Matta 11
1 I'see, Cune yıtsıq'vəne telebayk'le hucooyiy ha'as ıkkanva uvhu, mançe İzrailybışde şaharbışee xət qa'asvayiy maabınbışilqa Allahın cuvab hixhara'as ayk'an.
Kui Jeesus oli lõpetanud oma kaheteistkümne jüngri õpetamise, läks ta ümbruskonna linnadesse õpetama ja avalikult kõnelema.
2 Yəhye zindaneenang'a Masixhee ha'ane işbışde hək'ee g'ayxhı, mang'vee cun telebabı Mang'usqa qiyghanas g'uxoole: – Qalesda Ğuniy vor, deşxhee, mernane gozet ha'as?
Sel ajal kui Johannes oli vanglas, kuulis ta, mida Messias tegi, seega saatis ta oma jüngrid
enda nimel küsima: „Kas sina oled see, kelle tulekut pidime ootama, või peame veel kedagi teist otsima?“
4 I'see manbışis inəxdun alidghıniy qele: – Hudoora, g'acu-g'ayxhiyn Yəhyeys yuşan he'e:
Jeesus vastas neile: „Minge tagasi ja rääkige Johannesele, mida te kuulete ja näete.
5 bı'rq'ı'nbışik'le g'ecen, k'aanbı iviykaranbı, maşikan ı'xnabınanbı mətteebaxhenbı, g'idiyxhenbışik'le g'iyxhen, hapt'ıynbı üç'üb qeebaxhe, kar deşinbışilqa yugna xabar hivxhar haa'a.
Pimedad näevad, jalutud kõnnivad, pidalitõbised saavad terveks, kurdid kuulevad, surnud äratatakse üles ja vaesed kuulevad head sõnumit.
6 Zalqa şak hidi'ına nimee baxtivariy!
Õnnistatud on need, kes mind tagasi ei lükka!“
7 Yəhyeyn telebabı apk'ınmee, I'sa cəmə'ətıs Yəhyeyne hək'ee yuşan ha'a giyğal: – Sahreeqa nişiqa ilyaakasniy hapk'ın? Q'amışiqane, mıtsın ı'ğiykar ha'ane?
Kui nad lahkusid, hakkas Jeesus rahvale Johannesest rääkima. „Mida te lootsite näha, kui läksite välja kõrbesse? Tuule käes kõikuvat pilliroogu?
8 Nişiqaniy şu ilyaakas hapk'ın? İnsanıqane, micagın tanalinbı ali'ıyne? Micagın tanalinbı ali'ıynbı paççahaaşde saraybışee vooxhe.
Mida te siis läksite vaatama? Uhketes rõivastes meest? Selliste rõivastega inimesed elavad kuningapaleedes.
9 Manke nişiqa ilyaakasniy hapk'ın? Peyğambarıqane? Ho'o, Zı şok'le eyhen, mana peyğambarıler ooqana vor.
Mida te siis läksite vaatama? Prohvetit? Jah, ja ma ütlen teile, ta on palju enam kui prohvet!
10 Mana şena insan vor, cune hək'ee otk'unna: «Haane, Vale ögiyl xabar ana Yizda insan g'ıxele, Mang'vee Vas yəq haa'as».
Tema on see, kellest pühakirjas on kirjutatud: „Ma saadan oma käskjala sinu eel. Ta valmistab sulle teed.“
11 Zı şok'le hək'eda eyhe, yadaaşe vuxuynbışde yı'q'nee məxrına xhineeqa k'yoq'ana Yəhye xhinne xərna ıxha deş. Xəybışeene Paççahiyvaleenamee nekke qıvdyaats'ına, mang'ule xərna ixhes.
Ma ütlen teile tõtt, et inimeste hulgas ei ole suuremat kui Ristija Johannes, aga isegi kõige tühisem taevariigis on temast suurem.
12 Yəhyeyne yiğbışile g'iyniyne yiğılqamee, Xəybışeene Paççahiyvaleeqa gucuka gyabak'a, şavaayiy maqa gixhasva əq'üba opxhan manar gexhana.
Ristija Johannese ajast kuni praeguseni on taevariik jätkuvalt rünnakute all ning vägivaldsed inimesed üritavad seda jõuga enda valdusesse haarata.
13 Q'aanununud, gırgıne peyğambaraaşed Yəhyelqasse uvhu.
Sest kõik prohvetid ja seadus kõnelesid Jumala kasuks kuni Johannese tulekuni.
14 Şu q'abıl ha'axhee, Yəhye sak'alasda. Mana İlyas peyğambar vorna.
Kui olete valmis seda uskuma: tema on Eelija, see, kes pidi tulema.
15 K'ırıbınang'vee k'ırı alixhxhecen!
Kellel kõrvad on, see kuulaku!
16 Şavukne Zı ine gahılin insanar akar haa'as? Manbı maydama gyuv'urne menne uşaxaaşilqa cuvab ayhene uşaxaaşik akar:
Millega peaksin seda põlvkonda võrdlema? See on nagu turuplatsil istuvad lapsed, kes karjuvad üksteisele:
17 «Şi şos dyutyak' hook'u, şumee mık'ar hı'ı deş! Şi şos ak'ına mə'niy qəpq'ı', şumee gyaaşu deş!»
