< Lute 2 >
1 Pea naʻe ʻia Naomi ha kāinga ʻo hono husepāniti, ko e tangata koloaʻia lahi ʻaupito, ʻi he fale ʻo ʻElimeleki, pea ko hono hingoa ko Poasi.
Or, Noémi se connaissait un parent de son mari, un homme considérable par sa richesse, de la famille d’Elimélec, et qui se nommait Booz.
2 Pea naʻe pehē ʻe Lute ko e fefine Moape kia Naomi, “Ke ke tuku au ke u ʻalu ni ki he ngoue, pea tufi ʻae ngaahi ʻuluʻi uite ʻo muimui ʻiate ia, ʻaia te u maʻu ai ʻae fiemālie ʻi hono ʻao.” Pea naʻe pehē ʻe ia kiate ia, “ʻĀ ʻeku tama, ke ke ʻalu.”
Ruth la Moabite dit un jour à Noémi: "Je voudrais aller dans les champs glaner des épis à la suite de celui qui me ferait bon accueil." Noémi lui répondit: "Va, ma fille."
3 Pea naʻe ʻalu ia, pea hoko ʻo tufi ʻi he ngoue ʻo muimui ʻi he kau tuʻusi: pea tā ne mālie ʻia ʻene hoko ki he potu ʻoe ngoue naʻe ʻia Poasi, ʻaia naʻe ʻi he kāinga ʻo ʻElimeleki.
Elle alla donc et s’en vint glaner dans un champ derrière les moissonneurs; le hasard l’avait conduite dans une pièce de terre appartenant à Booz, de la famille d’Elimélec.
4 Pea, vakai, naʻe haʻu ʻa Poasi mei Petelihema, ʻo ne pehē ki he kau tuʻusi, “Ke ʻiate kimoutolu ʻa Sihova.” Pea naʻa nau tali ia ʻo pehē, “Ke tāpuaki koe ʻe Sihova.”
Voilà que Booz arrivait justement de Bethléem; il dit aux moissonneurs: "Que le Seigneur soit avec vous!" Et eux de répliquer: "Le Seigneur te bénisse!"
5 Pea naʻe pehē ʻe Poasi ki heʻene tamaioʻeiki naʻe fakanofo ki he kau tuʻusi, “Ko e fefine ʻo hai eni?”
Booz demanda à son serviteur qui dirigeait les moissonneurs: "A qui cette jeune fille?"
6 Pea leaange ʻe he tamaioʻeiki naʻe fakanofo ki he kau tuʻusi ʻo ne pehē, “Ko e fefine Moape ia naʻe haʻu mo Naomi mei he fonua ko Moape:”
Le serviteur chargé de surveiller les moissonneurs répondit: "C’Est une jeune fille moabite, celle qui est venue avec Noémi des plaines de Moab.
7 Pea naʻe pehē ʻe ia, “ʻOku ou kole kiate kimoutolu, tuku au ke u tufi ʻo tānaki muimui ʻi he kau tuʻusi ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ū: ko ia naʻe haʻu ai ia, pea kuo ne fai maʻuaipē ia, talu mei he pongipongi ki he feituʻulaʻā ni kuo ne afe siʻi pe ia ki he fale.”
Elle nous a dit: Je voudrais glaner et recueillir des épis près des tas de gerbes, à la suite des moissonneurs. Ainsi elle est venue, et elle se trouve ici depuis le matin jusqu’à présent, tant son séjour à la maison a été de courte durée."
8 Pea naʻe pehē ai ʻe Poasi kia Lute, “ʻE hoku ʻofefine, ʻoku ʻikai te ke fanongo? ʻOua naʻa ke ʻalu ki ha ngoue kehe ke tufi, pea ʻoua naʻa ke ʻalu mei heni, ka ke nofomaʻu pe ʻo ofi ki hoku kau fefine:
Booz dit alors à Ruth: "Entends-tu, ma fille, ne va pas glaner dans un autre champ, et ne t’éloigne pas d’ici; attache-toi de la sorte aux pas de mes jeunes servantes.
9 Ke ke sio pe ki he ngoue ʻoku nau tuʻusi, pea ke muimui ʻiate kinautolu: ʻikai kuo ʻosi ʻeku fekau ki he kau talavou ke ʻoua naʻa nau ala kiate koe? Pea ʻoka ke ka fieinu, ʻalu ki he ngaahi ʻaiʻanga inu ʻo inu, pea inu ʻaia kuo ʻutu ʻe he kau talavou.”
