< Lute 3 >
1 Pea pehē ʻe Naomi ko ʻene faʻē ʻi he fono kiate ia, “ʻA ʻeku tama, ʻikai ʻoku lelei ʻeku kumi ʻae fiemālie kiate koe, koeʻuhi ke lelei ai kiate koe?
Noémi, sa belle-mère lui dit: « Ma fille, je veux te chercher un lieu de repos où tu sois heureuse.
2 Pea ko eni, ʻikai ko hota kāinga ʻa Poasi, ʻae kau kaunanga ʻoʻona naʻa ke ʻi ai? Vakai, ʻoku tapili paʻale ʻe ia he poōni ʻi he potu hahaʻanga.
Et maintenant, Booz, avec les servantes duquel tu as été, n’est-il pas notre parent? Voici qu’il doit vanner cette nuit l’orge qui est dans l’aire.
3 Ko ia ke ke kaukauʻi koe, pea ke tākai koe, pea ʻai ho ngaahi kofu kiate koe, pea ke ʻalu hifo ki he potu hahaʻanga: kaeʻoua naʻa ke fakahā atu koe ki he tangata, kaeʻoua ke ʻosi ʻene kai mo inu.
Lave-toi et oins-toi, mets tes plus beaux vêtements, et descends vers l’aire. Ne te laisse pas apercevoir de lui, jusqu’à ce qu’il ait achevé de manger et de boire.
4 Pea ka tokoto hifo ia, pea ʻe pehē, Ke ke vakai ki he potu ʻaia ʻoku tokoto ai ia, pea ke ʻalu ki ai, pea toʻo ʻae kafu mei hono vaʻe, pea ke tokoto hifo; pea ʻe fakahā ʻe ia kiate koe ʻaia te ke fai.”
Et quand il ira se coucher, observe le lieu où il se couche; puis entre, soulève la couverture de ses pieds et couche-toi; lui-même te dira ce que tu as à faire. »
5 Pea pehē ʻe ia kiate ia, “Ko e meʻa kotoa pē ʻoku ke tala kiate au te u fai ia.”
Elle lui répondit: « Je ferai tout ce que tu me dis. »
6 Pea naʻe ʻalu hifo ia ki he potu hahaʻanga, pea ne fai ʻo hangē ko ia kotoa pē naʻe fekau ʻe heʻene faʻē ʻi he fono kiate ia.
Elle descendit dans l’aire et fit tout ce que lui avait ordonné sa belle-mère.
7 Pea hili ʻae kai mo inu ʻa Poasi, pea kuo fiemālie lahi hono loto, naʻe ʻalu ia ke tokoto ʻi hono potu ʻoe fokotuʻunga uite: pea haʻu fakaʻeteʻete pe ia, pea toʻo ʻae kafu mei hono vaʻe, pea tokoto hifo ia,
Booz mangea et but, et son cœur fut joyeux. Il alla se coucher à l’extrémité du tas de gerbes; alors Ruth s’approcha doucement, découvrit ses pieds et se coucha.
8 Pea hoko ʻo tuʻuapō, pea pehē, Kuo manavahē ʻae tangata, pea tafoki ʻe ia ia, pea vakai, ʻoku tokoto ha fefine ki hono vaʻe.
Au milieu de la nuit, cet homme eut une frayeur; il se pencha et, voici qu’une femme était couchée à ses pieds.
9 Pea pehē ʻe ia, “Ko hai koe?” Pea pehē ʻe ia, “Ko au Lute ko hoʻo kaunanga ko ia ke ke ʻai ho kafu ki hoʻo kaunanga he ko e kāinga ofi koe.”
Il dit: « Qui es-tu? ». Elle répondit: « Je suis Ruth, ta servante; étends sur ta servante le pan de ton manteau, car tu as droit de rachat. »
10 Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻE hoku ʻofefine, Ke monūʻia koe ʻia Sihova: he kuo ke fakahā ʻae angaʻofa lahi ʻi he kimui ʻi he kamataʻanga, ko e meʻa ʻi he ʻikai te ke muimui ʻi he kau talavou, pē ko ha masiva pē ko e maʻumeʻa.
Il dit: « Bénie sois-tu de Yahweh, ma fille! Ton dernier amour surpasse le premier, car tu n’as pas recherché des jeunes gens, pauvres ou riches.
