tagasi ja ütleb sulle: „Anna andeks!“, siis andesta talle.“
5 Asomafo no ka kyerɛɛ Yesu se, “Awurade, to yɛn gyidi so.”
Apostlid ütlesid Issandale: „Aita, et meil oleks suurem usk!“
6 Yesu buaa wɔn se, “Sɛ mowɔ gyidi te sɛ onyaa aba a, anka mubetumi aka akyerɛ ankye yi se, ‘Tutu kogu po mu,’ na ɛbɛba mu saa.
Issand vastas: „Kui teie usk oleks kas või nii pisike kui sinepiseeme, võiksite öelda sellele mooruspuule: „Juuri end välja ja istuta end merre!“ja puu kuuletuks teile.
7 “Mo mu hena na ɔwɔ ɔsomfo a ɔyɛ nʼafuw mu adwuma anaasɛ ɔhwɛ ne mmoa na ofi afum ba a, ɔbɛka akyerɛ no se, ‘Wʼaduan si hɔ na kodidi?’
Oletame, et sul on sulane, kes künnab või on karjas. Kui ta tuleb töölt, kas sa ütled talle: „Tule sisse ja istu siia sööma“?
8 Na mmom ɔrenka nkyerɛ no se, ‘Noa aduan ma me na sɛ mididi wie a, wo nso woakodidi?’
Ei. Sa ütled talle: „Valmista mulle toit, pane end riidesse ja teeninda mind, kuni olen söömise lõpetanud. Pärast seda võid ise süüa.“
9 Sɛ ɔsomfo yi yɛ nʼasɛde yi a ne wura no bɛda no ase ana?
Ja kas sa tänad sulast selle eest, et ta teeb seda, mida käskisid tal teha? Ei.
10 Saa ara nso na sɛ mo nso moyɛ mo asɛde a, ɛsɛ sɛ moka se, ‘Yɛyɛ asomfo a ayeyi mfata yɛn; yɛn asɛde a ɛsɛ sɛ yɛyɛ na yɛayɛ no.’”
Samamoodi on siis, kui olete teinud kõik, mida teil kästi, peaksite lihtsalt ütlema: „Me oleme vääritud sulased. Me täitsime üksnes oma kohust.““
11 Bere bi a Yesu rekɔ Yerusalem no, ɔfaa Samaria ne Galilea hye so.
Kui Jeesus jätkas teekonda Jeruusalemma, läks ta piki Samaaria ja Galilea piiri.
12 Ɔrebɛn akuraa bi ase no, akwatafo du bi a na wogyinagyina kurotia no huu no
Kui ta sisenes ühte külla, tulid talle vastu kümme pidalitõbist ja seisid eemal.
13 teɛteɛɛ mu se, “Yesu, yɛn wura, hu yɛn mmɔbɔ!”
Nad hüüdsid: „Jeesus, Õpetaja, palun halasta meie peale!“
14 Yesu huu wɔn no, ɔka kyerɛɛ wɔn se, “Momfa mo ho nkɔkyerɛ ɔsɔfo!” Bere a akwatafo no rekɔ no, wɔn ho yɛɛ wɔn den.
Kui Jeesus neid nägi, ütles ta neile: „Minge ja näidake end preestritele.“Teel sinna said nad terveks.
15 Wɔn mu baako huu sɛ ne ho ayɛ no den no, ɔsan nʼakyi de ahurusi yii Onyankopɔn ayɛ se, “Anuonyam nka Onyankopɔn, wama me ho ayɛ me den!”
Üks neist nägi, et ta oli terveks saanud, ning ta tuli Jumalat ülistades Jeesuse juurde tagasi.
16 Ɔbɛkotow Yesu anim daa no ase. Na saa ɔbarima yi yɛ Samariani.
Ta langes Jeesuse jalge ette, et teda tänada. Ta oli samaarlane.
17 Yesu bisae se, “Ɛnyɛ nnipa du na wɔn ho yɛɛ wɔn den? Baakron a wɔaka no wɔ he?
„Kas mitte kümme pidalitõbist ei saanud terveks?“küsis Jeesus. „Kus on ülejäänud üheksa?
18 Adɛn nti na ɔmamfrani yi nko na wasan aba sɛ ɔrebeyi Onyankopɔn ayɛ?”
Kas keegi teine peale selle võõramaalase ei tulnud tagasi Jumalat ülistama?“
19 Yesu ka kyerɛɛ no se, “Sɔre kɔ, wo gyidi ama wo ho ayɛ wo den.”
Jeesus ütles mehele: „Tõuse püsti ja mine oma teed. Su usk on su terveks teinud.“
20 Da bi Farisifo bi bisaa Yesu se, “Bere bɛn na Onyankopɔn ahenni no bɛba?” Yesu buaa wɔn se, “Onyankopɔn ahenni no nnam nsɛnkyerɛnne bi a mubehu so na ɛbɛba,
Kord kui variserid tulid ja küsisid, millal tuleb Jumala riik, vastas Jeesus: „Jumala riik ei tule nähtavate märkidega, et saaksite seda jälgida.