Aie les yeux fixés sur le champ qu’elles moissonneront et marche à leur suite; j’ai bien recommandé aux jeunes gens de ne pas te molester; si tu as soif, va où sont les vases et bois de ce que les jeunes gens auront puisé."
10 Pea naʻe tōmapeʻe ia ki hono mata, pea punou ia ki he kelekele, ʻo ne pehē kiate ia, “Ko e hā kuo u ʻilo ai ʻae ʻofa ʻi ho ʻao, koeʻuhi ke ke fie tokanga ai kiate au, he ko e muli au?”
Ruth se jeta la face contre terre, se prosterna et lui dit: "Comment ai-je pu trouver grâce à tes yeux, pour que tu t’intéresses à moi, qui suis une étrangère?"
11 Pea naʻe tali ʻe Poasi ʻo ne pehē kiate ia, “Kuo fakahā ʻo lahi kiate au, ʻaia kotoa pē kuo ke fai ki hoʻo faʻē ʻi he fono, talu ʻae pekia ʻa ho husepāniti: pea mo hoʻo liʻaki hoʻo tamai mo hoʻo faʻē, pea mo e fonua naʻa ke tupu ai, pea kuo ke haʻu ki ha kakai naʻe ʻikai te ke tomuʻa ʻilo.
Booz lui répliqua en disant: "On m’a fidèlement rapporté tout ce que tu as fait pour ta belle-mère après la mort de ton mari: que tu as quitté ton père, ta mère et ton pays natal pour te rendre auprès d’un peuple que tu ne connaissais ni d’hier ni d’avant-hier.
12 Ke totongi ʻe Sihova ʻa hoʻo ngāue, pea ke foaki kiate koe ʻe Sihova ko e ʻOtua ʻo ʻIsileli ʻae totongi lahi, ʻaia ko e kapakau ʻoʻona kuo ke haʻu ke falala ki ai.”
Que l’Eternel te donne le prix de ton œuvre de dévouement! Puisses-tu recevoir une récompense complète du Seigneur, Dieu d’Israël, sous les ailes duquel tu es venue t’abriter!"
13 Pea naʻe pehē ʻe ia, “Tuku ke u ʻilo ʻae ʻofa ʻi he ʻao ʻo hoku ʻeiki; he kuo ke fakafiemālieʻi au, pea kuo tau hoʻo lea ki he loto ʻo hoʻo kaunanga, neongo ʻoku ʻikai te u hangē ha taha ʻi hoʻo kaunanga.”
Elle dit: "Puissé-je toujours trouver grâce à tes yeux, seigneur, car tu m’as consolée, et tes paroles sont allées au cœur de ta servante, bien que je ne sois pas même autant qu’une de tes servantes!"
14 Pea naʻe pehē ʻe Poasi kiate ia, ʻI he feituʻulaʻā kai ke ke haʻu ki heni, “Pea kai ʻi he mā, pea peke hoʻo konga mā ʻi he vaimahi.” Pea naʻe nofo ofi ia ki he kau tuʻusi: pea naʻa ne ʻatu kiate ia ʻae uite tunu, pea kai ʻe ia, pea mākona, pea naʻe toe.
A l’heure du repas, Booz lui dit: "Approche et mange de nos aliments; tu peux aussi tremper ton pain dans le vinaigre"; elle s’assit à côté des moissonneurs, il lui offrit du grain grillé, elle en mangea à satiété et en eut encore de reste.
15 Pea ʻi heʻene tuʻu hake ke tufi, naʻe fekau ʻe Poasi ki heʻene kau talavou, ʻo pehē, “Tuku ia ke tufi ʻi he lotolotonga ʻoe ngaahi ū, pea ʻoua naʻa fakamā ia:
Puis elle se releva pour glaner, et Booz fit cette recommandation à ses gens: "Laissez-la glaner même entre les gerbes, et ne l’humiliez pas.
16 pea tuku ke ngangana ʻae ngaahi faluku koeʻuhi ke ne maʻu ia, pea tuku ai pe ia, koeʻuhi ke ne tufi ia, pea ʻoua naʻa valoki ia.”
