< Loma 11 >
1 He ʻoku ou pehē, Kuo siʻaki ʻe he ʻOtua hono kakai? ʻIkai ʻaupito. He ko e ʻIsileli foki au, mei he hako ʻo ʻEpalahame, ʻi he faʻahinga ʻo Penisimani.
Ich frage weiter: Hat Gott sein Volk etwa verstoßen? Gewiß nicht. Denn auch ich bin Israelit, aus Abrahams Geschlecht, vom Stamme Benjamin.
2 Kuo ʻikai siʻaki ʻe he ʻOtua hono kakai naʻa ne muʻaki ʻilo. ʻIkai te mou ʻilo ʻae lea ʻae tohi kia ʻIlaisiā? ʻA ʻene hanu ki he ʻOtua koeʻuhi ko ʻIsileli, ʻo pehē,
Gott hat sein Volk, das er sich auserwählte, nicht verstoßen. Oder wißt ihr denn nicht, was die Schrift in der Geschichte des Elias sagt, als er sich bei Gott über Israel beklagte:
3 “ʻEiki, kuo nau tāmateʻi hoʻo kau palōfita, pea nau holoki hifo ʻa ho ngaahi ʻesifeilaulau; pea ʻoku ou toe tokotaha pē, pea ʻoku nau kumi ki heʻeku moʻui.”
"O Herr, sie haben deine Propheten gemordet, Deine Altäre verwüstet; nur ich allein bin übrig, und auch mir trachten sie nach dem Leben."
4 Ka ko e hā ʻae folofola naʻe tali ʻaki ia ʻe he ʻOtua? “Kuo u fakatoe kiate au ʻae kau tangata ʻe toko fitu afe, kuo ʻikai te nau tuʻulutui kia Peali.”
Was sagt ihm dann der Gottesspruch? "Ich habe mir siebentausend Männer aufbewahrt, die ihre Knie vor Baal nicht gebeugt haben."
5 Pea ko eni, ʻoku pehē foki ʻi he kuonga ni, ʻoku ai ʻae toenga ʻo fakatatau ki he fili ʻi he ʻofa.
So ist auch in unserer Zeit ein Rest geblieben, den die Gnade sich auserwählt hat.
6 Pea kapau ʻoku ʻi he ʻofa, pea tā ʻoku ʻikai kei ʻi he ngaahi ngāue: ka ʻikai, pea ʻoku ʻikai kei ʻofa ʻae ʻofa. Pea kapau ʻoku ʻi he ngaahi ngāue ia, pehē, ʻoku ʻikai kei ʻi he ʻofa ia: ka ʻikai, tā ʻoku ʻikai kei ko e ngāue ʻae ngāue.
Hat ihn die Gnade sich auserwählt, dann geschah es nicht auf Grund von Werken; sonst wäre ja die Gnade keine Gnade mehr.
7 Ka ko ia pea hā? Kuo ʻikai lavaʻi ia ʻe ʻIsileli ʻaia ne ne kumi ki ai; ka kuo lavaʻi ia ʻe he kakai kuo fili, pea ko hono toe kuo fakafefeka,
Was nun? Was Israel erstrebte, hat es nicht erreicht. Nur der auserwählte Teil hat es erreicht, die anderen wurden verstockt,
8 (ʻO hangē ko ia kuo tohi, “Kuo tuku ʻe he ʻOtua kiate kinautolu ʻae laumālie tulemohe, ko e mata kae ʻikai te nau mamata, mo e telinga kae ʻikai te nau fanongo; ) ʻo aʻu ki he ʻaho ni.”
wie geschrieben steht: "Gott gab ihnen den Geist der Betäubung, Augen, damit sie nicht sehen, und Ohren, damit sie nicht hören bis auf diesen Tag."
9 Pea ʻoku pehē ʻe Tevita, “Ke hoko honau keinangaʻanga ko e hele, mo e tauhele, mo e tūkiaʻanga, mo e totongi kiate kinautolu:
Und David sagt: "Ihr Tisch soll ihnen zur Schlinge werden, zur Falle, zum Anstoß und zur Vergeltung;
10 Tuku ke fakapoʻuli honau mata, ke ʻoua naʻa nau mamata, pea mapelu maʻuaipē honau tuʻa.”
ihre Augen sollen finster werden, so daß sie nicht mehr sehen. Für immer beuge ihren Rücken."
11 Pea ʻoku ou pehē, Kuo nau tūkia ke nau mātuʻaki hinga? ʻIkai ʻaupito: ka ʻi heʻenau fai hala [kuo hoko ]ʻae fakamoʻui ki he kakai Senitaile, ke ueʻi ʻakinautolu ki he fuaʻa.
Ich frage nun: Sind sie gestrauchelt, so daß sie nun verloren sind? Gewiß nicht. Vielmehr kam zu den Heiden das Heil erst durch ihr Verderben, um dadurch ihre Eifersucht zu wecken.