11 Pea ko eni, ʻE hoku ʻofefine, ʻoua naʻa ke manavahē; te u fai kiate koe ʻaia kotoa pē ʻoku ke tokanga ki ai: he ʻoku ʻilo ʻe he kakai kotoa pē ʻo hoku matapā ko e fefine angalelei koe.
Maintenant, ma fille, ne crains point; tout ce que tu diras, je le ferai pour toi; car tout le peuple de Bethléem sait que tu es une femme vertueuse.
12 Pea ko eni, ko e moʻoni ko ho kāinga ofi au: ka ʻoku ai ha kāinga ʻe taha ʻoku ofi lahi ʻiate au.
Maintenant, c’est en vérité que j’ai un droit de rachat, mais il y en a un autre plus proche que moi.
13 Tatali he poōni, pea ʻe pehē ʻi he ʻapongipongi, kapau te ne fai kiate koe ʻae ngāue ʻae kāinga, ʻoku lelei; tuku ia ke fai ʻae ngāue ʻae kāinga: pea kapau ʻe ʻikai fai ʻe ia ʻae ngāue ʻae kāinga kiate koe, pea te u fai ʻeau ʻae ngāue ʻae kāinga kiate koe; ʻoku moʻui ʻa Sihova: tokoto hifo ke ʻoua ke pongipongi.”
Passe ici la nuit; et demain, s’il veut te racheter, c’est bien, qu’il te rachète; mais s’il ne veut pas te racheter, je te rachèterai, moi. Yahweh est vivant! Reste couchée jusqu’au matin! »
14 Pea naʻe tokoto ia ki hono vaʻe ke ʻoua ke pongipongi: pea tuʻu hake ia ʻi he taʻefaʻaʻilo ʻe ha taha ha taha. Pea pehē ʻe ia, Ke ʻoua naʻa ʻilo naʻe haʻu ha fefine ki he potu hahaʻanga.
Elle resta donc couchée à ses pieds jusqu’au matin, et elle se leva avant qu’un homme pût en reconnaître un autre. Booz dit: « Qu’on ne sache pas que cette femme est entrée dans l’aire. »
15 Pea pehē ʻe ia foki, “ʻOmi kiate au ʻa ho kafu ʻaia ʻoku ʻiate koe, pea ke fakatali ia.” Pea ʻi heʻene fakatali ia, naʻa ne lingi ki ai ʻae fua paʻale ʻe ono, ʻo ne hilifaki ia kiate ia: pea naʻe ʻalu ia ki he kolo.
Et il ajouta: « Donne le manteau qui est sur toi, et tiens-le. » Elle le tint: et il mesura six mesures d’orge, qu’il chargea sur elle; puis il rentra dans la ville.
16 Pea ʻi heʻene haʻu ki heʻene faʻē ʻi he fono, naʻe pehē ʻe ia, “Ko hai koe, ʻeku tama? Pea naʻa ne tala kiate ia ʻaia kotoa pē naʻe fai ʻe he tangata kiate ia.”
Ruth étant revenue auprès de sa belle-mère, Noémi lui dit: « Qu’as-tu fait, ma fille? » Ruth lui raconta tout ce que cet homme avait fait pour elle:
17 Pea pehē ʻe ia, naʻa ne tuku kiate au ʻae fua paʻale ʻe ono ni; he naʻa ne pehē kiate au, ʻoua naʻa ke ʻalu ngeʻesi pē ki hoʻo faʻē ʻi he fono.
« Il m’a donné, ajouta-t-elle, ces six mesures d’orge, en me disant: Tu ne retourneras pas les mains vides chez ta belle-mère. »
18 Pea pehē ʻe ia, “Ko ʻeku tama, ke ke nofo fiemālie pē, ke ʻoua ke ke ʻilo pe ngata fēfē ʻae meʻa ni: koeʻuhi ʻe ʻikai nofo noa pē ʻae tangata, kaeʻoua ke ne fakaʻosi ʻae meʻa ni he ʻaho ni.”
Et Noémi dit: « Reste ici, ma fille, jusqu’à ce que tu saches comment finira l’affaire; car cet homme ne se donnera point de repos qu’il n’ait terminé cette affaire aujourd’hui. »