Ayez même soin de laisser tomber de vos javelles des épis que vous abandonnerez, pour qu’elle les ramasse; gardez-vous de lui parler avec dureté."
17 Ko ia ne tufi ai ia ʻi he ngoue ko ia ʻo aʻu ki he efiafi pea naʻe tuki ʻe ia ʻaia kuo ne tufi: pea ko e efa nai ʻe taha ʻoe paʻale.
Elle glana de la sorte dans le champ jusqu’au soir, et, lorsqu’elle eut battu ce qu’elle avait ramassé, il y avait environ un êpha d’orge.
18 Pea naʻa ne toʻo hake ia, ʻo ʻalu ki he kolo: pea naʻe mamata ʻene faʻē ʻi he fono ki he meʻa naʻa ne tufi: pea ne ʻomi ia ʻo ʻatu ia kiate ia, ʻaia naʻa ne fakatoe, hili ʻene kai ʻo mākona.
Elle l’emporta, rentra en ville, et sa belle-mère vit ce qu’elle avait ramassé. Ruth montra aussi et lui donna ce qu’elle avait mis en réserve après avoir mangé à sa faim.
19 Pea naʻe pehē ʻe heʻene faʻē ʻi he fono kiate ia, “Naʻa ke tufi ki fē he ʻaho ni? Pea naʻa ke ngāue ki fē koe?” Ke monūʻia pe ia ʻaia naʻa ne tokangaʻi koe. Pea naʻa ne fakahā ki heʻene faʻē ʻi he fono ʻaia naʻa ne ngāue mo ia, ʻo ne pehē, “Ko e tangata naʻaku ngāue ʻi ai he ʻaho ni ko Poasi hono hingoa.”
Sa belle-mère lui demanda: "Où donc as-tu glané aujourd’hui? Où as-tu travaillé? Béni soit celui qui t’a témoigné de la bienveillance!" Ruth fit connaître à sa belle-mère chez qui elle avait fait sa besogne: "L’Homme, dit-elle, chez qui j’ai travaillé aujourd’hui se nomme Booz."
20 Pea naʻe pehē ʻe Naomi ki heʻene tama ʻi he fono, “Ke monūʻia pe ia ʻia Sihova, ʻaia ʻoku ʻikai tuku ʻene fai angaʻofa ki he moʻui, pea mo e mate.” Pea naʻe pehē ʻe Naomi kiate ia, “Ko e tangata kāinga ofi ia kiate kitaua, ko e tokotaha ʻo hota kāinga ʻoku ofi lahi.”
Alors Noémi dit à sa bru: "Béni soit-il par l’Eternel, puisqu’il n’a cessé d’être bon pour les vivants et pour les Morts!" Noémi lui dit encore: "Cet homme nous touche de près: il est de nos parents."
21 Pea naʻe pehē ʻe Lute ko e fefine Moape, naʻa ne pehē foki kiate au, “Ke ke fai maʻu pe ke ofi ki heʻeku kau talavou, ke ʻoua ke ʻosi ʻeku tuʻusi ʻeku taʻu kotoa.”
Ruth la Moabite dit: "Il m’a même adressé ces mots: Attache-toi aux pas de mes gens, jusqu’à ce qu’ils aient achevé toute ma moisson."
22 Pea naʻe pehē ʻe Naomi kia Lute ko ʻene tama ʻi he fono, “ʻA ʻeku tama, ʻOku lelei ia, koeʻuhi ke ke ʻalu kituʻa mo ʻene kau kaunanga, koeʻuhi ke ʻoua naʻa ʻilo koe ʻi ha ngoue kehe ʻe taha.”
Et Noémi dit à Ruth, sa bru: "Il vaut bien mieux, ma fille, que tu ailles avec ses servantes; ainsi tu ne seras pas exposée à être mal accueillie dans un autre champ."
23 Ko ia naʻe ʻalu maʻu pe ia mo e kau kaunanga ʻa Poasi, ke fai ʻene tufi ke ʻoua ke hili ʻae fetuku ʻae taʻu paʻale mo e taʻu uite: pea naʻe nofo ia mo ʻene faʻē ʻi he fono.
Ruth resta donc avec les servantes de Booz pour glaner jusqu’à l’achèvement de la moisson de l’orge et du froment; et elle continuait à habiter avec sa belle-mère.