12 Pea ko eni, kapau ko ʻenau fai hala ko e fakakoloaʻia ia ʻo māmani, pea ko honau fakamasivaʻi ko e koloaʻia ʻoe kakai Senitaile; pea ʻe fēfeeʻi ai ʻoka nau ka mahu?
Ist aber ihr Verderben für die Welt zum Reichtum und ihr Versagen zum Reichtum für die Heidenwelt geworden, um wieviel mehr dann erst, wenn sie vollzählig werden.
13 He ʻoku ou lea kiate kimoutolu ʻae kakai Senitaile, he ko e ʻaposetolo au ʻoe kakai Senitaile, pea ʻoku ou fakaongolelei ʻa ʻeku ngāue:
Jedoch, ich rede ja zu euch, den Heiden. Soweit ich Apostel für die Heiden bin, will ich meinem Amt Ehre machen.
14 ʻO kapau te u mafai ʻi ha meʻa ke ueʻi ke fuaʻa ʻakinautolu ʻoku ʻo hoku kakano, pea u fakamoʻui honau niʻihi.
Vielleicht kann ich meine Stammesbrüder zur Eifersucht verleiten und dadurch einige aus ihnen retten.
15 He kapau ko honau siʻaki, ko e fakalelei ia ʻo māmani, pea ko e hā honau [toe ]maʻu mai, ka ko e moʻui mei he mate?
Denn wenn schon ihre Verwerfung Versöhnung für die Welt bedeutet, was mag dann erst die Aufnahme bedeuten? Nichts anderes als ein Leben aus den Toten.
16 He kapau ʻoku māʻoniʻoni ʻae ʻuluaki fua, ʻoku pehē foki mo hono kotoa: pea kapau ʻoku māʻoniʻoni ʻae tefito, ʻoku pehē mo e ngaahi vaʻa.
Denn ist die Erstlingsgabe heilig, dann ist es auch die ganze Masse, und ist die Wurzel heilig, so sind es auch die Zweige.
17 Pea kapau ne motuhi ʻae vaʻa niʻihi, pea kuo fakahoko koe kiate kinautolu, ka ko e ʻolive vao pē koe, pea ke maʻu ʻe koe fakataha mo kinautolu hono tefito mo hono huhuʻa ʻoe ʻakau ko e ʻolive;
Wenn einige der Zweige ausgebrochen wurden, und du, der du ein Wildling bist, zwischen ihnen eingesetzt warst und also Anteil an der Wurzel und dem Saft des Ölbaums bekamst,
18 ʻOua naʻa ke polepole ki he ngaahi vaʻa. Pea neongo hoʻo polepole, ʻoku ʻikai ke moʻui ʻae tefito ʻiate koe, ka ko koe ʻi he tefito.
alsdann erhebe dich doch nicht über die Zweige. Wenn du dich rühmen wolltest, so bedenke: Nicht du bist es, der die Wurzel trägt, vielmehr trägt die Wurzel dich.
19 Pea te ke pehē nai, “Ne motuhi ʻae ngaahi vaʻa, koeʻuhi kae fakahoko au.”
Du magst nun sagen: "Es mußten aber Zweige ausgebrochen werden, damit ich eingepflanzt würde."
20 Ko e moʻoni; ko e meʻa ʻi he taʻetui naʻe motuhi ʻakinautolu, pea ʻoku ke tuʻu koe ʻi he tui. ʻOua naʻa ke loto lahi, ka ke manavahē:
Gut! Sie wurden wegen ihres Unglaubens ausgebrochen, und du bist deines Glaubens wegen eingepflanzt. So werde also nicht stolz; bleibe vielmehr in der Furcht.
21 He kapau naʻe ʻikai mamae ʻae ʻOtua ki he ngaahi vaʻa totonu, vakai naʻa ʻikai te ne mamae kiate koe.
Wenn Gott schon die gewachsenen Zweige nicht verschont hat, so wird er deiner auch nicht schonen.
22 Ko ia vakai ki he angalelei mo e houhau ʻoe ʻOtua: ko e houhau kiate kinautolu naʻe hinga; ka ko e angalelei kiate koe, ʻo kapau te ke tuʻumaʻu ʻi he angalelei: ka ʻikai, pea ʻe motuhi ai foki mo koe.
Also beachte Gottes Güte wie auch seine Strenge: die Strenge gegen die Verworfenen, die Güte Gottes gegen dich, Solange du seiner Güte treu bleibst. Sonst wirst auch du noch ausgehauen werden.
23 Pea ko kinautolu foki ʻe fakahoko, ʻo kapau ʻe ʻikai te nau nofomaʻu ʻi he taʻetui, he ʻoku faʻa fai ʻe he ʻOtua ke toe fakahoko ʻakinautolu.
Jedoch auch jene werden wieder eingepflanzt, wenn sie nicht im Unglauben verharren; denn Gott hat Macht genug, sie wieder einzupflanzen.
24 He kapau naʻe tutuʻu koe mei he ʻakau ko e ʻolive ʻaia ko hono anga ke tupu vao pē, pea fakahoko koe ki he ʻolive lelei kae ʻikai tatau mo hono anga: ʻe ʻikai faingofua hake ʻae fakahoko ʻoe ʻngaahi vaʻa moʻoni ki honau ʻolive ʻonautolu?