21 obi rentumi nkyerɛ mo sɛ, ‘Ɛwɔ ha anaa hɔ!’ Efisɛ Onyankopɔn ahenni no te mo mu.”
Ei saa öelda: „Vaata, see on siin!“või „Vaata, see on seal!“, sest Jumala riik on teie seas.“
22 Na ɔka kyerɛɛ nʼasuafo no se, “Mmere bi bɛba a mo ani begyina sɛ mubehu me bere tiaa bi wɔ mo nkyɛn, nanso morenhu me.
Siis Jeesus rääkis jüngritele: „Tuleb aeg, mil igatsete näha päeva, mil inimese Poeg tuleb, kuid te ei näe seda.
23 Sɛ nnipa ka kyerɛ mo se Onipa Ba no wɔ ha anaa baabi foforo a, munnni wɔn akyi.
Teile öeldakse: „Vaata, ta on seal!“või „Vaata, ta on siin!“, aga ärge jookske nende järel.
24 Sɛnea anyinam pa gya wɔ wim ma nnipa nyinaa hu no, saa ara nso na me ba a mɛsan aba no bɛyɛ.
Päev, mil inimese Poeg tuleb, on justkui välk, mis sähvatab ja lööb taeva valgeks ühest äärest teiseni.
25 Nanso ansa na eyinom nyinaa bɛba mu no, ɛsɛ sɛ mihu amane na me nkurɔfo nso po me.
Aga kõigepealt peab ta palju kannatama ning see põlvkond hülgab ta.
26 “Sɛnea Noa bere so nnipa yɛɛ asoɔden no, saa ara nso na sɛ meba a ɛbɛyɛ ne no.
Inimese Poja tulemise aeg on samasugune, nagu oli Noa aeg.
27 Saa bere no, nnipa didi nomee, wareware kosii sɛ Noa kɔhyɛɛ hyɛn no mu na nsuyiri bɛfaa saa nnipa no nyinaa.
Inimesed muudkui sõid ja jõid, võtsid naisi ja läksid mehele kuni selle päevani, mil Noa läks laeva. Siis tuli uputus ja hävitas nad kõik.
28 “Saa ara nso na Lot bere so no, na ɛte. Nnipa didi nomee, dii gua, yɛɛ mfuw, sisii adan,
See on samamoodi, nagu oli Loti ajal. Inimesed muudkui sõid ja jõid, ostsid ja müüsid, istutasid ja ehitasid.
29 kosii sɛ Lot fii Sodom, na ogya ne sufre fii soro bɛhyew saa nnipa no nyinaa.
Aga sel päeval, kui Lott Soodomast lahkus, sadas taevast alla tuld ja väävlit ning hävitas nad kõik.
30 “Saa ara nso na da a mɛsan aba no bɛyɛ.
Päeval, mil inimese Poeg ilmub, on olukord just selline.
31 Saa da no, ɛnsɛ sɛ obiara a ɔwɔ adwuma mu, afuw mu anaa gua so san nʼakyi ba fie sɛ ɔrebɛsesa nʼahode.
Kui olete sel päeval katusel, ärge minge alla oma asju võtma; ja kui olete põllul, ärge samuti koju tagasi minge.
32 Monkae asɛm a ɛtoo Lot yere.
Ärge unustage Loti naist!
33 Obiara a ɔdɔ ne kra no, ebefi ne nsa. Na nea ɔbɛhwere ne kra no benya.
Kui üritate oma elust kinni hoida, siis kaotate selle; aga kui kaotate elu, siis päästate selle.
34 Da no, wɔbɛfa nnipa baanu a wɔda faako no mu baako agyaw ɔbaako.
Ma ütlen teile, sel ajal on kaks öösel voodis – üks võetakse ja teine jäetakse.
35 Saa ara nso na wɔbɛfa mmea baanu a wɔrenoa aduan no mu baako agyaw ɔbaako.
Kaks naist jahvatavad vilja − üks võetakse ja teine jäetakse.“
36 Mmarima baanu a wɔreyɛ adwuma wɔ afuw mu no nso, wɔbɛfa ɔbaako agyaw ɔbaako.”
37 Asuafo no bisaa Yesu se, “Awurade, ɛhe na wɔde wɔn bɛkɔ?” Yesu buaa wɔn se, “Baabi a funu wɔ no, apete mpa hɔ!”
„Kus, Issand?“küsisid nad. „Kus on korjus, sinna kogunevad raisakotkad, “vastas Jeesus.

< Luka 17 >