„Me mängisime teile flööti ja te ei tantsinud; me laulsime laule ja te ei nutnud.“
18 Yəhye qarıyng'a, mang'vee kar udyotxhanva, çaxırıd ulydyoğava, «Mana cinın aqqıva» eyhe ıxha.
Johannes ei tulnud sööma ja jooma, seepärast inimesed ütlevad: „Ta on kurjast vaimust vaevatud!“
19 İnsanna Dixmee qarıyng'a Mang'vee otxhan-ulyoğava, «İne vuxhnat'ay, ulyoğane insanıqa ilyaakende, nalok'bı sa'anbışikayiy bınahnanbışika hambaz ıxha!» K'orana ək'elymee ha'ane işbışike vaats'a vooxhe.
Inimese Poeg aga tuli, sõi ja jõi ning inimesed ütlevad: „Vaadake, ta on ahne ja joob liiga palju; ta on maksukogujate ja patuste sõber!“Kuid arukus näitab, et tal on õigus, sellega, mida ta teeb …“
20 Qiyğa I'see Vucee əlaamatbı haguyne şaharbışee, bınahbışike xıl ts'ıts'di'iynbışis, Allahne yəqqı'lqa sidipk'ılıynbışis güx haa'a:
Siis hakkas ta noomima linnu, kus ta oli teinud kõige rohkem imetegusid, sellepärast et nad ei olnud meelt parandanud.
21 – Şolqa ver ooxas, Xoraziniy Bet-Tsayda! Şok'le haguyn əlaamatbı, Allah qıvdyaats'anbışik'le Suriy Sidonul haguynbıxhiy, maabınbışe noots'acabniy bınahbışike xıl ts'ıts'aa'as, Allahne yəqqı'lqa savk'alas, p'erk'iybıd ali'ı yı'qqı'l gyuv'aras.
„Häbi sulle, Korasin! Häbi sulle, Betsaida! Kui Tüüroses ja Siidonis oleksid toimunud need imeteod, mis toimusid teie juures, oleksid nad juba ammu kotiriides ja tuhas kahetsenud.
22 Zı şok'le hək'eda eyhe, Q'iyaamatne yiğıl şos Suruleyiy Sidonıle dağamda ixhes.
Aga ma ütlen teile, et kohtupäeval on Tüürose ja Siidoni olukord parem kui teil!
23 Kefernahum, vak'le yiğna ciga xəybışee vuxhesvane ats'a? De'eş, yiğna ciga cehinnyamee vuxhes. Vak'le haguynmeen əlaamatbı Sodomıl haguynbıxhiy, mana şahar g'iyniyne yiğılqamee aaxvasdaniy. (Hadēs g86)
Ja kuidas on sinuga, Kapernaum? Kas sind ülendatakse taevasse? Ei, sa lähed alla manalasse! Kui Soodomas oleksid tehtud need imeteod, mis toimusid sinu juures, oleks Soodom veel tänapäevalgi alles. (Hadēs g86)
24 Zı şok'le sayid eyhen, Q'iyaamatne yiğıl vas Sodomule dağamda ixhes.
Aga ma ütlen teile, et kohtupäeval on Soodoma olukord parem kui sinul!“
25 Manke I'see eyhen: – Dek, Ğu in karbı, k'orana ək'elynanbışikeyiy aalimaaşike dyugul hı'ı uşaxaaşik'le haguva, Zı Ğu, xəybışdayiy-ç'iyebışda Rəbb, axtı qa'a!
Siis Jeesus palvetas: „Ma kiidan sind, Isa, taeva ja maa Issand, et sa oled neid asju varjanud tarkade ja haritute eest. Selle asemel oled sa need ilmutanud tavalistele inimestele.
26 Ho'o, Dek, Ğu man Vas məxüd ıkkiykın hı'ı.
Jah, Isa, sa tegid seda hea meelega!
27 Yizde Dekkee gırgıncad Yizde xılyaqa quvu. Dekkıle ğayrı, Dix şavuk'lecar ats'a deş. Dekkır Duxayle ğayrı şavuk'lecar ats'a deş. Dixesır Dek şavusiy hagvas ıkkan, manbışik'ler haagvana.
Isa on kõik usaldanud minu kätte ja tegelikult ei mõista keegi Poega, välja arvatud Isa, ja keegi ei mõista tegelikult Isa, välja arvatud Poeg ja need, kellele Poeg otsustab teda ilmutada.
28 Obzuriynbıyiy xev yı'q'dananbı, Zasqa able, Zı şu sibık qaa'as.
Tulge minu juurde kõik, kes te praegu heitlete ja olete koormatud. Ma annan teile rahu.
29 Zıcar Zı axtıra ıkdekkana vor, Yizın yik'ıd güvənada vod. Zı hoolena xamut alept'e, Zaked şos xət qixhe. Manke şok'leb rəhətiyvalla aveekesda.
Võtke vastu minu ike ja õppige minult, sest mina olen lahke ja alandliku südamega ning te leiate minust rahu, mida vajate.
30 Zı hoolena xamut yı'q'ba deş vob, xevıd sibıkın vod.
Sest minu ike on vaevu tuntav ja minu koorem on kerge.“