Wenn du aus dem gewachsenen Wildling, abgeschnitten und gegen den sonstigen Brauch einem edlen Ölbaum eingepflanzt wurdest, um wie viel leichter können diese, die gewachsenen Zweige, dann ihrem eigenen Baume wieder eingepflanzt werden!
25 He ʻoku ʻikai te u loto, ʻe kāinga, ke mou taʻeʻilo ʻae meʻa lilo ni, telia naʻa mou fielahi ʻiate kimoutolu; kuo fakakui ʻae niʻihi ʻo ʻIsileli, kaeʻoua ke hokosia hono fakakātoa mai ʻoe kakai Senitaile.
Liebe Brüder! Ich will euch folgendes Geheimnis nicht verbergen, auf daß ihr euch selbst vor euch ja nicht weise dünket: Die Verstocktheit eines Teils von Israel wird nur solange dauern, bis die Vollzahl der Heiden eingetreten ist.
26 Pea ʻe fakamoʻui ʻa ʻIsileli kotoa pē: ʻo hangē ko ia kuo tohi, “ʻE haʻu mei Saione ʻae Fakamoʻui, pea ʻe fakafoki ʻe ia ʻae angahala meia Sēkope:
Alsdann wird das gesamte Israel das Heil erlangen, wie geschrieben steht: "Von Sion wird ein Retter kommen; wegschaffen wird er die Gottlosigkeit aus Jakob;
27 He ko ʻeku fuakava eni mo kinautolu, ʻo kau ka ʻave ʻenau ngaahi angahala.”
und dies ist mein Bund mit ihnen, wenn ich ihre Sünden tilge."
28 Ko e ngaahi fili ʻakinautolu ki he ongoongolelei, kae ʻaonga kiate kimoutolu: ka ko e meʻa ʻi he fili, kuo ʻofeina ʻakinautolu koeʻuhi ko e ngaahi tamai.
Im Hinblick auf das Evangelium sind diese euretwegen Feinde, im Hinblick aber auf die Auserwählung um der Väter willen seine Lieblinge.
29 He ko e ngaahi foaki mo e ui ʻae ʻOtua, ʻoku ʻikai ha fakatomala ki ai.
Unwiderruflich sind die Gnadengaben und die Erwählung Gottes.
30 He ʻoku hangē ko kimoutolu ʻi muʻa, naʻe ʻikai te mou talangofua ki he ʻOtua, ka ko eni kuo mou maʻu ʻae ʻaloʻofa ko e meʻa ʻi heʻenau talangataʻa:
Wie ihr einst Ungehorsam gegen Gott bewiesen, doch jetzt durch ihren Ungehorsam Erbarmen gefunden habt,
31 ʻOku pehē foki, ʻoku ʻikai eni ke talangofua ʻakinautolu ni, ka, ko e meʻa ʻi he ʻaloʻofa kiate kimoutolu, te nau lavaʻi foki ʻae ʻaloʻofa.
so sind auch diese jetzt ungehorsam geworden, um durch eben das Erbarmen, das ihr gefunden habt, jetzt auch Erbarmen zu erlangen.
32 He kuo tuku ʻe he ʻOtua ke moʻua ʻakinautolu kotoa pē ki he talangataʻa, koeʻuhi ka ne ʻaloʻofa ki ai kotoa pē. (eleēsē )
So hat Gott alle zusammen ungehorsam werden lassen, damit er sich aller erbarme. (eleēsē )
33 ʻOiauē! Hono loloto ʻoe koloaʻia ʻae poto mo e ʻilo ʻae ʻOtua! ʻOku taʻefaʻaʻeke ʻa ʻene ngaahi tuʻutuʻuni, pea taʻefaʻaʻiloa mo hono ngaahi ʻaluʻanga!
O Abgründe des Reichtums und der Weisheit und der Einsicht Gottes! Wie unbegreiflich sind seine Gerichte, wie unerforschlich seine Wege!
34 “He ko hai kuo ne ʻilo ʻae finangalo ʻoe ʻEiki? Pe ko hai kuo akonakiʻi kiate ia?
"Wer erkennt den Ratschluß des Herrn? Oder wer will ihn beraten?
35 Pea ko hai ne tomuʻa foaki kiate ia, pea ʻe toe totongi ia kiate ia?
Oder wer gibt ihm zuerst etwas, so daß er ihm vergelten müßte?"
36 He [ʻoku tupunga ]meiate ia, pea [ʻoku maʻu pē ]ʻiate ia, pea [ʻe iku ]kiate ia, ʻae ngaahi meʻa kotoa pē: ʻaia ke ʻi ai ʻae fakaʻapaʻapa ʻo taʻengata. ʻEmeni. (aiōn )
Denn alles ist aus ihm, durch ihn und zu ihm hin; ihm sei die Ehre für die Ewigkeit. Amen. (aiōn )